Obsah (8)
§ 174§ 1741§ 187§ 322§ 407§ 444§ 162§ 468Tsiviilasi nr 2-09-6205 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 14. aprill 2009, Tartu kohtumaja Tsiv
§ 174
lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (
§ 1741lg 4).
Edasikaebamise kord AS SEB Pank võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Aare Konse võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
§ 187lg 6).
HAGEJA NÕUE AS SEB Pank ja Aare Konse sõlmisid 05.06.2008 laenulepingu nr L080013621, mille tingimuste kohaselt väljastas pank kostjale laenu summas 105 410 krooni. Laenulepingu järgi pidi kostja tagastama laenu ja intressi annuiteetmaksetena iga kalendrikuu
- päeval, laenu lõplikuks tagastamisajaks oli 15.06.
- Lepingus lepiti intressimääraks kokku 16% aastas ja viiviseks tähtaegselt tasumata summalt 9% aastas. Intressi- ja laenuvõlad tekkisid alates 15.10.
- Kostja ei ole tasunud nelja kuu osamakseid ja intresse vaatamata hageja saadetud hoiatuskirjadele. 27.11.2008 tähitud kirjas andis hageja kostjale võla tagastamiseks aega kuni 16.12.2008, hoiatades laenulepingu ülesütlemisest ja pakkudes võimalust läbirääkimisteks. Kostja täiendava tähtaja möödudes võlga ei tasunud. Hageja ütles lepingu 14.01.2009 üles. Intressi arvutamine lõpetati 14.01.2009 seisuga. Hageja taotleb kostjalt võlgnevuse summas 106 662,43 krooni väljamõistmist, millest moodustab põhinõue 101 096,58 krooni, intress 5436,75 krooni ja viivis 129,10 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 12 500 krooni, millele ei lisandu hageja poolt muid menetluskulusid. Hageja esitab taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja ei vasta kohtu poolt antud tähtajaks hagiavaldusele. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS Kohus kohustas kostjat 22.02.2009 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 20). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja emale edasiandmiseks kostjale 26.02.2009 (tl 21).
§ 322lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks.
Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
§ 407
lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse
§ 407
lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
§ 444
lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 05.06.2008 laenulepingust nr L080013621 (tl 10-15), laenumaksete aruanne (tl 16-18), koopia 27.11.2008 lepingu erakorralise ülesütlemise teatest (tl 19). Võlaõigusseaduse § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõige 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida 2
(3)saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 416 lõike 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tulenevalt VÕS § 397 lõike 1 esimesest lausest tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Laenulepingu nr L080013621 4.1 järgi lepiti kokku intressimääras 16% aastas. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu nr L080013621 p 15.5 kohaselt, kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakseid või muid makseid tähtaegselt, on pangal õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalmääras. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 106 662,43 krooni, millest moodustab põhinõue 101 096,58 krooni, intress 5436,75 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 129,10 krooni. Vastavalt
§ 162
lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
§ 1741
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi, mõistab
§ 1741
lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 12 500 krooni (tl 3).
§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik 3
(3)