Obsah (9)

§ 394§ 442§ 467§ 407§ 444§ 173§ 162§ 1741§ 468

ÄRAKIRI TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Viru Maakohus Irma Külavee Tsiviilasi ASAS-i EMT hagi A P`I P`I vastu võlgnevuse 7

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

hagile. Kohtuotsusele Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg.

6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 1 Hagiavalduse kohaselt on pooled 02.08.2005 sõlminud liitumislepingu, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale mobiilside teenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma. 02.08.

1. sõlmisid hageja ja kostja ka mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu mobiiltelefoni ostuks, kuid kostja on jätnud järelmaksed tasumata. Ostja õigused ja kohustused soetatud kauba eest tasumisel on fikseeritud järelmaksulepingu punktis 2 ja selle alapunktides ning arvelduse kord järelmaksu lepingu 5.punktis ja selle alapunktides. Lepingulisi kohustusi ei ole kostja täitnud. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja tasub kasutatud mobiilsideteenuste eest AS-i EMT arveldusarvele esitatud koondarvel näidatud maksetähtajaks. Kostja arveid ei tasunud ning võlgneb 28.09.2005 seisuga hagejale 3 586.58 krooni. Kostja on hageja pakutud mobiilsideteenust kasutades jätnud teenuste eest tasumata ning on seega rikkunud temaga sõlmitud liitumislepingu tingimusi. Hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Liitumislepingut sõlmides kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustub EMT teenuste kasutamise üldtingimustega. Üldtingimuste p 3.2.
2. kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arveid tasuma. Arvete maksetähtaeg on 14 kalendripäeva, kui arvele ei ole märgitud pikemat tähtaega (p 5.4). Arved loetakse kättesaaduks, kui need on saadetud kostja näidatud aadressile (p 3.4). Hageja võib nõuda kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist (p 4.1.13). Üldtingimuste p 5.13 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas. Viivise võlgnevust on hageja kostja kasuks vähendanud summani 3585.58 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt võlgnevus 7172.16 krooni, millest arvete tasumata jätmisest tekkinud võlgnevus moodustab 3586.58 krooni ning viivised 3585.58 krooni. Samuti taotleb hageja kohtukulude nimekirjas toodule vastavalt kohtukulude hüvitamist summas 4250 krooni (sellest: maksekäsu kiirmenetluses avalduselt tasutud riigilõiv 250.00 krooni, hagi esitamisel tasutud riigilõiv -1000 krooni; tasu õigusabi eest - 3000.00 krooni) Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – pooltevaheline liitumisleping,mobiiltelefoni järelmaksuga müügileping, arved, võlanõue, EMT teenuste kasutamise üldtingimused, volikiri, riigilõivu kviitung, kohtukulude nimekiri. II. II. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on hagiavalduse esitamisel esitanud ka taotluse kostja poolt hagile kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral asja lahendamiseks kirjalikus menetluses tagaseljaotsuse tegemisega. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud kostja elukoha aadressile, kust need tagastati kohtule tähtaja möödumisel. Kohtumenetluse käigus on tuvastatud, et kostja viibib vahi all Viru Vanglas. Vangla administratsiooni vahendusel on hagimaterjalid kostjale kätte antud allkirja vastu 10.03.2009. Kohus kohustas kostjat hagile esitama kirjalikku vastust hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Seega saabus vastuse andmise tähtpäev 24.03.2009. 2

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Ühtlasi selgitas kohus kostjale materjalide väljastamisel ka kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole.

§ 444

lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kohustus tuleneb liitumislepingust. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. Kohtukulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku summas 4250 krooni, millest 250 krooni moodustab maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduselt tasutud riigilõiv, 1000 krooni hagi esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv ning 3000 krooni esindajale makstud tasu õigusabi eest. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus

§ 1741

lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja A P`i poolt kokku summas 4250 krooni.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus

§ 162lg 1, 2; 173; 174¹; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 05. mail 2009.a Nooremreferent /allkiri/ I.Külavee I.Golubev I.Golubev 3