← Eesti

2-05-17746/18

Obsah (4)§ 1053§ 137§ 127§ 130

2-05-17746 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 30.01.2009, Tallinn Tsiviilasja

§ 1053lg 2 alusel kostja vanemad E.

T. ja Õ. T. M. T. tekitatud kahju eest. Avarii tekitati E. T.le kuuluva sõidukiga, kelle tegevuse(tuse) tulemusena sai võimalikuks auto kasutamine juhiloata poja poolt. Kokku palub hageja mõista kostjatelt välja solidaarselt varalise kahju hüvitamiseks 159 329, 11 krooni ja mittevaralise kahju hüvitisena 300 000 krooni, kokku 459 329, 11 krooni. Kostjate vastuväited 10. Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjad tunnistavad, et M. T. põhjustas avarii, milles hageja sai kannatada ning nimetatud asjas mõisteti kostja ka süüdi. 11. Kostja vanemad on kaasatud tsiviilasja põhjendusega, et

§ 1053

lg 2 alusel vastutavad vanemad sõltumata süüst 14 kuni 18-aastase isiku poolt teisele isikule põhjustatud kahju eest. M. T. oli hagi esitamise momendil 20-aastane, seega täiskasvanud ja täisteovõimega. Asjas puuduvad andmed, et kostjad E. T. ja Õ. T. oleksid hageja õigusi rikkunud. Hagis sisaldub ka viide, et E. T. ja Õ. T. on kaasatud protsessi kui suurema ohu allika valdajad. See väide jääb kostjatele arusaamatuks, kuna nimetatud paragrahv räägib mootorsõiduki otsesest valdajast.

  1. ERGO kindlustusele väljamaksmiseks esitatud nõuete nimekirjas on palju esemeid, mille seos avariiga on arusaamatu. Näiteks on esitatud arve kolmele Simpel kõnekaardile, mobiiltelefonile, rahakotile ja rahale, samuti päikeseprillidele. Nimetatud kahjud on tõendamata. Jääb mulje, et kannatanul olid seljas kõik värskelt ostetud asjad. Sellisel juhul tuleb seda ka tõendada. Vastasel korral tuleb arvestada nende esemete väärtust sellise kulumise või kasutatuse astmes, mis neil avarii toimumise hetkel tegelikult oli.
  2. Kindlustusele esitamata nõuete osas on ka esitatud kahju nõudena kahe Simpel kõnekaardi maksumus ja puuviljade, maiustuste ning toiduainete arve. Arusaamatuks jääb, kuidas on 3

(9)need avarii toimumisega seotud ja kas ilma avarii toimumiseta poleks hageja ostnud endale puuvilja, toitu ja maiustusi.
  1. Asjas on esitatud terve hulk bensiiniostu tšekke, millest ei nähtu, kelle poolt on need makstud. Bensiini on ostetud mõnel päeval kaks korda, kuid üldiselt peaaegu iga päev ja mitte vähem kui 10 liitrit korraga. Kuna hageja väidab hagis, et selle bensiiniga sõidutati kannatanut, käidi kannatanuga poes, lisaks sellele on veel mingid käigud ilma kannatanuta, siis tekib küsimus, millise kannatanuga hageja poes käis või millise kannatanuta ta asju ajas. Täiesti arusaamatu on hageja poolt kannatanu külastamine erinevates elukohtades.
  2. Saamata jäänud teenistuse osas ei ole esitatud tõendeid, et niisugune tööleping koos vastavate töölubadega oleks olemas. Esitatud dokumendid töötamise kohta kokkuleppes Taanis ei ole aluseks hüvitise väljamõistmiseks. Kirjas viidatakse, et tööleping saadetakse ja sõlmitakse planeeritavalt 15.05.
  3. Seega mõlemapoolselt siduv leping avarii toimumise ajal puudus. Samuti tekitab küsitavusi kirjas nimetatud töötingimuste loetelu – neto tunnipalk, tööandja poolt töötajale tasuta elamise ja toitlustamise kindlustamine. Kostjad ei pea tõenäoliseks, et Taanis oleks töölepingute tüüptingimus töötajate majutamine ja toitlustamine. Samuti ei pea tõenäoliseks, et Taani töölepingutes sõlmitakse töötasu kokkulepped ilma maksudeta. Ka ei ole hageja poolt esitatud dokumente selle kohta, et tal oleks Taanis töötamiseks tööluba olnud. Sellest johtuvalt jääb kostjatele mulje, et tegemist ei olnud päris legaalse töötamise kokkuleppega.
  4. Hageja väidab, et tema elukvaliteet on langenud seoses sellega, et tema jala liikuvus ei ole täielikult taastunud. Samas eelpool esitatud bensiinitšekkidest võiks järeldada, et hageja sõidab iga päeva autoga pikki vahemaid. Ka ei selgu hagist, milline on see valitud eriala, millel hageja tegutseda ei saa. Samuti on hageja viidanud, et avarii tõttu jäid ära tema pulmad. Hageja on noor inimene ning on üsna mõistetav, et sellises vanuses suhted ei pruugi olla püsivad. Mittevaralise kahjuna ei ole käsitatavad majandusliku probleemid eraelus ja äritegevuses. Hageja ei ole osundanud, millise kahju põhjustas kostja talle eelpool osundatud kooselu lõppemisega või milline on kahju valitud erialal mittetöötamisega.
  5. Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid, mis põhistaksid tema nõuet, siis leiavad kostjad, et hagi on põhjendamata ja tõendamata ning paluvad jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjendused
  6. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjatelt hageja kasuks välja 238 638,69 krooni ja jättis menetluskulud poolte enda kanda.
  7. Otsuse põhjenduste kohaselt on Tallinna Linnakohtu 20.02.2004 otsusega tõendatud, et M. T. oli kahju tekitamise ajal (25.01.2003) 17-aastane ja seetõttu vastutavad kostjad

