KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 19.11. 2007, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-3356 Tsiviilasi

§ 57lg 1 järgi on kinnistusraamatu kanne ebaõige. Juhindudes Ts

ÜS § 93 lg 3,

§ 57

lg 1, § 65 lg 1 palub hageja tunnistada poolte vahelise korteri osakumakse kinkelepingu tühisust, tunnistada kostja ja elamuühistu vahelise korteriomandi tasuta võõrandamise ja asjaõigusliku lepingu tühisust, kustutada ebaõige kanne kinnistusraamatust kostja kui korteriomandi omaniku kohta ning kanda omanikuna kinnistusraamatusse hageja. Kohtukulud palub hageja kostjalt välja mõista. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist. Asjaõiguslik leping on tühine, kostja korteri valdust ei saanud. Võlaõigusliku tehingu üle vaidlus puudub. Kostja vastuväited Kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tlk 157) kostja hagi ei tunnista. Kinkeleping ei ole tühine vormivea tõttu. 2001 kehtinud TsK § 260 järgi pidanuks olema notariaalne kodanike vaheline kinkeleping summaga üle 50 krooni. See nõue puudutab üksnes tehingute võlaõiguslikku osa. Võlaõigusliku tehingu tühiseks tunnistamine ei too kaasa asjaõigusliku tehingu tühisust. Osamaksu andis hageja üle kostjale, see tehing vastas

§ 82lg 1.

Seda kinnitab hageja lahkumine Eestist ja asumine elama USA-sse. Peale selle ei saanud osa olla kinkelepingu ese, kuna selle omanik oli elamuühistu. Tehingu esemeks saanuks olla vaid õigus osakumaksetele. Kostja ühistu liikmeks vastuvõtmiseks ei olnud vaja notariaalset vormi. Liikmete vahetamine toimus ES § 21 alusel. Ühistu liikmena tekkis kostjal EES § 218 ja ES § 14 põhimõtte kohaselt õigus tema valduses oleva korteri ostmiseks elamuühistult. Kinnistusraamatu muutmise nõue ei rajane seadusel.

§ 65

kohaselt on kande muutmiseks vaja isiku, kelle õigusi parandamine puudutab, nõusolekut. Kostja ei ole nõusolekut andnud. Kohtukulu õigusabi eest palub kostja hagejalt välja mõista. Kohtuistungil taotles kostja hagi rahuldamata jätmist. Hageja sõitis USA-sse, sellest ajast oli korter kostja valduses. Hageja seisukoht, et puudub vaidlus võlaõigusliku tehingu üle, ei ole õige. Tegemist oli õiguse üleandmisega osamaksule. See ei nõudnud notariaalset vormistamist. Kostja õigusabi kulu on 9 000 krooni. Kohtuotsuse põhjendused 2 Kohus, tutvunud esitatud avalduste, uurinud tõendeid ja ärakuulanud pooled, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja poolt 04.06.2001 allakirjutatud EÜK juhatusele esitatud avalduses (tlk 8) palub hageja ennast elamuühistu liikmete hulgast välja arvata seoses XXX korteri osaku üleandmisega kostjale. Avaldusse märgitu kohaselt on tegemist kingiga. Samal päeval kirjutas kostja elamuühistu juhatusele avalduse (tlk 9), milles palub ennast võtta elamuühistu liikmeks seoses sellega, et korterivaldaja (hageja) annab oma korteriosaku kostjale üle kinkelepingu alusel. Avalduses märgitu kohaselt asub kostja korterisse elama koos hageja ja LJ(hageja tütar). EÜK27.01.2005 tõend nr 3 (tlk 10) tõendab, et hageja oli ühistu liige alates 31.10.1988 kuni korteri üleandmiseni kostjale kinkelepingu alusel 04.06.

