lg 3 töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest. Kuivõrd käepideme valis kostja disainer, on tegemist kostja juhistega. Arusaamine, et käepide võib takistada ukse lukustamist, ei kuulu eriteadmiste valdkonda ning seetõttu pidi kostja aru saama, et sellise käepideme valik võis lukustamise ebamugavuse kaasa tuua. Kohus leiab, et hageja selle puuduse eest ei vastuta. Kohus leiab, et kostja vastuväiteid sisemise uksepleki puudumise kohta on alusetud. Hageja on õigesti viidanud, et ta ei pidanudki sisemisi ukseplekke paigaldama. 06.06.2007 hinnapakkumises on märgitud ukseplekkide koguseks 2. Uks on kahepoolne, mõlemal uksel on väljaspoole paigaldatud ukseplekk. Seega, pidanuks hinnapakkumises olema 4 ukseplekki märgitud selleks, et kostja saaks nõuda ka sisemiste ukseplekkide paigaldamist. Seetõttu on kostja vastuväide alusetu. Hinnapakkumine nägi ette ka ukse sulguri valimist ja paigaldamist hageja poolt. Ekspert on tuvastanud, et ekspertiisi teostamise ajal sulgus uks nõuetekohaselt, kuid esineb kahtlusi, et pikaajaliselt sulgur uksele ei sobi ukselehe raskuse tõttu. Samas ei näe ekspert puuduse kõrvaldamiseks ette sulguri vahetamist, vaid tehasest tehniliste andmete saamist. AS V 02.10.2008 kirjast nähtub, et vaidlusalune sulgur sobib kostja poolt paigaldatud ukse tüübile. Kohus leiab, et kui isegi vastav puudus esines, on see käesolevaks hetkeks parandatud. Ekspertiisi tegemise ajal uks sulgus nõuetekohaselt. Eksperdi kahtluse sulguri sobivusest pikaajalises perspektiivis jätab kohus kõrvale, kuna tegemist on oletusega. Kohus leiab, et antud hetkel puudub kostjal alus keelduda sulguri ja selle paigalduse eest tasumast.
13.06.2007 on kostja teatanud e-kirjas, et ei võta tööd vastu, kuna uks avaneb ja sulgub halvasti. Kostja palus teha lukustusega seotud tööd uuesti ning oli nõus tasu maksma alles puuduste kõrvaldamisel. Kohus on tuvastanud, et käesolevaks ajaks on puudused kõrvaldatud.
p 1 alusel ei ole kostjal õigus keelduda seetõttu tasu maksmast.
Poolte lepingutingimused tulenevad 06.06.2007 hinnapakkumisest. Tööde koguhind oli hinnapakkumise järgi 36 142 krooni, kostja tasus ettemaksu 13 184 krooni, seega jäi tööde eest tasuda 22 958 krooni. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada põhivõla nõudes summas 22 958 krooni. Kostja nõuab ka viiviseid summas 14 119,15 krooni. Viivise suuruseks on hageja arvestanud 0,5% päevas. Viivises ei ole pooled aga kokku leppinud. Kõne alla saab tulla vaid seadusest tulenev viivis
Kostja palub jätta viivisenõue täielikult rahuldamata. Kohus jätab viivisenõude täielikult rahuldamata. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-67-08 leidnud, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Põhimõtteliselt võib leppetrahvinõue olla vastuolus hea usu põhimõttega. Võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (nt on ülekohtune). Lähtudes sellest Riigikohtu lahendist leiab kohus, et antud juhul oleks viivise rahuldamine kostja suhtes ülekohtune. Esimese hinnapakkumise tegi hageja 05.10.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.