§ 1053

lg 2 ja

§ 137lg 1 alusel hagejale tekitatud kahju eest solidaarselt.

  1. Hageja nõuet mõista kostjatelt välja kindlustuse poolt maksmata nõuded summas 11 591,17 krooni ei pidanud kohus põhjendatuks. Kohus leidis, et kindlustus on hüvitanud hagejale kahju osaliselt ja vastavas ulatuses täiendava hüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud. Riiete ja kingade väärtuse hindamisel tuleb arvestada nende kulumisega ja väärtuse vähenemisega. Kohus nõustus kostjate seisukohaga, et hageja nimekirjas on mitmeid esemeid, mille seos avariiga jääb arusaamatuks ja seetõttu jättis kohus asjakohatud tõendid tähelepanuta.
  2. Kindlustusele esitamata nõuete osas luges kohus tõendatuks, et hageja on teinud kulutusi ravimitele ja perearsti poolt dokumendi väljastamisele kokku summas 157 krooni, mille väljamõistmist kostjatelt pidas kohus põhjendatuks. Hageja väidet, et ta ostis sõidukile invaliidimärgi, mis maksis 40 krooni pidas kohus paljasõnaliseks. Seoses asjaoluga, et puuvilju, maiustusi, toiduaineid, jooke ja mobiiltelefoni kõnekaartide oleks kostja ostnud ka siis, kui poleks liiklusõnnetust toimunud, pidas kohus põhjendatuks jätta nimetatud 4