1. Viidatud on ühistu juhatuse 24.09.2001 protokollile. Kooskõlas kehtinud ES § 14 lõikega 1 oli elamuühistu (kooperatiivi) eesmärgiks anda oma liikme valdusesse liikmelisuse alusel kasutamiseks eluruum omaette korterina elamuühistule (kooperatiivile) kuuluvas elamus ning korraldada elamu, elamualuse ja elamu teenindamiseks vajaliku maa majandamiseks. ES § 21 sätestas, et elamuühistu (kooperatiivi) liikmel on õigus talle kuuluv osamaks võõrandada isikule, kes vastab elamuseaduse ja elamuühistu (kooperatiivi) põhikirjas sätestatud tingimustele. § 21 lg 2 kohaselt läksid osamaksu omandajale üle osamaksu võõrandanud liikme õigused, kohustused ja varaline vastutus elamuühistu (kooperatiivi) ees osamaksu omandaja elamuühistu (kooperatiivi) liikmeks võtmise kohta otsuse tegemise päevast arvates. ES § 4 alusel oli üheks eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks liikmelisus elamuühistus (kooperatiivis). Ei elamuseadus ega elamuühistu (kooperatiivi) põhimäärus näinud ette osaku võõrandamise notariaalset vormi. Hageja võõrandas osamaksu ja arvati ühistust välja ning kostja omandas osamaksu ja võeti ühistu liikmeks viisil, mis oli nendeks toiminguteks ettenähtud. Hageja ei ole tõendanud oma enne 04.06.2001 esitatud väidet selle kohta, et tegelikult oli tegemist tasuta kasutamise lepinguga, mitte kinkelepinguga. Hageja viide VÕS § 389-le ei ole asjakohane, kuna VÕS 2001 ei kehtinud. 04.06.2001 tehingu objektiks on korteriosak. Tulenevalt elamuseaduse III osas ja elamukooperatiivi näidispõhikirjas sätestatust olid liikmelisus ja osamaks elamuühistus (kooperatiivis) seotud. On tõendatud, et hageja kirjutas elamuühistule avalduse tema ühistust väljaarvamiseks seoses osamaksu üleandmisega kostjale. Sellest tulenevalt võeti kostja ühistu liikmeks ning liikmelisusest tulenevalt tekkis kostjal õigus EES § 218 alusel saada tekkinud korteriomandi omanikuks. Osamaksu üleandmiseks ei olnud kehtestatud vorminõudeid, mistõttu see võis toimuda poolte valitud vormis. Kooskõlas kinnistusraamatu kandega (tlk 11) sai vaidlusaluse korteriomandi omanikuks 30.07.2003 kande alusel kostja. Ülalmärgitust tulenevalt ei kuulu rahuldamisele omandiõiguse tunnustamise nõue ning kinnistusraamatu kanne on õige. Isegi juhul, kui võlaõiguslik tehing oleks tühine, ei kuuluks hagi omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks rahuldamisele. Võlaõigusliku tehingu tühisusega ei kaasne automaatselt asjaõigusliku (käsutus) tehingu tühisus. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-18-
2. Riigikohtu seisukoha kohaselt ei olene asjaõiguses tunnustatud abstraktsiooni põhimõttest tulenevalt käsutustehingu (asjaõiguslepingu) kehtivus õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb hagi jätta rahuldamata. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. 3 15.11.2005 määrusega vabastas kohus hageja osaliselt riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel -13 000 kroonise riigilõivu tasumisest. Kooskõlas TsMS § 64 lg 2 tuleb riigilõiv 13 000 krooni suuruses hagejalt välja mõista riigituludesse, kuna ta oli riigilõivu tasumisest osaliselt vabastatud vaid hagiavalduse esitamisel. Arvestades asja mahtu, menetluse kulgu, asjaolu, et esitatud on nii hinnaga kui hinnata nõuded, peab kohus põhjendatuks välja mõista õigusabi eest 9 000 krooni, millise kostja esindaja nimetas kohtuistungil. Kostja esindaja kirjalikult esitatud taotluses märgitud 12 000 kroonist õigusabi kulu kohus ei aktsepteeri, kuna see summa on parandatud (varasem 9 000 on mahatõmmatud) ja paranduse õigsus on kinnitamata. Kooskõlas TsMS § 386 lg 4 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega tühistada hagi tagamine, millega seati keelumärge kasutustehingute, s h üürilepingute sõlmimiseks ja teiste tehingute tegemiseks Tallinnas, XXX asuvale LJ kuuluvale korteriomandile Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX1 RJ kasuks. Kohtunik 4