lg 3 kohaselt võib kodune testament olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament.
lg 1 kohaselt võib testaator teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamenti tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. Vaidlust ei ole, et pärandaja poolt 07.03.2006 kirjutatud dokumendi puhul võib vormiliselt tegemist olla omakäeliselt kirjutatud koduse testamendiga. Vaidlus on selles, kas nimetatud omakäeline testament on tühine, kuna pärandaja ei ole sellele alla kirjutanud. Samuti viitas hageja, et dokument ei pruugi olla testament ka sisult, kuna seal puudub pärandaja tahe. 07.03.2006 dokument pealkirjaga „Testament“ on kirjutatud ühe paberi kahele küljele. Samad tahteavaldused: soov annulleerida varasem notariaalne testament ja soov jätta kogu vara T. Ž., sisalduvad mõlemal paberi poolel. Tegemist on pärandaja tahte väljendusega. Pärandaja tahteavaldus võib olla ükskõik kummale paberipoolele kirjutatud tekst eraldi või mõlemad leheküljed koos. Esimese lehekülje allservas on pärandaja kirjutanud: „Lugupidamisega J. K-S.“ /tõlge/. Nimetatud pöördumist võiks pidada testamendi allkirjastamiseks, kuid nime juures puudub selle alla kirjutamise aeg, mida nõuab
Seega ei ole võimalik lehe esiküljel olevat kirjutist eraldi lugeda pärandaja omakäeliseks testamendiks. Teisel lehepoolel olev tekst sisaldab samuti selget tahteavaldust, on olemas kuupäev ja ka kellaaeg, kuid tekst lõpeb järgmise lausega: „Sügava lugupidamisega Teie suhtes, J. K-S., mida kinnitan oma allkirjaga.“ /tõlge/. Seega on nimetatud kirjutises avaldatud pärandaja tahe, see on kirjutatud omakäeliselt, sellel on märgitud koostamise aeg, kuid vaidlus on, kas testament on alla kirjutatud. Hageja esitas kohtule S. T. ja I. A. arvamuse, mida kohus käsitleb eriteadmistega isiku arvamusena vastavalt TsMS § 272 lg 2. Nimetatud arvamuse kohaselt annavad tunnustatud vene keele seletavad sõnaraamatud allkirjale järgmised tähendused: 1) allkirjutis millegi all, 2) omakäeline perekonnanime kirjutamine (Ožegovi sõnastik). Arvamuses asuvad selle koostajad seisukohale, et esitatud dokumendis ei ole allkirja kui sellist olemas. Dokumendi muu teksti ja oletatava allkirja vahel puuduvad piir ja distants; oletatav allkiri asub teksti lause sees koma järgselt. Samuti selgitasid arvamuse koostajad, et allkiri vene keeles on eelkõige 3
Seaduse mõtteks on testamendi tegemise aja tuvastamine. Isegi kui testamendi kirjutamise aeg jääb märkimata, ei muuda see korraldusi iseenesest olematuks või tühiseks. Selliseks muutub testament vaid siis, kui ka muude tõenditega ei ole võimalik selle tegemise aega kindlaks teha. Vaidlusalune testament kirjutati ühe lehe kahele küljele ja sisaldab mõlemal küljel pärandaja allkirja ja teisel lehepoolel olev tekst sisaldab kellaaega ning kuupäeva. Seega on testamendi tegemise aeg kergelt tuvastatav ja see on
lg 1 sätestab, et testaator võib teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. Hageja väitis, et 07.03.2006 J. K-S. poolt koostatud dokument ei ole oma sisult testament, kuna selles puudub pärandaja korraldus pärandi suhtes ja samuti ei ole pärandaja sellele
Samuti kahtles hageja, kas dokument on koostatud J. K-S. poolt, kuid seda kahtlust põhistavaid asjaolusid ja tõendeid ta ei esitanud. Hageja põhistamata kahtlust pole maakohus arvestanud ja on õigesti lähtunud asjaolust, et 07.03.2006 dokument pealkirjaga „testament“ on koostatud J. K-S. poolt isiklikult. Testamendi sisuks on vastavalt