(9)kulutuste kohta esitatud tõendid tähelepanuta ja hüvitusnõude vastavas ulatuses rahuldamata.
  1. Ajavahemikul 25.01.2003-14.10.2003 kasutatud bensiini eest makstud 12 920,40 krooni hüvitamise nõude rahuldas kohus 5 000 krooni ulatuses. Kohus leidis, et seoses asjaoluga, et hagejal oli vasaku sääre lahtine luumurd, on põhjust kahelda, kas hagejal oli vajadus igapäevaselt käia arstide juures, erinevates ametiasutustes, külastada erinevaid elukohti jms. Kohus nõustus, et hagejat oli vaja transportida, kuid ei pidanud 2003.a bensiinihindu arvestades nii suures ulatuses bensiini tarbimist üksnes hageja liikumisvajadust silmas pidades põhjendatuks.
  2. Hagejal õnnetuse tagajärjel saamata jäänud sissetuleku hüvitamise nõude summas 133 481,69 krooni rahuldas kohus täies ulatuses. Kohtule esitatud Taani ettevõtte D. S. T. A/S töölepingu tingimustest nähtub, et töölepingu kehtivus oleks olnud 13 nädalat alates 01.06.2003-31.08.
  3. Palga kokkuleppeks oli 37 tundi nädalas ja 130 DKK (neto) tunnis. Töötamise aja jooksul oleks tööandja kindlustanud hagejale tasuta majutuse ja eined. Nimetatud tõenditega luges kohus tõendatuks, et hagejal oli 2003.a suvekuudeks sõlmitud kokkulepe töötamiseks Taanis ning vastupidises puudub alus kahelda. Kostjad ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber hageja väited Taanis töötamise kokkuleppe kohta. Ka tunnistajana üle kuulatud hageja isa V. N.i ütluste kohaselt pidi hageja saama töötamise võimaluse Taanis ning tunnistajale teadaolevalt lubati palgaks 40 000 krooni. Samuti pidi tööandja katma hageja elamiskulud.
  4. Mittevaralise kahju hüvitamise osas leidis kohus, et hageja väited selle kohta, et tekitatud kehavigastused põhjustasid tema elukvaliteedi ja heaolu languse, on põhjendatud. Kohtule esitatud 05.06.2003 arstliku ekspertiisi otsusega nr 039487 on tõendatud, et hagejal tuvastati püsiv täielik töövõimetus, kuna isikul esinevast vigastusest põhjustatud tugevasti väljendunud funktsioonihäire tõttu ei ole ta võimeline tööga elatist teenima. Töövõime kaotuse protsent on 100%. Samuti nähtub 05.06.2003 arstliku ekspertiisi otsusest nr 039487, et hagejal tuvastati raske puue, mis põhjustab lisakulutusi ja mille tõttu on vajalik igapäevane abi. Hageja vajab kõrvalabi ja juhendamist igal ööpäeval, kuna ei tule iseseisvalt toime hügieenitoimingutega ega liikumisega, lisaks on hagejal puude tõttu lisakulutused abilisele. 18.12.2003 arstliku ekspertiisi otsusega nr 077532 on muudetud 05.06.2003 otsust, millest nähtub, et hagejal tuvastati püsiv osaline töövõimetus ning tema töövõime kaotuse protsent on vähemalt 40%. Ka ambulatoorsest kohtupsühhiaatrilisest ekspertiisist nähtub, et hageja psüühika- ja käitumishäired on oluliselt mõjutanud hageja elukvaliteeti (25.01.2003-31.12.2003 oli hageja hooldealune ajutise töövõimetusega 100%, alates 01.01.2004 külastab pidevalt psühhiaatrit ja esinevaid häireid ravitakse). Samas on ekspert seisukohal, et vaimse- ja füüsilise töövõime langus ei ole sellise sügavusega, et esitada materjalid VEK-ile. Kohtus tunnistajana üle kuulatud hageja isa V. N.i ütluste kohaselt teeb pojale peale avariid jalg muret. Psüühika oli hirmuäratav, poeg ärritus kergelt, hakkas värisema, pidi tarvitama rahusteid. 2003 mais pidi põletik jalas minema luupõletikuks, see pidi tähendama amputeerimist. Hetkel ei saa poeg teha restaureerimistööd, töötab isa juures abistava jõuna, oskustöölisena temast kasu ei ole. Pojal on alates avariist tööalased piirangud.
  5. Tuginedes Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-111-96, 3-2-1-23-98, 3-2-1-1-01, hinnates eelmainitud tõendeid ja võttes arvesse asjaolu, et hagejal oli peaaegu aasta püsiv täielik töövõimetus ja tuvastatud raske puue, leidis kohus, et hageja on kandnud liiklusõnnetuse tagajärjel moraalset kahju. Arvestades hagejale tekitatud moraalse kahju ulatust ja iseloomu, pidas kohus mõistlikuks hüvitiseks 100 000 krooni. Hageja väide selle kohta, et avarii tõttu jäid ära tema pulmad, on paljasõnaline ja ei leidnud tõendamist. Apellatsioonkaebuse põhjendused
  6. Kostjad paluvad apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamise osas ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt välja mõistetud hüvitise suurus moraalse kahju tekitamise eest ei ole põhjendatud ning on ilmselgelt suur. 5
(9)
  1. Kostjad ei nõustu kohtu seisukohaga, et vanemad jäävadki oma laste poolt tekitatud kahjude eest vastutama, hoolimata sellest, et sissenõude ajaks on laps juba täiskasvanud ja töövõimeline. TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on 18-aastasel isikul täielik teovõime, kui ei esine selle piiramise asjaolusid.
