Obsah (4)

§ 1§ 29§ 130§ 23

Tsiviilasi nr 2-09-8812 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 20. aprill 2009 Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-88

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgniku vara väärtus 09.03.2009 seisuga ei ületa 35 000 krooni, millest 1) raha arvelduskontol 21 742,78 krooni; äriühingu raamatupidamises kajastub kassas summa 113 615,75 krooni, kuid võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt on inventuuriga tuvastatud, et kassas nimetatud summat ei ole, samuti ei ole esitada dokumente kassaraha äriühingu huvides kulutamise kohta. 2) nõue Sven Bergi vastu 75 467 krooni; Sven Berg varastas 23.07.2007 ettevõtte seifist 75 467 krooni. Tartu Maakohtu otsusega 04.02.2008 kriminaalasjas 1-07-15565 on vastav summa isikult välja mõistetud. Kuigi OÜ Nemo VII on pöördunud kohtulahendi sundtäitmiseks kohtutäituri poole, ei ole seoses võlgniku kinnipidamisasutuses viibimisega seni olnud võimalik äriühingu nõuet rahuldada. Eeltoodut arvestades peab ajutine haldur konservatiivsuse printsiibist lähtudes põhjendatuks äriühingu raamatupidamisarvestuses nimetatud isiku vastu nõude lootusetuks hindamist ja kuluks kandmist. Suure tõenäosusega ei õnnestuks ka halduril nimetatud isiku vastu nõudeid mõistliku aja jooksul reaalselt sisse nõuda ja seeläbi pankrotivara suurendada. 3) nõue AS Aardla Hulgikaup vastu 3575,40 krooni; kauba eest tehtud ettemaks, mis on isiku poolt 2 faktiliselt tagastatud 13.03.