lg-le 1 pärandaja poolt tehtud korraldused pärandi kohta ja § 27 lg 4 järgi peavad korraldused olema arusaadavad. Maakohus tuvastas, et 07.03.2006 J. K-S. poolt koostatud dokumendis sisaldub pärandaja arusaadavalt väljendatud viimane tahe, mistõttu vastab dokument testamendi kohta sätestatule oma sisu poolest. Kolleegium leiab, et maakohtu järeldus on õige. Asjaolud, et pärija nimi on kirjutatud erineval viisil ja eksitud on eelmise testamendi koostamise kuupäevades, ei muuda testamendi sisu arusaamatuks. Samuti ei muuda testamenti arusaamatuks see, et pärandaja on testamendis kirjeldanud põhjuseid, miks ta soovib just sellist testamenti teha. Kolleegium leiab, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et J. K-S. ei ole testamendile alla kirjutanud, kuna allkiri asub teksti sees ja lisaks perekonnanimele on kirjutatud ka eesnimi, mis ei olnud testaatori puhul tavapärane. Kuna pärimisseadus ei sisusta mõistet alla kirjutama, siis on maakohus põhjendatult lähtunud erialakirjanduses antud mõiste „allkiri“ selgitustest ja tavaarusaamast mõiste kohta ning teinud järelduse, et allkiri peab asuma dokumendi all, see tähendab hõlmama dokumendi sisu. Seega peab allkiri olema pärast pärandi kohta tehtud korraldusi. Kolleegium leiab, et 07.03.2006 J. K-S. poolt koostatud testament vastab sellele nõudele. Pärast vara kohta tehtud korraldusi on pärandaja kirjutanud lause „Sügava lugupidamisega Teie suhtes, J. K-S., kinnitades oma allkirjaga“. Kolleegiumi arvates on pärandaja sellisel viisil testamendi allkirjastanud. See, et allkiri järgneb tekstile ja teksti ning allkirja vahel puudub kindel piir, ei anna alust järeldusteks, et testamendil puudub allkiri. Oluline on, et allkiri on kirjutatud pärast selle sisuks olevaid korraldusi vara suhtes. Pärandaja on testamendile kirjutanud ees ja perekonnanime, kuid tavapärastelt on ta kasutanud allkirjas eesnime tähte ja perekonnanime või ainult perekonnanime. Kolleegium leiab, et isik võib oma allkirja kirjutada mitmel moel ja see, et testamendil kirjutas ta välja ka eesnime, ei tähenda, et tegemist ei oleks allkirjaga. Ka testaator on ise testamendi lõppu kirjutanud, et ta kinnitab testamenti oma allkirjaga. Ebaõige on maakohtu järeldus, mille kohaselt ei saa arvestada testamendi esiküljele kirjutatud teksti ja allkirja, kuna selle juures ei ole kuupäeva. 6
Seega tuleb hageja nõue testamendi tühisuse tuvastamiseks jätta rahuldamata. Apellant on kaebuses viidanud, et J. K-S. testamendi lõpus on pärast eesnime „J.“ punkt ja sellele järgneb lause „K-S., mida kinnitan oma allkirjaga“. Apellatsioonimenetluses uusi väiteid reeglina esitada ei saa ja apellant ei ole põhjendanud TsMS § 652 lg 4 kohaselt, miks ta seda asjaolu ei ole maakohtule esitanud. Eeltoodu tõttu jätab kolleegium TsMS § 652 lg 4 2. lause järgi uue väite tähelepanuta. Hageja on esitanud ka alternatiivse nõude testamendi kehtetuks tunnistamiseks, kuna testament on tehtud eksimuse või pettuse mõjul. Kuna maakohus tuvastas, et testament on tühine, siis testamendi kehtetuse aluseks olevaid asjaolusid maakohus tuvastanud ei ole ja pole oma otsust selles osas põhjendanud. Ringkonnakohtu poolt asjaolude esmakordne tuvastamine rikuks oluliselt poolte kaebeõigust, kuna Riigikohus arvestab kassatsioonkaebuse läbivaatamisel alama astme kohtute poolt tuvastatud asjaoludega. Seega tuleb maakohtu otsus testamendi kehtetuks tunnistamise nõude osas TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning saata nõue uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse testamendi tühisuse tuvastamise nõude osas, siis apellatsiooniastmes kantud menetluskuludest tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 järgi 50% vastustaja kanda. Ülejäänud 50% apellatsiooniastmes kantud menetluskuludest tuleb jagada vastavalt asja uuel läbivaatamisel maakohtus tehtud lahendile maakohtu poolt. Tallinna Ringkonnakohtu 25.07.2008 määrusega on apellandile antud menetlusabi ja ta on vabastatud riigilõivu summas 31 750 krooni tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Nimetatud summa väljamõistmine riigituludesse tuleb otsustada maakohtul asja uuel läbivaatamisel olenevalt asjas tehtud lahendist. Ülle Jänes Margo Klaar Imbi Sidok 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.