  2. Kosjad ei nõustu 5 000 krooni suuruse bensiinikulu hüvitamisega. Hagiavaldusest nähtuvalt oleks justkui hageja transportinud kedagi kannatanut. Istungil täpsustades selgus, et seda bensiini on ostnud hageja isa, mistõttu pole tegemist hageja kuluga. Kohtuotsus tuleb selles osas tühistada ja jätta kulutused bensiinile välja mõistmata.
  3. Kohus leidis, et hagejal on jäänud saamata teenistuse eest Taanis 133 481,69 krooni. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et tööleping on sõlmimata ja seda planeeriti sõlmida alles 2003 mais. Hageja ei ole esitanud kohtule ka vastavat tööluba või selle loa taotlust. Seega puudusid siduvad ja reaalsed kokkulepped tööle asumiseks avarii toimumise ajal. Pealegi on kindlustus hagejale hüvitanud töövõime kaotusega kaotatud töötasu osa ning kostja tasub seda kindlustusele. Muus osas pidas kindlustus hageja nõuet põhjendamatuks. Kohtuotsus tuleb selles osas tühistada.
  4. Kohtus tunnistajana üle kuulatud hageja isa märkis, et pojast ei ole abi ja tal on tööalased piirangud. Samal ajal märkis tunnistaja, et poeg sõidab autoga ja teostab abi- ja transporditöid. Seega on tunnistaja ütluste kohaselt poeg võimeline autot juhtima ja raskusi tõstma. Äriregistri andmete kohaselt tegeleb hageja samas ka ettevõtlusega. Hagejal oli juba avariieelsel perioodil õpi- ja keskendumisraskusi ning ta vajas sellekohast ravi, samuti oli tal varasemaid traumasid. Seega ei ole selge, millises osas ja kas on tegemist avariijärgse elukvaliteedi langusega. Samas on M. T. teinud korduvalt ettepanekuid määratleda põhjendatud ja õiglane hüvitise suurus ning ta oleks valmis seda tasuma. Vastuapellatsioonkaebuse põhjendused
  5. Hageja palub vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamata osas ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta kohtukulud kostjate kanda.
  6. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei pea põhjendatuks kindlustuse poolt hüvitamata jäänud nõudesummade väljamõistmist kostjatelt. Kahju tekitamine ERGO Kindlustuse esitamata nõuete osas summas 1 335,85 krooni on hageja arvates piisavalt ja asjakohaste tõenditega tõendatud. Samuti on kohtu poolt motiveerimata bensiiniarvete eest rahasummade ainult osaline väljamõistmine kostjatelt.
  7. Kohus on jätnud moraalse kahju ja elukvaliteedi langusega seotud hageja nõuete osas hüvitise vähendamisel tähelepanuta asjaolu, et avarii tulemusena tekitati kannatanule erinevaid raskeid kehavigastusi, mis pikema ajavahemiku vältel tekitasid talle suurt füüsilist valu ja kannatusi. Hageja oli kooskõlas arstliku ekspertiisi otsustega pikaajaliselt töövõimetu töövõime kaotuse protsendiga 100%, alles hiljem määrati protsendiks töövõime kaotuses 40%. Hageja on läbi teinud kolm rasket operatsiooni, kuid jala liikuvus ei ole täielikult tänaseni taastunud ning seetõttu ei saa ta töötada valitud erialal. Kohus on samuti pidanud motiveerimatult hageja kavatsust 2003.a suvel abielluda paljasõnaliseks. Seoses avariiga on hageja sunnitud jätkuvalt käima ravil psühhiaatri juures. Hageja elukvaliteet on langenud, töövõime on langenud ja regulaarne psühhofarmakonide tarvitamine tekitab elukorralduslikke piiranguid. Võttes arvesse moraalse kahju ulatust ning iseloomu, samuti kostjate arvu ja varalist seisukorda, peab hageja õiglaseks hüvitiseks moraalse kahju eest summat 300 000 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
  8. Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostjate kanda.
  9. Kostjad ei nõustunud vastuapellatsioonkaebuse väidetega ja palusid jätta kaebuse rahuldamata. 6
(9)Ringkonnakohtu põhjendused
  1. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning poolte väited ei anna alust otsuse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille üle pooled on rahulolematust väljendanud.
  2. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes endiselt selle üle, kas olukorras, kus M. T. on saanud täisealiseks, peaksid E. T. ja Õ. T. hagejale tekitatud kahju eest vastutama. Samuti valitseb erimeelsus selles, kas kogu hageja poolt nõutud kahju saab pidada hüvitatavaks ning selles, milline võiks olla mittevaralise kahju hüvitise suurus. Delikti koosseisu muude elementide üle pooltel vaidlust ei ole ja seetõttu ei pea ringkonnakohus selles osas seisukoha võtmist vajalikuks.
  3. Esmalt märgib kolleegium, et