1. 4) müügiks ostetud kaubad soetusmaksumusega 31 466,92 krooni; kaup koosneb peamiselt kange alkoholi varudest. Kuna suurem osa alkoholist asub avatud pudelites, siis on selle kauba edasi müümine äärmiselt komplitseeritud kui mitte lausa võimatu, sest müüja ei saa garanteerida avatud pudeli sisu vastavust pudeli sildile. Sellist kaupa ei osta tagasi ka alkoholi hulgimüügifirmad. Eeltoodut arvestades on kaupade tegelik väärtus ilmselgelt väiksem kui nende hetkeline bilansiline väärtus. Ajutine haldur on seisukohal, et kaubavarude tegelikuks väärtuseks võib hinnata ca 10 000 krooni. Võlgniku võlgade suurus on vähemalt 711 176,30 krooni: 1) võlad tarnijatele vähemalt 82 488 krooni; 2) võlg Maksu- ja Tolliametile 485 433,30 krooni; 3) võlad töötajatele 141 077 krooni; võlad võivad osutuda oluliselt suuremateks arvestades töötajate täiendavaid nõudeid. 4) laenuintressid 2178 krooni. Äriühingu juhtkonna selgituste kohaselt ei tegelenud äriühingu juhatuse liige äriühingule kuuluva ettevõtte - s.o restorani Rasputin igapäevase tegevuse juhtimisega, vaid selleks oli palgatud restorani juhataja, kelleks alates 01.09.2000 oli Eveli Kaljo. Äriühingu juhtkonna selgituste kohaselt oli nimetatud isik neile isiklikult tuttav ning teda usaldati täielikult. Äriühing sõlmis isikuga tavalise töölepingu ja kuigi isiku faktilises korralduses oli igapäevaselt ka ettevõtte sularaha, temaga mingeid lisakokkuleppeid (täpsemat ametijuhendit ja materiaalse vastutuse lepingut) ei vormistatud. Äriühingu juhtkonna väidetel oli 2008 lõpuks selge, et restorani tegevust senisel kujul jätkata ei saa. Restorani sulgemise plaanid tekitasid lahkhelisid restorani töötajatega, sealhulgas restorani juhatajaga. Samal ajal hakkas äriühingu maksuarvestuste vastu tundma huvi ka Maksu- ja Tolliamet. Seoses maksurevisjoniga viis äriühingu juhtkond läbi ka raamatupidamise revisjoni. Raamatupidamise revisjoni tulemusena selgus, et ettevõtte kassaarvestus on korraldatud äärmiselt puudulikult - äriühingus valdavalt puudusid allkirjastatud kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid. Kuna allkirjastatud kassa sissetulekuorderid puuduvad, siis võeti revisjoni tulemusena raamatupidamisarvestuses kassa laekumised üles müükide järgi (müügi- ja laoprogrammi BUUM andmete alusel), mitte tegeliku raha laekumise järgi (sest laekumise täpset aega ei ole võimalik tagantjärgi enam tuvastada). Kassa väljaminekuorderite puudumise tõttu on raske tuvastada kes, millal ja mis summas kassast raha on saanud. Eeltoodut arvestades sai raamatupidamises fikseerida ainult need kassa väljaminekud, mille kohta on olemas algdokument – arve, tšekk, palgalipik. Kokkuvõttes tuvastati äriühingus arvestuslik kassa puudujääk summas 113 615,75 krooni, lisaks tuvastati olulises summas maksude deklareerimata ja tasumata jätmine. Äriühingu juhatuse liikme selgituste kohaselt ei ole ebapiisava kassaaruandluse tõttu võimalik täpsemalt kindlaks teha, kas ja kui palju raha on kassast varastatud või restorani juhataja hooletuse tõttu kaduma läinud. Kuna restorani juhatajaga ei ole materiaalse vastutuse lepingut sõlmitud, siis ei ole võimalik kassa puudujääki ka temalt sisse nõuda. OÜ Nemo VII raamatupidamisdokumentidest nähtuvalt alustas äriühing majandustegevust
2. Äriühingu tegevus on perioodil 1998-2002 olnud heitlik, tegevus on toimunud märkimisväärse kahjumiga. Alates
3. majandusaastal on äriühingu tegevuses toimunud järsk positiivne pööre äriühingu käive ja varade maht on kasvanud, äriühingu likviidsusnäitajad järsult paranenud ning sõltuvus võõrkapitalist vähenenud. 2003 ja 2004 on jätkunud käibe ja varade mahu suurenemine, äriühingu tegevus on olnud kasumlik.
4. majandusaastast hakkab äriühingu tegevuse tulusus pöördumatult vähenema. Järsk negatiivne pööre äriühingu tegevuses on toimunud
5. majandusaastal – äriühingu käive on olnud küll suurem võrreldes eelneva majandusaastaga, kuid kulude (rent, kommunaal- ja majanduskulud, palgakulud) suurenemine on toimunud veel kiiremini; likviidsusnäitajad hakkavad nõrgenema; äriühingu varade maht väheneb. Sama tendents on jätkunud ka
6. majandusaastal. Seisuga 31.12.2008 koostatud bilansist nähtuvalt on äriühing langenud liigsõltuvusse võõrkapitalist. Äriühingu arvestuslik omakapital on vastanud küll veel seaduses sätestatud nõuetele, kuid võttes arvesse seda, et väidetavalt oli kassast vähemalt 113 615,75 krooni puudu, siis võib väita, et
7. majandusaasta lõpuks oli faktiline omakapital seaduse nõuetele mittevastav – lausa negatiivne summas 32 108,04 krooni. Altmanni pankrotikordajast nähtuvalt on äriühing
8. majandusaasta lõpuks sisuliselt maksejõuetuse olukorras.
9. majandusaasta raamatupidamisarvestuslik kahjum kogusummas 517 462,72 krooni 3 (juhul, kui teisendada varad nende likvideerimisväärtusele, siis on kahjum lausa 723 892,17 krooni) on olnud ettevõtte sulgemise loogiline tulem – raamatupidamisarvestusest kanti restorani sulgemisega seoses maha põhivarana arvel olevad ehitus- ja remondikulud, samuti võeti arvele kohustused seoses töötajate lõpparvetega ja maksurevisjoniga tuvastatud täiendavad maksukohustused. Ajutine haldur on seisukohal, et OÜ Nemo VII maksejõuetus on kujunenud majanduslike põhjuste (muu asjaolu) ja äriühingu juhatuse liikme raskete juhtimisvigade koosmõjul:
10. alates
11. majandusaastast on äriühingu tegevuse rentaablus järk-järguliselt ja pöördumatult vähenenud. Alates
