K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL OSAOTSUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja Kohtunik Ene Tsefels Otsuse tegemise aeg ja koht 08.05.2009.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-08-57791 Tsiviilasi Ž J hagi AA vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Ž J (isikukood xxx, elukoht xxx), esindaja J Lehter (Jurex Õigusbüroo OÜ ); kostja AA (isikukood xxx, elukoht xxx). Istungi toimumise aeg 22.04.2009.a. Istungil osalenud isikud Hageja Ž J Hageja esindaja J Lehter Kostja AA Osaotsuse resolutsioon
- Lugeda tuvastatuks, et A J (sündinud xxx.a.Tallinnas, isikukood xxx, sünniakt koostatud xxx.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr xxx) põlvneb AA (sündinud xxx.a, isikukood xxx, eesti kodakondsus).
- Jõustunud kohtumäärus saata 10 päeva jooksul Tallinna Perekonnaseisuametile.
- Kohtumenetlusse jääb Ž J hagi AA vastu elatise nõudes. Edasikaebe kord Menetlusosalised on kokkuleppel apellatsioonkaebuse esitamise õigsuse välistanud. Hageja nõue ja asjaolud Ž J esitas 05.09.2008.a hagi põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt hageja ja kostja suhtest sündis xxx.a poeg A J. Kostja lapse isana lapse sünniakti kantud ei ole. Hageja palub tuvastada A J põlvnemine kostjast. Kostja seisukoht Kostja hagiavaldusele vastanud ei ole ning 22.04.2009.a toimunud kohtuistungil võttis omaks, et on A J isa. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. 1
(2)Hageja Ž J pöördus kohtusse hagiavaldusega, milles palus tuvastada, et xxx.a. sündinud A J põlvneb kostjast ja välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks. Tallinna Perekonnaseisuameti xxx.a. koostatud sünniaktist nr xxx nähtub, et xxx.a. sündinud A J ema on Ž J sünd xxx.a, isa kohta kannet tehtud ei ole. Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 1 kohaselt juhul, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Eelnevast järeldub, et hageja Ž J nõudel võib kohus tuvastada A J põlvnemist AA , kes on sündinud xxx.a ja kes ei ole olnud hagejaga abielus. Molekulaargeneetilise ekspertiisi akti kohaselt viidi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA osakonnas läbi molekulaargeneetiline ekspertiis. Eksperdi arvamuse kohaselt DNA analüüsi tulemuste alusel saab AA (isikukood xxx) olla A J (isikukood xxx) biloogiline isa. Osundatud molekulaargeneetilise ekspertiisi akti loeb kohus piisavaks tõendiks tuvastamaks asjaolu, et A J põlvneb AA . Arvestades eeltoodut, loeb kohus tuvastatuks, et xxx.a. sündinud A J, isikukood xxx, sünd registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis xxx.a, kanne nr xxx, põlvneb AA , kelle isikukood on xxx. Nimetatud nõude osas teeb kohus osaotsuse. Kohtu menetlusse jääb hageja nõue kostja vastu elatise nõudes. PKS § 42 lg 3 alusel põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt. Ene Tsefels Kohtunik 2
(2)