Tsiviilasi nr 2-08-85886 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 4. märts 2009. a Tartu, tagaseljaotsus ki

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lõige 6).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE

1. detsembril
2. a esitas BIGBANK AS (hageja) Tartu Maakohtusse hagi Evelin Kliimand (kostja) vastu
3. septembril
4. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0605538/96st,
5. oktoobril
6. a sõlmitud kokkuleppe nr 1,
7. mail
8. a sõlmitud kokkuleppe nr 2,
9. septembril
10. a sõlmitud kokkuleppe nr 3 ja
11. juunil
12. a sõlmitud kokkuleppe nr 4 alusel hageja poolt kostjale antud krediidi võlgnevuse nõudes. Kokkuleppe nr 3 alusel suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 15 000 krooni võrra ja loeti kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 104 191,31 krooni. Kokkuleppe nr 4 alusel loeti alates
13. juunist
14. a uueks intressimääraks 24,26 % uuelt krediidisummalt aastas. Kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingujärgseid kohustusi (tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt maksegraafikule) hageja meeldetuletustele ja ülesütlemise hoiatusele vaatamata ning hageja ütles
15. oktoobril
16. a avaldusega lepingu üles. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 143 776,72 krooni, millest 103 184,10 krooni on tagastamata krediidisumma, 14 965,62 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 400 krooni lepingu sõlmimise tasu, 1 000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu, 3 590,18 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ja 20 636,82 krooni leppetrahv. Veel palub hageja mõista kostjalt alates
17. detsembrist
18. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 24,26 % tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hageja on taotlenud hagis (punkt 5) tagaseljaotsuse tegemist. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt neljateistkümne

§ 407lõikes 5 sätestatud piiranguid.

Vastavalt

§ 444lõikele 4 võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta.

Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402). Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõige 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 416 lõike 1 kohaselt krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt VÕS § 397 lõike 1 esimesest lausest tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS § 415 lõikele 1 tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 421 sätestab, et tarbijakrediidilepingus on seaduses sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine.

§ 367

järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud tarbijakrediidilepinguga, tarbijakrediidilepingu maksegraafikuga, BIG Pank AS krediidilepingute üldtingimustega nr S, kokkuleppega nr 1, kokkuleppe nr 1 maksegraafikuga, kokkuleppega nr 2, kokkuleppe nr 2 maksegraafikuga, kokkuleppega nr 3, kokkuleppe nr 3 maksegraafikuga, kokkuleppega nr 4, kokkuleppe nr 4 maksegraafikuga, 26. augusti 2008. a ja 24. septembri 2008. a meeldetuletuskirjadega, 2. oktoobri 2008. a lepingu ülesütlemise hoiatusega, 22. oktoobri 2008. a lepingu ülesütlemise avaldusega ning BIG Pank AS kehtestatud hinnakirjaga. Tulenevalt

§ 438

lõikest 1 hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Kohus märgib, et Riigikohus selgitas

1. jaanuari
2. a kohtuotsuses nr 3-2-1-120-08 tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi, osundades otsuse punktis 15, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna VÕS § 415 lõige 1 reguleerib 3 ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt leppetrahvi 20 636,82 krooni väljamõistmiseks. Samuti kuulub ümberarvestamisele viivis, sest hageja on arvutanud viivist ka leppetrahvi tasumisega viivitamiselt. Kuna kohustus muutub sissenõutavaks alates tähtpäevale järgnevast päevast, on põhjendatud viivise arvestus alates
3. oktoobrist
4. a tagastamata krediidisummalt 103 184,10 kroonilt. Seega on hageja viivise nõue perioodi eest
5. oktoober
6. a kuni
7. detsember
8. a kokku on 2 960,36 krooni ((11,33 + (103 184,10 x 24,26 % /365 x 43)). Kohus mõistab täiendava viivise protsendina välja mitte
9. detsembrist
10. a, nagu taotleb hageja hagiavalduses, vaid alates
11. detsembrist
12. a, sest hageja on viivisenõude summa väljaarvutamisel võtnud juba
13. detsembri
14. a arvesse. Kuna kohtule esitatud hinnakirjast nähtub, et esimese meeldetuletuskirja maksumus on 100 krooni, teise või järgneva meeldetuletuskirja maksumus 200 krooni ning lepingu ülesütlemise teate maksumus 400 krooni, siis on õiguslikult põhjendatud nõuda kostjalt võla sissenõudmisega seotud kuluna 900 krooni (100 + 200 + 200 +400). Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 397 lg 1, § 402, § 415 lg 1, § 416 lg 1, § 421 ning

§ 367

, rahuldab kohus tagaseljaotsusega BIGBANK AS hagi Evelin Kliimand vastu osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 122 410,08 krooni ja lisanduva viivise. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatule täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS Kuna hagi esitati kohtule

1. detsembril
2. a tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldada menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne
3. jaanuari
4. a kehtinud

-s sätestatut. Hagi esitamise ajal kehtinud

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lõike 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 163

lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagihinda otsuse tegemise ajal jätab kohus

§ 162

lõike 1 ja 4 ning § 163 lõike 1 alusel hagi esitamisel tasutud riigilõivust 1 000 krooni hageja kanda ja ülejäänud menetluskulud (sealhulgas riigilõiv 5 750 krooni) kostja kanda. Kohtunik 4