Obsah (9)

§ 633§ 632§ 438§ 230§ 392§ 436§ 229§ 61§ 60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-14766 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 02. november 2007, Tallinn Kohtuasi OÜ

§ 633

lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja HR20.12.2002.a. õigusabilepingu, millele vastavalt hageja osutas kostjale õigusabiteenuseid. Kostja jättis tasumata hageja poolt kostjale 11.06.2004.a. väljastatud arved nr 32 ja 26.05.2005.a. nr 32A summas 5900 krooni. Hageja saatis kostjale 26.05.2005.a. ja 10.06.2005.a. kirjad, kus tegi ettepaneku võlgnevuse tasumiseks ning ettepaneku kohtuväliseks kokkuleppeks, kuid kostja jättis need tähelepanuta. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista 5900 krooni ja intressid. Hageja tugineb oma nõudes Tsiviilkohtumenetluse Seadustiku § 147, Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100, § 101, § 108 lg 1, § 94, §

1. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel ei ole tal võlgnevust hageja ees, kuivõrd kostja maksis hagejale vastavalt õigusabi osutamise lepingule ettemaksuna 10 000 krooni. Maksmist tõendavad lepingu sõlmimisel HU´i poolt väljastatud arve nr 23 ning OÜ H kviitung nr 249 raha vastuvõtmise kohta. 20.12.2002.a. andis kostja HU´ile esimese volituse kostja esindamiseks kohtutes kehtivusega 1 aasta. Volituse kehtivuse ajal, alates 20.12.2002.a. kuni 11.02.2004.a. hageja kostjat kohtus ei esindanud ega mingit õigusabi tulenevalt 20.12.2002.a. õigusabi osutamise lepingust ei osutanud. 11.02.2004.a. andis kostja HU´ile uue volituse kostja esindamiseks kohtutes. Kostja oli nõus, et HU esindab teda kahel läbirääkimisel AS-ga EL. Kostja tasus hagejale hageja poolt nõutud ettemaksuna 3776 krooni. Haldusasjas nr 3-133/
2. esindas kostjat vandeadvokaat S Schneider, mitte HU, nagu hageja väidab. Seega on vale ja alusetu HU´i poolt koostatud aruanne seoses HR esindamisega haldusasjas ning samuti on alusetu ning arusaamatu HU´i pool esitatud arve nr
3. Kostja ei ole hagejale lubanud tasuda arve nr 32 eest. Peale 01.06.2004.a. Heldur Hunt kostjale õigusabi teenust osutanud ei ole. Kostjal võlgnevust hageja ees ei ole, kuivõrd kostja on tasunud OÜ-le H arve nr 23 alusel 10 000 krooni, mille eest teenust osutatud pole ning arve nr 28 alusel 3776 krooni, mille eest on teenust osutatud. Kostja leiab, et seega on hageja kohustatud tagastama kostjale 10 000 krooni. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Vastuhagiavalduse asjaolud ja nõue Kostja esitas kohtule 17.03.2006.a. vastuhagiavalduse OÜ H vastu 10 000 krooni nõudes. Vastuhagiavalduse kohaselt tegi kostja kui vastuhagis vastuhageja HR 20.12.2002.a. arve nr 23 alusel ettemaksu 10 000 krooni hagejale, mille eest hageja kostjale teenust ei osutanud ning seega on hageja alusetult rikastunud. Vastuhageja palub kohtul mõista OÜ-lt H välja 10 000 krooni intressid summas 1814 krooni. Täiendavas vastuhagis palub välja nõuda hagejalt ka dokumendid. Vastuväited vastuhagile Hageja ja vastuhagis kostja OÜ H vastuhagi ei tunnista, kuna see on alusetu ja põhjendamatu. Hageja on tõendanud kostjale õigusabiteenuse osutamist hagiavaldusele lisatud dokumentidega. Seega on kostja seisukoht hageja alusetu rikastumise suhtes arusaamatu ja alusetu. Vastuhagis kostja OÜ H palub jätta vastuhagi rahuldamata ja kohtukulud vastuhagi esitaja kanda. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Vastuhagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