§ 1053

lg-s 2 sätestatud vastutus ei lõpe kahju põhjustanud isiku täisealiseks saamisega ja seetõttu on poolte arutelu sellel alusel E. T. ja Õ. T. vastutuse olemasolu või selle puudumise üle tarbetu. E. T. ja Õ. T. võiksid vastutusest vabaneda juhul, kui leiaks tõendamist, et nad on õigeid kasvatusmeetodeid kasutades arendanud pojas piisaval määral õiguskuulekat ja hoolikat käitumist ning teinud kõik endast oleneva, et kahju tekitamist ära hoida. Kostjad ei ole vastuväidete esitamisel sellisele asjaolule tuginenud ega selle tõendamist vajalikuks pidanud. Eeltoodu põhjal on maakohus õigesti lugenud kostjaid tekkinud kahju eest solidaarselt vastutavaks.

  1. Pooltevahelise erimeelsuse osas, kas kogu hageja poolt nõutud kahju saab pidada hüvitatavaks, nõustub kolleegium maakohtuga selles, et hageja nõue hõlmab mitmeid kulutusi, mida ei ole esitatud tõendite põhjal võimalik juhtunuga seostada. Kostja on küll esitanud rea kuludokumente, kuid ei ole põhjendanud, kuidas näiteks on ligi 2 aastat enne õnnetust ostetud päikeseprillide või ligi aasta enne õnnetust ostetud mobiiltelefoni arve juhtunud õnnetusega seotud. Õige on maakohtu seisukoht, et kindlustuse poolt makstud hüvitisele lisa saamiseks pidanuks hageja tõendama, et kõik hagis loetletud esemed said õnnetuses kahjustada ja olid kahju tekitamise hetkel oma soetamismaksumuse järgse väärtuse täies ulatuses säilitanud. Kolleegium nõustub, et kindlustus on hüvitanud hagejale kahju vastavas osas õiges proportsioonis ning täiendava hüvitise väljamõistmiseks alust andvaid asjaolusid ei ole tõendatud.
  2. Õige on maakohtu seisukoht, et mobiiltelefoni kõnekaartide, toiduainete, sigarettide, maiustuste jm ostutšekkidest ei ole võimalik teha järeldust, et need väljendavad toimunud õnnetuse tagajärjel hagejale tekkinud kahju.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Seega peab kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel esinema põhjuslik seos ja kahju tekitaja peab hüvitama vaid sellise kahju, mis tekkis kahju põhjustanud teo tulemusena.

§ 127

lg 4 sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, ei ole tegu kahju põhjuseks. Kuna kostja ei ole selgitanud, kuidas ta oleks õnnetuse toimumata jäämise korral vältinud igapäevaseid kulutusi toidule, sigarettidele, maiustustele, kõnekaartidele jne, on maakohus jätnud põhjendatult tl 14-16 ja 19-23 olevad tõendid tähelepanuta ja leidnud õigesti, et hageja nõue kõnealuste kulutuste hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Lisaks tuleb kõnealuste 7

(9)kulutuste puhul tähele panna tunnistaja V. N.i ütlusi, mille kohaselt on kõik hagiavalduse punktides A, B ja C loetletud kulud tegelikult tema kantud (tl 227). Hagi on esitanud L. N. ja seetõttu ei saaks tunnistaja ütlusi uskudes kõnealuseid kulutusi pidada üldse hagejale tekkinud kahjuks. V. N.i ütlused ei vasta siiski lõpuni tõele, kuna ravimitele ja perearsti poolt dokumendi väljastamisele kulunud 157 krooni on kuludokumentidest nähtuvalt kandnud siiski hageja ise (tl 17 ja 18). Pidades silmas vastavate kulutuste ilmset seotust juhtunud õnnetusega, on maakohus vastavas osas hagi õigesti rahuldanud. 41. Hageja poolt esitatud bensiinikulu hüvitamise nõude osas nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et pidades silmas hagejale tekitatud vigastuste iseloomu, ei ole iseenesest põhjust kahelda hageja transportimise vajaduses. Arvestades asjaolu, et hageja väide kütusekulu kandmise kohta on vastuolus tunnistaja V. N.i ütlustega (tl 227), saaks hageja poolt kantud bensiinikulutusi pidada usutavaks vaid nende kuludokumentide põhjal, mis kajastavad arvete maksmist sularahas või on sularahata arveldades maha võetud hagejale kuuluvalt pangakontolt (tl 24-65). Pidades silmas kuludokumentides kajastatud kütuse hulka (ca 1,2 tonni) ja arvestades juhtunud õnnetusest tingitud hageja eeldatavat transpordivajadust, tuleb nõustuda maakohtuga, et kogu kõnealusel perioodil kulutatud bensiini maksumuse hüvitamist ei saa lugeda põhjendatuks. Kuna juhtunud õnnetusest tingitud täpset hageja transportimise vajadustele vastavat bensiinikulutuste suurust on ka kuludokumentide olemasolu korral keeruline määratleda, on maakohus põhjendatult kasutanud

