§-s 113 lg 1 säteatud määras (EKP intress+ 7 % aastas) põhivõla ja intressi jäägilt.
) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus on seisukohal, et 3000 krooni põhivõlga tuleb Karmen Tohult välja mõista. K. Tohu ei ole väitnud ja kohtul ei ole alust arvata, et ta ei saanud laenusummat 3000 krooni enda käsutusse.
SMS Laen OÜ on vaieldamatult äriühing, kes annab laenu oma majandustegevuses. Hagiavalduse kohaselt andis SMS Laen OÜ kostjale laenu 3000 krooni 30-ks päevaks (lepingu punkt 4.2.3.), so laenu tagasi maksmise tähtajaga hiljemalt 23.09.2006. Intressi suuruse leppisid pooled kokku lepingu kehtivuse ajaks, so ajaks, mil laenusaajal oli lepingust tulenev õigus raha kasutada. Lepingu tähtaja saabumisega kaotab laenusaaja raha kasutamise õigusliku aluse ja laenatud rahasumma muutub sissenõutavaks, seega kaotas sellest hetkest intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine. Kohus on seisukohal, et lepingu punkt 4.3., mis lubab võlausaldajal nõuda intressi laenult ka pärast laenu tähtaja saabumist ja laenu sissenõutavaks muutumist, on tüüptingimus, millega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1 kohaselt tühisel kokkuleppel ei ole õiguslikke tagajärgi. Laenu intress oli kokku lepitud 700 krooni üheks kuuks. Laenuleping lõppes 23.09.2006. Seega ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt suuremat intressi kui 700 krooni.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise 2 korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist…
Kohus on seisukohal, et SMS Laen OÜ ja K. Tohu vahel sõlmitud laenulepingu p 13 on tühine 0,5 % suuruse viivise määra tõttu. Kuigi
lg 3 p 1 ja 2 kohaselt tarbijakrediidilepingu kohta seaduses sätestatut ei kohaldata väiksema kui 200 euro suuruse ja lühema kui 3-kuulise tagastamistähtajaga laenu puhul, on kohus seisukohal, et arvestades
§-s 42 tarbijakaitse kohta sätestatut on seaduslik ja põhjendatud kohaldada ka nö kiirlaenude puhul
§-s 415 lg 1 sätestatut: tarbijalt ei või nõuda kõrgemat viivist kui on
§-s 113 sätestatud. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tagastamata 3000 kroonilt alates 24.09.2006. Viivise määr
lg 1 kohaselt alates 24.09.2006 kuni 31.12.2006 a oli 9,75 % aastas, alates 01.01.2007 kuni 30.06.2007 oli 10,5 % aastas ja alates 01.07.2007 kuni käesoleva ajani on viivise määr 11 % aastas. TsMS § 461 lg 4 lubab kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi summalt arvestada viivist kuni täitmiseni
§-s 113 lg 1 sätestatud ulatuses. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 24.
lg 1 kohaselt lepingus ette nähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus on seisukohal, et laenulepingus kokku lepitud leppetrahv 50 % laenusummast on antud asjaoludel mõistlik ja põhjendatud, katmaks kahjustatud lepingupoolele kostja poolt lepingu mittekohase täitmisega tekitatud võimalikke kahjusid. Kohus rahuldab kostjale nõudekirjade saatmise kulu nõuded summas 350 krooni, so lepingu punkti 12.2.1. alusel 150 krooni ja lepingu punkti 12.2.2. alusel 200 krooni
Kahju tekitanud isik peab hüvitama tema poolt tekitatud kahju, kusjuures lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette. Kuivõrd võlateadete saatmine ja nende hind oli lepingus toodud, pidi kostja teadma lepingu rikkumisel hagejale sellega tekkida võivast kahjust. Laenu õigeaegsel tagastamisel oleks kostja saanud hagejal sellise kahju tekkimist vältida. Hagiavalduse kohtusse esitamise kulud (1000 krooni, tulenevalt lepingu punktist 12.2.3.) on menetluskulud ja nende sissenõudmine toimub Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 173 ja 174 kohaselt kohtulahendi alusel. Kohus on seisukohal, et hageja ei saa nõuda võlaõiguslikus vaidluses kohtumenetluse kulude väljamõistmist kostja võlana selles hagis, mis põhivõla ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks on kohtusse esitatud. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja põhivõla 3000 krooni, intressi 700 krooni, viivise kuni 05.06.2008 summas 541.60 krooni, leppetrahvi 1500 krooni ning võla sissenõudmise kulu 350 krooni. Alates 06.06.2008 on kostja kohustatud maksma viivist 3000 krooni suuruselt põhivõlalt ja 700 krooni suuruselt intressilt 0,03 % päevas võla jäägilt kuni nimetatud summade täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus 3 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi osalise rahuldamise tõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.