§-i 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud kandma ka oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid.
§-i 61 lg. 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele, nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lg. 2 sätestatu kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tuginedes PkS § 70 lg 1 mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest 01.10.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni xxx.a. Kostja on kohtuistungil hagi õigeks võtnud ning nõustunud maksma poolte ühise tütre ülalpidamiseks igakuist elatist summas 2400 krooni alates 01.10.2008.a. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud. TsMS § 630 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Kohtuistungil loobusid pooled kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ja vastavalt poolte avaldusele jõustub käesolev kohtuotsus selle teatavaks tegemise päevast, s.o 06.03.2009 Asja menetluskulud riigilõivuna tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda aluseks võttes TsMS § 129 lg. 2 sätteid ning välja mõista kostjalt riigituludesse, kuna elatise hagides on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud vastavalt Riigilõivuseaduse § 22 lg. 1 p.-le 2. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 06.03.2009.a. Ärakiri õige. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.