Obsah (5)

§ 60§ 61§ 50§ 51§ 49

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks 30. märts 2009. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08-16

) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1, 2, § 70 alusel ja vastavalt muuta Pärnu Maakohtu 27.09.2006 otsust. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Pärnu Maakohtu 27.09.

1. otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks poja ülalpidamiseks 2 000 krooni kuus alates 20.08.
2. Kostja pöördus koheselt kohtutäituri poole ning vastavalt kokkuleppele tasub kostja igakuiselt 2 000 krooni ning graafikujärgselt rohkem kui kaheaastast võlgnevust, s.o. keskmiselt 3 000 krooni. Kostja jätkab võlgnevuse likvideerimist ega ole kunagi arvanud, et poolte ühised lapsed ei peaks saama paremaid võimalusi elus. Hageja on lisanud hagiavaldusele kohtuotsuse, milles ise avaldab, et kostja on alates
3. aastast teinud vaid juhutöid, tal puudub sissetulek, rahalised vahendid ja vara. Seega jääb arusaamatuks, millel põhineb hageja väide, mille kohaselt kostja varaline seisund on väga hea, igal juhul parem kui temal. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendit oma sissetuleku ja varalise seisu kohta. Abikaasade ühisvara jagamisel Pärnu Maakohtu poolt oleks kostjal tulnud tasuda veel ka hagejale suur rahaline hüvitis. Tänaseni ei ole veel poolte ühisvara jagatud. Poolte täisealine tütar õpib omandades kõrgharidust. Tal puudub iseseisev sissetulek ning on isa ülalpidamisel. Hageja ei ole tütre õppimist toetanud. Poeg M T on alates
4. aasta augustist elanud oma vanavanemate juures , hageja aga Tallinnas. Seega ei ela M T oma ema juures ega ole tema ülalpidamisel. Hageja poolt esitatud igakuised kulutused pojale ei ole summas 8 500 krooni põhjendatud järgmises osas: 2 Hageja on ette näinud kulutused meelelahutusele ja vabale ajale igakuiselt 3 700 krooni (kulutus taskurahale ja telefonile, treeningutele ja hobidele ja klassi ekskursioonideks), s.o. aastas kokku 44 400 krooni. See kostja arvates igal juhul ei vasta vanemate võimalustele ja poja esmastele vajadustele. Samuti ei pea kostja põhjendatuks kulutusi kommunaalteenustele summas 400 krooni vanavanemate juures elamise eest. Põhjendamata on ka igakuised kulutused hügieeni ja ravimitele summas 700 krooni. Poeg on eluaeg olnud terve, käib ka esitatud hagiavalduse põhjal jõusaalis, laskmas jne. Kui hageja põhjendab esitatud kulutusi, siis on kostja nõus igakuiselt tasuma 2 300 kuni 2 500 krooni ja jätkab poolte teise ühise lapse koolituskulude tasumist. Kohtu põhjendused Kohtuistungil vähendas hageja esindaja nõuet ning palus kostjalt välja mõista elatis 3 500 krooni kuus. Kostja esindaja nõustus tasuma elatist 2 500 krooni kuus. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. M T (sünd xxx) sünnitunnistusest nähtuvalt on LT ja KT tema vanemad (t lk 3). Pärnu Maakohtu 27.09.2006 otsusega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis lapse ülalpidamiseks 2 000 krooni alates 20.08.
5. (t lk 4-14). Tallinna Ringkonnakohtu 24.03.2008 otsusest nähtuvalt kostja lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust ei vaidlustanud (t lk 16-21). Kohtutäituri asendaja 19.09.2008 kirjast ja maksekorraldustest ilmneb, et kostja on tasunud lapse ülalpidamiseks elatist 32 400 krooni (t lk 22-24, 36-40, 51). Vaidlus on poolte vahel lapsele elatise suuruse muutmise üle. Pooled oma varalise seisundi muutumist ei tõendanud. Kohus nõustub kostja positsiooniga, et hageja on ette näinud kulutused meelelahutusele ja vabale ajale igakuiselt 3 700 krooni (kulutus taskurahale ja telefonile, treeningutele ja hobidele ja klassi ekskursioonideks), s.o. aastas kokku 44 400 krooni, mis ei vasta poolte võimalustele ja poja esmastele vajadustele. Kostja väitele, et põhjendamatud on kulutused kommunaalteenustele summas 400 krooni kuna laps elab vanavanemate juures, hageja vastuväiteid esitanud. Tõendamata on igakuised kulutused hügieeni ja ravimitele summas 700 krooni. Kostja väitele, et poeg on eluaeg olnud terve, käib ka esitatud hagiavalduse põhjal jõusaalis, laskmas jne, hageja vastuväiteid ei esitanud.

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

§ 61

lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-157-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

§ 61

lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

§ 61

lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 4 350 krooni alates 01.01.

1. Sotsiaalministeeriumi
2. aastal valminud uurimusele lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika" eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust 3 taustast ja majanduslikest võimalustest. Hinnang on küll statistiline ja tugineb Eesti perede poolt reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-
3. (Uurimuse tulemus on kättesaadav aadressil www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf). Nimetatud uurimuse tulemusel on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 14-19 eluaastat läheb maksma 3 210 krooni. Samas tuleb arvestada, et üldteada asjaoluna on elukallidus võrreldes 2000-2003.a. tõusnud. Hageja peab tasuma elatiselt tulumaksu.

§ 50

lõigetes 1-4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, samuti kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve, vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. On loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (

§ 51

). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Kostja väitele, et poeg elab hageja vanemate juures, hageja vastuväiteid ei esitanud. Asjaolu üle, et poolte täisealine tütar õpib Rootsi Kuningariigis omandades kõrgharidust ja tal puudub iseseisev sissetulek ning on kostja ülalpidamisel ja hageja ei ole tütre õppimist toetanud, hageja vastuväiteid ei esitanud.

§ 49

ja 60 lg 1 mõtte kohaselt peavad mõlemad vanemad täitma oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes reeglina võrdsetes osades. Samas tuleb

§ 61lg 2 kohaselt arvestada vanema varalist seisundit.

Kohus määrab elatise suuruseks 3 000 krooni kuus. Nimetatud elatise suurus peab tagama lapse ülalpidamise ega ole kostjale ülemäära koormav ning on mõistlik ja õiglane. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Lähtudes eeltoodust tuleb muuta Pärnu Maakohtu 27.09.2006 otsust ja välja mõista kostjalt elatis 3 000 (kolm tuhat) krooni kuus poja M T ülalpidamiseks hageja kasuks hagi esitamisest alates 02.05.2008.a kuni M T täisealiseks saamiseni xxx. a, kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus asub seisukohale, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Viivi Villemson 4