Tsiviilasi nr 2-08-93936 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 3. aprill 2009, Tart

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt võttis Pille Altmäe 09.05.2008 AT Finances OÜ kuuluva internetiportaali www.e-kiirlaen.ee vahendusel laenu summas 2000 krooni. Kostja võttis laenu 30 päevaks, millelt oli laenutingimuste p 4.2.2 järgi ette nähtud tasu 400 krooni. Laen koos lepingutasuga tuli tagastada hiljemalt 08.06.

1. Lepingu p 8.2.2 kohaselt lisandus laenulepingu tasu tähtaja lükkumisel 30 päeva võrra 600 krooni. Tähtaja edasilükkumise tõttu kohustus kostja laenu tagastama kokku summas 2600 krooni. Kostja ei ole tänaseni laenusummat koos lepingutasuga AT Finances OÜ-le tagastanud. Laenulepingu punkti 9.1 kohaselt on laenuandjal õigus nõuda tagastamata summadelt viivist 0,5% päevas. Viivis hagi esitamise aja seisuga on 2060 krooni (206 päeva x 10 krooni). RMK Solution OÜ ja AT Finances OÜ sõlmisid 21.11.2008 nõuete loovutamise lepingu, millega AT Finances OÜ loovutas hagejale muuhulgas ka eelnimetatud laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2600 krooni ja viivisena 2000 krooni. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 100, 101 lg 1 p 1, 108 lg
2. KOSTJA VASTUVÄITED Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on toimetatud kätte isiklikult kostjale 15.01.2009 (tl 17). Kostja vastas kohtule kirjalikult 26.01.2009 (tl 18), teatades, et võtab hagi õigeks ja ei soovi esitada vastuhagi. Kostja leiab, et menetluskulud tuleb jagada nii, nagu kohus arvab. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega, ei soovi kohtuistungit. Kostja soovib asja lahendada nii, et saaks võlg makstud. KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kostja on oma vastuses hagile hageja nõuet tunnustanud, seega on kostja hagi õigeks võtnud.

§ 440

lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2600 krooni ja viivis 2000 krooni.

§ 444

lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, sõltumata hagihinnast. Kohus märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 on sätestatud, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 164 lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja ei ole väitnud, et hagi on esitatud põhjendamatult. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb

§ 168

lg 6 alusel jätta kostja kanda.

§ 1741

lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus andis hagejale menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja 6. veebruarini 2009. Hageja ei ole käesoleva ajani menetluskulude nimekirja esitanud. Hagile lisatud maksekorraldusest (tl 4) nähtub, et hageja on tasunud hagi esitamisel mitme kostja vastu riigilõivu 1500 krooni. Kuni 2

§ 1741

lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 250 krooni.

§ 468lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik 3