Obsah (16)

§ 415§ 317§ 142§ 420§ 442§ 187§ 322§ 407§ 444§ 367§ 438§ 445§ 468§ 173§ 162§ 163

Tsiviilasi nr 2-08-52893 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2009. a Tartu

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1 ja 2).

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 420lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lõige 6).

HAGEJA NÕUE 07.08.

1. a esitas BIGBANK AS (hageja) Tartu Maakohtusse hagi Sergei Tihhomirov’i (kostja) vastu 11.03.
2. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0800444/15st alusel hageja poolt kostjale antud krediidi võlgnevuse nõudes. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 107 738,42 krooni krediiti. Lepingu järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25 % krediidisummalt ühe aasta kohta. Kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingujärgseid kohustusi (tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt maksegraafikule) hageja meeldetuletustele ja ülesütlemise hoiatusele vaatamata ning hageja ütles 08.07.
3. a avaldusega lepingu üles. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 145 778,09 krooni, millest 107 738,42 krooni on tagastamata krediidisumma, 11 793,04 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1 077,38 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu, 1 000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu, 2 621,57 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ja 21 547,68 krooni leppetrahv. Veel palub hageja mõista kostjalt alates 07.08.
4. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 25 % tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse 2 hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hageja on taotlenud hagis (punkt 5) tagaseljaotsuse tegemist. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja menetlusdokumendid on 18.08.2008. a vastu võtnud kostja ema Mare Popova. Kohus loeb

§ 322

lõike 1 alusel dokumendid kostjale kättetoimetatuks menetlusdokumendi kättetoimetamisega kostja eluruumis elavale emale. Kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine

§ 407lõikes 5 sätestatud piiranguid.

Vastavalt

§ 444lõikele 4 võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta.

Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402). Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõige 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 416 lõike 1 kohaselt krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt VÕS § 397 lõike 1 esimesest lausest tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS § 415 lõikele 1 tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 421 sätestab, et tarbijakrediidilepingus on seaduses sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. 3

§ 367

järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 11.03.2008. a sõlmitud tarbijakrediidilepinguga, tarbijakrediidilepingu maksegraafikuga, BIG Pank AS krediidilepingute üldtingimustega nr S, 23.04.2008. a ja 26.05.2008. a meeldetuletuskirjadega, 10.06.2008. a lepingu ülesütlemise hoiatusega, 08.07.2008. a lepingu ülesütlemise avaldusega ning BIG Pank AS kehtestatud hinnakirjaga. Tulenevalt

§ 438

lõikest 1 hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Kohus märgib, et Riigikohus selgitas 14.01.

1. a kohtuotsuses nr 3-2-1-120-08 tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi, osundades otsuse punktis 15, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna VÕS § 415 lõige 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt leppetrahvi 21 547,68 krooni väljamõistmiseks. Samuti kuulub ümberarvestamisele viivis, sest hageja on arvutanud viivist ka leppetrahvi tasumisega viivitamiselt. Kuna kohustus muutub sissenõutavaks alates tähtpäevale järgnevast päevast, on põhjendatud viivise arvestus alates 09.07.
2. a. Seega on hageja viivise nõue perioodi eest 09.07.
3. a kuni 06.08.
4. a kokku 2 193,84 krooni ((12,57 + (109 815,80 x 25 % /365 x 29)). Kohus mõistab tagastamata krediidisummalt täiendava viivise protsendina välja alates 07.08.
5. a. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 397 lg 1, § 402, § 415 lg 1, § 416 lg 1, § 421 ning

§ 367

, rahuldab kohus tagaseljaotsusega BIGBANK AS hagi Sergei Tihhomirov’i vastu osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 123 802,68 krooni ja lisanduva viivise. Kohus tagas hageja taotlusel 11.08.2008. a kohtumäärusega hagi ning arestis kostja arveldusarved ja hoiused kokku 53 869,21 krooni ulatuses hageja kasuks.

§ 445

lõige 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb jätta jõusse kui kohtulahendi täitmist tagav abinõu. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatule täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS Kuna hagi esitati kohtule 07.08.

1. a tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldada menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne 01.01.
2. a kehtinud

-s sätestatut. Hagi esitamise ajal kehtinud

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lõike 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 163

lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise 4 korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagihinda otsuse tegemise ajal jätab kohus

§ 162

lõike 1 ja 4 ning § 163 lõike 1 alusel hagi esitamisel tasutud riigilõivust 1 000 krooni hageja kanda ja ülejäänud menetluskulud (sealhulgas riigilõiv 5 750 krooni) kostja kanda. Kohtunik 5