§ 127lg-s 6 ja Ts

MS § 233 lg-s 1 sätestatud õigust ja lugenud bensiini hinda arvestades õigesti põhjendatuks hagejale kütusekulust 5 000 krooni hüvitamist. Hageja oleks saanud transpordikulusid ka kokku hoida, ajades neid asju, mida võimalik, esindaja kaudu. 42. Hageja poolt saamata jäänud sissetuleku hüvitamiseks esitatud nõude osas nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et kahju on tõendatud ja kuulub hüvitamisele. Kolleegiumi hinnangul võimaldab

§ 130

lg 1 sissetuleku kaotusest tekkinud kahju hüvitamist ka olukorras, kus kehavigastuse tekitamise tõttu jääb kannatanul töösuhe loomata. Kahjul, mis tekib kehavigastuse tõttu sissetuleku kaotusest olemasoleva töösuhte häirimisel, ja sellisel kahjul, mis tekib sissetuleku kaotusest selgelt määratletava töösuhte loomise võimaluse ärajäämisest, olemuslikku erinevust ei ole. Seega võib hagejale tekkinud kahju pidada iseloomult ja tekkimise viisilt selliseks, mida seadusandja on soovinud vastutuse kehtestamisega ära hoida (

§ 127lg 2).

Maakohtu hinnang hageja poolt sissetuleku kaotamise kohta esitatud Taani ettevõtte D. S. T. A/S töölepingu tingimusi kajastavatele tõenditele (tl 105 ja 108) ja tunnistajana V. N.i sellekohastele ütlustele (tl 227) on paikapidav ning ringkonnakohtul ei ole alust teha nimetatud tõendite pinnalt hageja nõude põhjendatuse kohta teistsugust järeldust. Õige on maakohtu märkus, et omapoolseid tõendeid selle kohta, et hageja ei oleks talle lubatud töökohta saanud või et hageja tulu oleks olnud esitatud tõendites kajastatust väiksem, ei ole kostja esitanud. Hageja väide, et hageja oleks pidanud kõnealuse kahju tõendamiseks esitama kohtule lisaks töölepingu või tööloa, ei ole asjakohane, kuna hagejal oleks olnud põhjust kõnealuseid dokumente hankida juhul, kui tema tervis ei oleks saanud kahjustada ja tal oleks olnud võimalik ka tegelikult tööle asuda. Tõendeid selle kohta, et hagejale on sissetuleku kaotus vaidlusaluse perioodi osas (01.06.2003-31.08.2003) kindlustuse poolt hüvitatud, ei ole kohtule esitatud. 43. Lõpuks nõustub kolleegium maakohtuga ka mittevaralise kahju väljamõistmise ja hüvitise suuruse kindlaksmääramise osas.

§ 130

lg 2 järgi eeldatakse mittevaralise kahju olemasolu ning isik ei pea iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi muud peale kehavigastuse tekkimise. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Diskretsiooni piirid määrab

§ 130

lg 2 puhul isikukahju tekkimise tagajärg kannatanule ehk kehavigastuse või tervisekahjustuse raskus. Samuti tuleb silmas pidada, et kohtu poolt väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurus vastaks ühiskonna üldise heaolu tasemele ning oleks üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks sarnastel asjaoludel 8

(9)võrreldav. Maakohus on nimetatud asjaoludega õigesti ja põhjendatult arvestanud ning ei ole hüvitise suuruse määramisel diskretsiooni piire ületanud. 44. Eeltoodu põhjal tuleb jätta apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ja poolte apellatsioonimenetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel nende endi kanda. Iko Nõmm Malle Seppik Ande Tänav 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.