lg.5 kohaselt kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel otsuse väljavõtte Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast. Edasikaebamise Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostjal on õigus tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisele kättetoimetamisele järgnevast päevast alates 28 päeva jooksul esitada
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja P A sõlmisid 22.01.2007.a. tarbijakrediidilepingu nr. 0700282/95kt, mille kohaselt sai põhivõlgnik krediiti 5 000 krooni, intressimääraga 32,18% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepinguperioodi eest summas 1 622 krooni ja 44 senti. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i krediidilepingute üldtingimusi. Hageja sõlmis 22.01.2007.a. kostja R P’ga käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 11 622 krooni ning käenduse tähtajaks 01.02.2010.a. Kostjad ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjatele meeldetuletuskirjad. Hageja selgitab, et VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg. l p. l sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on 2 sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. VÕS § 145 lg. 1 alusel vastutavad käendajad ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutavad käendajad käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käendaja ei ole täitnud VÕS § 142 lg. 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. Kuna haginõuded käendaja vastutuse rahalist piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad põhivõlgnikult ja käendajalt solidaarselt välja mõista.
3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 3 489 krooni ja 04 senti, millest 1 434 krooni ja 69 senti moodustab tagastamata krediidisumma, 815 krooni ja 30 senti sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 286 krooni ja 94 senti leppetrahv, 600 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 352 krooni ja 11 senti sissenõutavaks muutunud viivis. Ühtlasi palub hageja kostjatelt solidaarselt alates 19.05.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 32,18% tagastamata krediidisummalt aastas, jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad krediidileping ja selle tingimused, käendusleping, maksegraafik, viivise arvestus, hinnakiri, meeldetuletused, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on hagiavalduses teinud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks juhul, kui kostjad kohtule kirjalikku vastust ei saada. Kohus 22.05.2008.a. võttis hagi menetlusse ja saatis hagimaterjali kostjatele hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul. Ühtlasi kohus hoiatas kostjat, et kohus võib kohtuistungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kirjaliku vastust tähtaegselt ei saada. Kostja R.Pau’le saadetud hagimaterjal tagastati korduvalt. Kostja P.A on hagimaterjali vastu võtnud 23.05.2008.a., kuid kohtu antud tähtajas kohtule hagile kirjalikku vastust ei saatnud. Kuna kostja R.P tegelik elukoht ei ole Lääne Politseiprefektuurile ega kohtule teada, dokumenti ei ole olnud kostjale võimalik kätte toimetada muul seadusega sätestatud viisil, siis kohus 09.01.2009.a. ahuldas hageja taotluse ja määras toimetada kostjale haginõue avalikult kätte ametliku 3 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seda tähtaega on järgitud. Kostjale on haginõue avaldatud ja see on ilmunud Ametlikes Teadaannetes 09.01.2009.a. Kostja pole tähtaegselt kohtule kirjalikku vastust saatnud. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kostja P.A kohustus tuleneb tarbijakrediidilepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega tuleb hagi rahuldada tervikuna. Käendusleping kostja R.P ’ga on sõlmitud hageja ja kostja P.A vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete suhtes VÕS § 145 lg. 1 alusel vastutavad käendajad ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutavad käendajad käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käendaja ei ole täitnud VÕS § 142 lg. 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. Kuna haginõuded käendaja vastutuse rahalist piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad põhivõlgnikult ja käendajalt solidaarselt välja mõista.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjatelt alates 19.05.2008.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis 32.18% tagastamata krediidisummalt aastas.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 250 krooni, mis tuleb kostjatelt kohtukuluna välja mõista.
3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad 4 kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Riigilõivuseaduse § 82 kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni.
2 kohaselt tasub väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise kulud ette hageja või muu avaldaja. Kuna kostja R.Pau’le on avaldatud haginõue ametlikus väljaandes ja hageja on selleks riigilõivu ette tasunud, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele 100 krooni kohtuteadete avaldamise riigilõivu katteks.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 142, 145, 402 sätteid ning juhindus
1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 05. mail 2009.a Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.