4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja pole vastuväiteid esitanud. Hageja palub kostja E S’lt hageja KÜ Tõnismäe kasuks välja mõista võlgnevus summas 16 486 krooni ja 70 senti ning
1 alusel kostjalt välja mõista menetluskulud KÜ Tõnismäe kasuks, kes on täiendavalt tasunud ka riigilõivu 1 000 krooni. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 18.12.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei nõustu talle esitatud arvetega, kuna need ei vasta raamatupidamisseaduse §-le 7. Kostjal pole olnud võimalik kontrollida ühtegi näitu, algdokumenti ega –arvet. Osa arvetel on kanalisatsiooni arve suurem kui vee arve, mis pole loogiline. Kostja ei tea, mille alusel kogutakse hooldustasu, saastetasu ja mille moodustavad üldkulud. Kostja pole kasutanud prügiveoteenust ega elektrit, kuid need summad on lisatud. Kostja soovib arvete esitamist, et nendega tutvumise järel kujundada oma seisukoht. Kostja arvates vajab selgitamist, miks lülitas korteriühistu kostja kaasomandi osas välja elektri, mistõttu kostja külmkapis riknesid toiduained ja sellega tekkis kostjale oluline kahju. Kuna elektrita pole võimalik elada, tuli kostjal leida ajutiselt teine elukoht. Kostja vastuhagi esitada ei soovi, on nõus kirjaliku menetlusega, on nõus kompromissiga või muul viisil kokkuleppega. Kohtukulud palub kostja jätta poolte endi kanda. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus 04.02.2009.a. määras asi läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis pooltele täiendavate avalduste, taotluste ja muude dokumentide esitamise tähtajaks 15.03.2009.a. Hageja 13.03.2009.a. esitas kohtule täiendavalt poolte vahel 13.01.2000.a. sõlmitud teenuste osutamise lepingu ja KÜ Tõnismäe põhikirja. Kostja täiendavalt talle antud tähtajas midagi ei esitanud. Kohus, läbi vaadanud asjas olevad hagiavalduse, poolte kirjalikud seisukohad ja dokumentaalsed tõendid, leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Poolte suhetele kohalduvad korteriühistuseaduse ja lepingust tulenevalt VÕS sätted. Kostja korteriomanikuna on korteriühistu liige. KÜS § 5 lg. 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. KOS § 13 lg. 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Lg. 2 järgi korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Lg. 3 järgi korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Hageja 20.01.2009.a. esitas kohtule kostja tarbeks kostja kirjalikus vastuses soovitud arved ja selgitas arvetes märgitud maksete aluseid. Kostja esindaja esitas kohtule kohtu antud tähtaja möödudes alles 23.03.2009.a. täiendavalt oma vastuväiteid, mis on aga samasisulised juba kostja kirjalikus vastuses esitatuga. Viidatud KOS § 13 tulenevalt kaasomandi kasutamise kohta muusuguseid kokkuleppeid kostja ei esitanud. KÜS § 13 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
Kostja ei ole ühtegi oma kirjalikus vastuses esitatud vastuväidet tõendanud. Samuti pole kostja vastuväited usutavad, sest pooltevaheline leping 3 kehtib juba 2000.a. ja seega on kostjale ammu teada nii korteriomaniku ja korteriühistu liikme kui ka lepingust tulenevad õigused ja kohustused. Viide arvete võltsitusele on ilmselt paljasõnaline. Õige on seega ka hageja viide
§-le 231 lg. 4, mis sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hagi tõendavad dokumentaalsete tõenditena Korteriühistu Tõnismäe põhikiri, poolte vahel 13.01.2000.a. allkirjastatud teenuste osutamise leping, KÜ Tõnismäe juhatuse otsused külma vee hinnakehtestamise kohta, elektri väljalülitamise võimalikkuse kohta, energiaauditi maksumuse jagamise kohta, KÜ Tõnismäe liikmete üldkoosoleku protokollid muuhulgas veemajanduse, remontide tegemise ja remondiraha kogumise ning lisalaenude võtmise kohta, samuti arve-saatelehed, võlgnevuse arvestus. Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna kokku summas 16 486 krooni ja 70 senti.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Kohtuväliseid kulusid esitatud ei ole.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus kohaldas KOS § 13, KÜS § 13 sätteid ning juhindus
1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 05. mail 2009.a Nooremreferent I.Golubev 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.