12. majandusaastast on äriühingu tegevus toimunud aga lausa kahjumiga – vaatamata käibe kasvule on äriühingu igapäevased tegevuskulud, rendikulud ja palgakulud ületanud tegevusest saadavaid tulusid;
13. äriseadustiku §-s 180 sätestatud pädevus paneb äriühingu juhatuse liikmele kohustuse teada, mis tema hoolde usaldatud ettevõttes toimub ning kohustuse suunata protsesse juhitava ettevõtte huvidest lähtuvalt. See kohustus tähendab ka seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta tema poolt juhitavale äriühingule põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis on ta rikkunud hoolsuskohustust. OÜ Nemo VII juhatus on ilmutanud hooletust tema poolt juhitava äriühingu tegevuse planeerimise, töö korraldamise ja järelevalve teostamise käigus. Äriühingu juht on olnud raskelt hooletu seoses äriühingu sularaha üle arvestuse korraldamisega. Äriühingu sularahatehingute nõuetekohaselt dokumenteerimata jätmine on võimaldanud tekkida olukorral, kus suures summas äriühingu sularaha leidis kasutust viisil ja isikute poolt, mida ei saa kontrollida. Raamatupidamisarvestuse ebarahuldava korraldamise tõttu on saanud võimalikuks ka nõuetekohaselt maksude deklareerimata ja tasumata jätmine. Kirjeldatud teo koosseis vastab alates 15.03.2007 kehtima hakanud Karistusseadustiku §-s 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud koosseisule.
14. osaniku suutmatus/soovimatus investeerida ettevõttesse täiendavat kapitali, millega tekkinud finantsraskustest väljuda ning äriühingu majandustegevus taaskäivitada;
15. potentsiaalsete investorite huvi puudumine madalseisus oleva äriühingu vastu, mistõttu ettevõttesse ei ole õnnestunud saada investeeringuid ka väljastpoolt. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tõsiseltvõetavaid võimalusi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks. Äriühing on küll vahetult enne pankrotimenetluse algatamist, s.o 30.12.2008 realiseerinud kõik temale kuulunud põhivarad (v.a ehitus- ja remondikulud) ning väikevahendid lähikondsele OÜ-le Teater VII hinnaga kokku 228 813,56 krooni (millele lisandus käibemaks), kuid ajutisel halduril ei ole andmeid, et kõnealust vara (restoranis kasutatud köögiseadmed, nõud, spetsiifilise temaatikaga sisekujunduselemendid, kaubamärk jms) oleks täna võimalik vabal turul võõrandada oluliselt kõrgema hinnaga. Pankrotimenetluses võib osutuda võimalikuks esitada nõudeid OÜ Nemo VII juhatuse liikme vastu seoses äriühingu raamatupidamisarvestuse, eelkõige sularahaarvestuse ebarahuldava korraldamisega. Kohtusse varaliste nõuete esitamine juhatuse liikme vastu ei garanteeri aga veel vastava kohtuasja võitu ning seda, et pankrotimenetlusse õnnestub ka reaalselt saada märkimisväärselt juurde vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (arvestades võlgniku juhatuse liikmel teadaoleva vara puudumist). Võlgniku vara väärtus on ~35 000 krooni. Seoses OÜ Nemo VII pankrotimenetluse algatamisega on juba tekkinud ajutise pankrotimenetluse kulud. Lisaks võib prognoosida täiendavaid kulutusi seoses töötajatega töölepingute lõpetamisega ning töötajatele hüvitiste saamiseks taotluse koostamisega Töötukassale. Olemasolev OÜ Nemo VII vara katab ära ajutise pankrotimenetluse kulud. Samas on selge, et OÜ Nemo VII pankrotimenetlusel puudub mõte, juhul kui pankrotivara ei suudeta läbi pankrotimenetluse suurendada sedavõrd, et oleks võimalik rahuldada ka võlausaldajate nõudeid. OÜ Nemo VII pankrotimenetluses on pankrotivara suurendamine ajutise halduri hinnangul võimalik aga siiski eelkõige läbi juhatuse liikme vastu algatatava kohtumenetluse, millega seotud kulude katteks käesoleval hetkel OÜ-l Nemo VII vahendid puuduvad. Võlausaldajad peavad olema nõus finantseerima vastava kohtumenetlusega seotud kulusid. Samas ei saa ajutine haldur kuidagi garanteerida, et pankrotimenetluses läbiviidava kohtumenetluse tulemusena õnnestub halduril 4 pankrotivara ka faktiliselt niipalju suurendada, et võlausaldajatel sellest mingit kasu oleks. Nähtuvalt ajutise halduri poolt tehtud järelepärimisest ei ole suurim võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet nõus finantseerima OÜ Nemo VII pankrotimenetlust. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et OÜ Nemo VII pankrotimenetlus tuleb

§ 29

lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 130

lg 4 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. OÜ Nemo VII dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme Joel Aasavi.

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste suuruseks kokku 18 557,65 krooni, millest ajutise halduri tasu 15 175 krooni mõista välja ajutise halduri Küllike Mitt’i kasuks ja hüvitis kulutuste katteks 3382,65 krooni OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks. Ajutine haldur on teinud tööd 13,5 tundi tunnitasuga sõltuvalt toimingu keerukusest 300 – 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades justiitsministri 18. detsembri 2003 määrusega nr 71 kehtestatud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ §-des 2; 7 lg 1, 2 sätestatut, ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata Küllike Mitt’ile tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest 15 175 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks koos käibemaksuga 3382,65 krooni. Ajutine haldur ei ole füüsilisest isikust ettevõtja ega käibemaksukohuslane. Töötasu tuleb maksta haldurile ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Kohtunik 5