Obsah (17)

§ 177§ 174§ 1741§ 415§ 317§ 142§ 420§ 442§ 187§ 407§ 444§ 468§ 173§ 162§ 138§ 175§ 178

Tsiviilasi nr 2-08-52743 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2009. a Tartu

§ 177lõige 2).

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist

§ 174

lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lõige 4).

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 420lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Tartu Maakohtu menetluses on Hannes Tall’i hagi Martti Visnapuu vastu 28 163 krooni (põhinõue 27 500 krooni ja viivise nõue 663 krooni) väljamõistmiseks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas kostja tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostjale on menetlusdokumendid 01.10.2008. a isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud. Kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. 06.04.2009. a esitas hageja kohtule taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks koos kulude jaotusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine

§ 407lõikes 5 sätestatud piiranguid.

Vastavalt

§ 444lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue on tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 29.06.

1. a eluruumi üürilepinguga, 06.07.
2. a korteri üleandmis-vastuvõtmisaktiga, nõudeõiguse loovutamise lepinguga, teatega nõude loovutamise kohta, 29.02.
3. a võlatunnistusega ja 05.04.
4. a nõudekirjaga. Eeltoodut arvestades ja juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Hannes Tall’i hagi Martti Visnapuu vastu 28 163 krooni nõudes. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 1741

lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. 2 Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 750 krooni ja hageja esindaja õigusabi kulu 5 310 krooni, kokku seega 7 060 krooni.

§ 138

lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud). Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 1 750 krooni.

§ 175

lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 175

lõike 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.

1. a määruse nr 137 § 1 lõike 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 50 000 krooni puhul 25 000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 27 500 krooni. Lepingulise esindaja õigusabi kuluks on märgitud 5 310 krooni. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja õigusabi kulu summas 5 310 krooni vastavuses asja menetluseks tegelikult kulutatud aja (4 ja pool tundi) ning asja keerukuse astmega. Arvestades asjaolu, et hageja lepingulise esindaja õigusabi teenus seisnes 05.04.
2. a nõudekirja koostamises ja kostjale edastamises ning 28.07.
3. a hagiavalduse koostamises ja kohtule edastamises, peab kohus tulenevalt asja keerukusest ning eeldatavale asja menetlemiseks kulutatud ajale põhjendatud õigusabi kuluks 5 310 krooni. Eeltoodut arvesse võttes kohus, rahuldades hagi, mõistab

§ 1741

lõike 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna riigilõivu 1 750 krooni ja hageja esindaja õigusabi kulu 5 310 krooni, seega kokku 7 060 krooni.

§ 178

lõikes 1 on sätestatud, et kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Kohtunik 3