) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal
1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Vastavalt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi seisukohale (Riigikohtu 23.04.2004.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04,; 30.11.2004.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-04; 09.03.2005.a. otsus tsiviilasjas nr 32-1-7-05) ei täida vanem ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Vastavalt
Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt
lg-s 1 sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmist.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. A-AO sünnitunnistusega on tõendatud, et A-AO (sündinud XXX) vanemateks on JS ja S O. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 3630 krooni poja ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates mai 2007 kuni poja täisealiseks saamiseni kuna kostja maksab elatist ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. Samuti ei tegele kostja lapse kasvatamisega ega suhtle lapsega. Hageja on esitanud lapse ülalpidamiskulude arvestuse, mille kohaselt 13 aastase kooliskäiva lapse mõistlike ja vajalike kulutuste katteks kulub kuus keskmiselt 6000 krooni. Hageja esitas kohtule ka 13 Aukirja, Kiituskirja ja Diplomi koopiat, milledega on poega A-AO autasustatud hea õppeedukuse ja meeldiva käitumise eest ning heade sportlike saavutuste eest. Hageja igakuine sissetulek on peretoetus kokku summas 3600 krooni. Hagejale kuulub ka korteriomand asukohaga Läänemere tee 3-13, Tallinn, kus ta koos lastega elab. 27.11.2008 toimunud istungil kostja avaldas, et ta ei võta osa lapse kasvatamisest ega suhtle lapsega. Kostja on võimeline maksma poja ülalpidamiseks igakuist elatist 2500 krooni. Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.
Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Hageja on tõendanud kulutusi poja ülalpidamisele esitatud maksekviitungitega, samuti kommunaalkulutuste arvetega. Samuti on hageja tõendanud asjaolu, et ta on senini lapse kasvatamisega väga hästi toime tulnud, mida kinnitavad arvukad aukirjad ja kiituskirjad poja hea õppimise ja eeskujuliku käitumise eest ning sportlike saavutuste eest. Kostja on esitanud panga väljatrüki, millega tõendab osalist ülalpidamiskohustuse täitmist. Kostja panga väljavõttest nähtuvalt oli kostja sissetulekuks keskmiselt 11 481 krooni, samuti on kostja maksnud elatist ebaregulaarselt ja ebapiisavas ulatuses, samuti on kostja teinud regulaarselt sissemakseid enda pangakontole. Riigikohtu Tsiviilkolleegium otsuses nr 3-2-1-108-07 on leidnud, et nii
lg.1 kui
2 järgi on elatise nõude eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. TsMS § 231 järgi ei ole tsiviilkohtumenetluses tõendada asjaolu, mille kohus loeb üldtuntuks või mille teine pool omaks võtab. TsMS § 231 lg. 2 teise lause kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 234 lg. 4 järgi eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja on võtnud omaks, et ta ei osale lapse kasvatamisel ega suhtle lapsega. Riigikohtu Tsiviilkolleegium 02.10.2008.a. otsuses nr 3-2-1-66-08 leiab, et oluline on arvestada elatise väljamõistmisel, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga. Hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates maist 2007.a. (elatisehagi on esitatud 06.08.2008).
2 annab hagejale õiguse nõuda elatist aja eest aasta enne elatisenõude esitamist ainult sellisel juhul, kui kostja pole üldse ülalpidamiskohustust täitnud
1 kohaselt mõistab kohus vanema nõudel teiselt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatise välja, kui see vanem ei täida ülalpidamiskohustust.
2 kohaselt võib kohus vanema nõudel mõista elatise välja kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud vanem ei ole täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Seega on mõlema sätte järgi nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Kuna laps vajab ülalpidamist iga päev, peab elatisenõude esitamiseks õigustatud vanem esitama elatisenõude ülalpidamiskohustust rikkunud vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates (
Kohus võib hageja nõudel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka siis, kui kohustatud vanem ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud piisavalt või on täitnud seda ebaregulaarselt. Arvestades, et hageja on elatisehagi esitanud 06.08.2008, siis oleks võimalik elatist tagasiulatuvalt kostjalt nõuda alates 06.08.2007.a. (mitte aga maist 2007.a.). Kostja panga väljavõttest nähtuvalt on kostja alates 06.08.2007 tasunud lapse ülalpidamiseks elatist 2007.a. novembris 1000 krooni, 2008.a veebruaris 3000 krooni, märtsis 5000 krooni ja aprillis 3000 krooni. Selline elatise maksmine lapse ülalpidamiseks on ebaregulaarne ja ebapiisav. Vanemate vahel puudub kokkulepe sellisel viisil elatise maksmiseks. Seega kohus leiab, arvestades, et kostja on perioodi 06.08.2007 kuni 06.08.2008 eest osaliselt lapse ülalpidamiseks elatist tasunud, siis leiab kohus, et elatis tuleb tagasiulatuvalt välja mõista alates 01.01.2008.a. Seega rahuldab kohus hageja nõude tagasiulatuvalt elatise mõistmiseks osaliselt. 3 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kostja ei osale lapse kasvatamisel ega suhtle lapsega ning on elatist tasunud ebaregulaarselt ja ebapiisavas ulatuses, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatusraha 3630 krooni (3000 krooni + 21 % tulumaksu osa 630 krooni) poeg AAO (sünd. XXX) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.01.2008 kuni poja täisealiseks saamiseni XXX. Samuti märgib kohus, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.
3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Tulenevalt TsMS § 164 lg 3 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma. Taimi Kollom Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.