§ 438

kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja tugineb oma haginõudes lepingule õigusabi osutamiseks, mis sõlmiti

1. detsembril 2002 aastal. Seega sõlmisid pooled teenuste osutamise lepingu, mille kohaselt hageja kohustus koostama hagiavaldusi, koostama avalduse kriminaalasja algatamiseks, koostama moraalse ja materiaalse kahju hüvitamise nõude, andma õiguskonsultatsioone ja arvamusi igakordsel kliendi ehk kostja pöördumisel ja esindama klienti kohtus. Kostja kohustus tasuma arvestusega, et ühe töötunni hind on 800 krooni, millele lisandub käibemaks ning tasuma ettemaksu 10 000 krooni ning hilisemalt tehtud töö eest esitatud arvete alusel. Esiletoodust ilmneb, et tasumine pidi toimuma kokkulepitud töötunnihinna järgi arvete põhiselt. Lepinguliste kohustuste iseloomust tulenevalt saab pooltevahelist suhet hinnata käsundina, kuivõrd just käsunduslepingu järgi on kohustus teostada juriidilisi tegusid volitaja nimel. Leping on sõlmitud 20.12.2002.a., mil kehtis võlaõigusseadus ( VÕS) ja VÕS § 619 lg 1 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid ( täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Pooltel on vaidlus kostjale osundatud teenuste mahu osas, mistõttu kostja leiab, et tal maksekohustus puudub. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on lepingu üles öelnud 23.09.2005.a. Võlaõigusseaduse ( VÕS) § 2 lg 1 kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu ning võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. Hageja on esitanud rahalise nõude väidetava tasu osas, mis on maksmata kostja poolt. Kohus leiab, et asja sisulise arutamise käigus võlgnevus summas 5900 krooni piisavalt tõendatud ei ole. Pooled on kokku leppinud lepingu punktis 2.3, et tehtud töö eest esitatakse arve. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja tasus ettemaksuna 10 000 krooni ( OÜ H kviitung- order nr 249) ja 3776 krooni (maksekorraldus nr 111, 14.02.2004). Hagiavalduse kohaselt on tasumata arve nr 32, 11.06.2004, töö kirjelduseks on toodud õigusabi ja esindamine Tallinna Ringkonnakohtus, tasu 9440 krooni, avansina tasutud 3540 krooni ja tasuda 5900 krooni ja arve nr 32A, 26.05.2005, töö kirjelduseks on toodud õigusabi ja esindamine Tallinna Ringkonnakohtus, tasu 9440 krooni, avansina tasutud 3540 krooni ja tasuda 5900 krooni. Aruandes on hageja märkinud töötundideks 10 tundi, muuhulgas esinduse Tallinna Ringkonnakohtus 17.02.2004.a. ja kohtuistungi ettevalmistamine 2 tundi, lepingu järgi oli ettemaks 10 000 krooni, aruandes on kajastatud ka ettemaks 3540 krooni, mille maksmise osas vaidlus puudub. Kostja väidel maksis ta hagejale arve nr 28 alusel 3776 krooni esinduse eest Tallinna Ringkonnakohtus ( 25 minutit), 11.
2. ja 17.02.2004 esindus Tallinna Halduskohtus ei olnud võimalik, sest menetlus lõppes kohtuotsusega aasta varem. 02.05.2006 .a. toimunud kohtuistungil kohustas kohus

§ 392

lg 1 p 1 alusel hagejat välja selgitama, mis teenuseid on konkreetselt osutatud ja mitme tunni eest hagetava summa ja ettemaksude osas arvestades kõiki töötunde koos. Hageja on 12.06.2006.a. esitatud arvestuses välja toonud, et õigusabi osutati 34 tunni eest, kuid ei ole selgitanud, milliste toimingute alusel on kujunenud hagetav summa ja ettemaksu suhe. Kostja esitatud arvestusega menetluse käigus ei ole nõustunud. Kohus loeb põhjendatuks kostja vastuväited, et piisavalt selge ja arusaadav ei ole, kuidas on siis hagetav summa kujunenud. Kostja väidetel tasus ta esinduse eest Tallinna Ringkonnakohtus ning tema ütlusi kinnitab maksekorraldus 3776 tasumise kohta. Vastavalt

§ 230

lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436

lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 229

lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, teisest lõikest tulenevalt on tõendiks muuhulgas dokumentaalne tõend. Kostja esitatud vastuhagi kohaselt palub tuginedes VÕS § 195 lg 5 tagastada hagejal üleantud ettemaks ja dokumendid. VÕS § 195 lg 1 kohaselt kohustuvad pooled lepingu ülesütlemisel tagastama juba ette üleantu ning VÕS § 626 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. VÕS § 628 lg 4 kohaselt võib käsundisaaja enne käsundi täitmisele asumist nõuda käsundiandjalt mõistlikus ulatuses ettemakset tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulude eest. Kohus leiab, et hageja on põhjendatult viidanud, et arusaamatu on milliseid dokumente kostja silmas peab ja tagastamist nõuab. Kohtumenetluse käigus on kostja esitanud vaid paljasõnalise nõude tegemata ühtegi viidet konkreetsele dokumendile. Seega ei ole väidetavate dokumentide tagastamise nõue põhjendatud. Kohus asub kirjalikke tõendeid kõrvutades ning poolte seisukohti arvestades seisukohale, et ka lepingu alusel saadud/ üleantud 10 000 krooni tagastamine ei ole tõendatud. Kostja on selle ettemaksu teinud lepingu sõlmimisel, samas on ta ka pärast selle ettemaksu tasumist hagejale teenuste eest maksnud ning kohtuistungil on ta kinnitanud, et hageja osutas talle mingil määral teenuseid. 02.05.2006.a. toimunud kohtuistungil on kostja selgitanud, et tasus 3376 krooni esinduse eest Tallinna Ringkonnakohtus ning õigusabi leping puudutas vaid esindust seoses kriminaalmenetlusega (kriminaalasja algatamine). Kostja väide ei ole kooskõlas lepingu punktis 1 tooduga, kus kostja volitas hagejat koostama hagiavaldusi, andma konsultatsioone ja arvamusi kliendi igakordselt pöördumisel ning esindama kohtus. Hageja on kohtule esitanud kostja nimega seonduvalt dokumente, mida kostja ei ole vaidlustanud. Kohus leiab, et kostja väide nagu maksnuks ta ( tlk 75) 10 000 krooni vaid kriminaalasja ettemaksuna ei ole kooskõlas tema enda faktilise käitumisega ega teiste tõenditega. Ebatõenäoline on olukord, et 20.12.2002.a. oli kostjal tasutud 10 000 krooni nö ettemaksuna, aga samas tasus kostja hiljem 3776 krooni ning alles käesoleva kohtumenetluse käigus jõudis järeldusele, et ta pole mingeid teenuseid hagejalt saanudki. Hageja esitanud kirjalikke dokumente, millest nähtuvad mitmed kohtumenetlused, jms. Asjaolu, et kostja kasutas veel teiste juristide abi ei muuda olematuks käsundussuhet hagejaga. Arves nr 28, 11.02.2004 on täpselt kirjeldatud, teostatud töö: esindamine läbirääkimistel AS – s EL, Halduskohtu ja Ringkonnakohtu materjalidega tutvumine ja esindamine kohtus summas 3776 krooni. 14.02.2004.a. maksekorraldus kinnitab arve tasumist kostja poolt, millest võib järeldada, et ta oli selleks ajaks saanud teenuseid 10 000 krooni ehk eelnevalt tasutud ettemaksu eest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Poolte õigusabikulu tuleb lahendada kuni 31.12.2005.a. kehtinud

§ 61

lg 1 p 1 alusel ning muu kohtukulu

§ 60lg 1 alusel.

Kehtinud

§ 60

lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.

§ 61

lg 1 järgi poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hageja palub välja mõista kohtukulud on kokku 12 420 krooni, sealhulgas riigilõiv 420 krooni ja 12 000 krooni asjaajamise eest. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulude katteks 11 505 krooni. Poolte kohtukulud peab kohus võimalikuks jätta nende endi kanda arvestades menetlusosaliste hagi ja kohtukulu suurust. Liili Lauri kohtunik