Obsah (5)
§ 33§ 34§ 83§ 80§ 822-08-27446 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-27446 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi T.K. hagi D.D. vastu korteri v
) § 68 lg 1, omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.
§ 33
lg 1 kohaselt, valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on ning vastavalt
§ 34
lg 1 ja lg 2, valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Vaidlust ei ole, et kostja elab hagejale kuuluvas korteris ning seega valdab hageja korteriomandit. Hageja väitel puudus poolte vahel üürileping ja kostja kasutas korterit hageja nõusolekul tasuta. Kostja nõustus kohtuistungil, et tal puuduvad õigused vaidlusalusele korterile. Kostja kohtule tõendeid korteri valdamise aluste kohta ei esitanud. Kostja väited, et ta on korteri soetamiseks võetud laenu käendaja ja et poolte ühine laps elab samas korteris ning et kostja on tasunud kommunaalkulusid ja andnud hagejale raha, ei ole asjakohased, kuna ei puuduta asjaolusid, mis viitaksid korteri valduse omandamisele. Kostja ei ole viidanud seadusele või tehingule, millest tuleneks õigus vallata hageja korteriomandit. Kostja tõend - panga väljavõte (t.l.-62-76), ei ole asjakohane, kuna tõendab kostja väidet raha maksmise kohta hagejale, mis ei ole asjassepuutuv. Samas on kostja kohustatud maksma kohtuotsuse alusel elatist. Kohus jõuab järeldusele, et kostja kasutas hageja korterit tasuta kasutamise lepingu alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 389 kohaselt, tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. 3
(5)2-08-27446 Võlaõigusseadus ei sätesta tasuta kasutamise lepingule kohustuslikku vormi ning seega võisid pooled sõlmida korteri kasutamise lepingu vormivabalt, s.o suuliselt või muul viisil tahteavaldusi vahetades (tegevusega). VÕS § 393 lg 3 kohaselt, kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Hageja väitel on ta esitanud
- märtsil 2008 ja
- aprillil 2008 kostjale avalduse (t.l.-17,18), milles teatab, et soovib korteri vabastamist hiljemalt
- maiks
- Kostja väitis kohtuistungil
- märtsil 2009, et ta ei ole hageja poolt esitatud avaldust korteri vabastamiseks kätte saanud. Kohus andis kostjale üle materjalid, kus oli ka teada korteri vabastamise kohta. Lähtuvalt VÕS § 195 lg 1 – 3, lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). Lepingu ülesütlemine on ühe lepingupoole kujundusõigus ning selle maksma panemiseks piisab ühepoolse tahteavalduse teatavaks tegemisest teisele lepingupoolele. Kohus leiab, et hageja on oma tahteavalduse lepingu ülesütlemiseks kostjale teatavaks teinud, kuna kostja on hageja avaldusest teada saanud vähemalt
- märtsi 2009 kohtuistungi seisuga ning sellest tulenevalt loeb kohus, et kostja on hageja tahteavalduse tasuta kasutamise lepingu ülesütlemiseks kätte saanud. Kohus järeldab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud korteri, asukohaga xxx, tasuta kasutamise leping on lõppenud
- märtsil
- Muid kostja poolt vaidlusaluse korteri õigusliku valdamise aluseid (üürileping) kohus ei tuvastanud. Lähtuvalt
§ 83
lg 1, valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kohus ei tuvastanud, et kostjal oleks peale 10. märtsi 2009 olnud õigust korterit, asukohaga Uusküla 19-55 Narva, vallata ning seega valdab kostja hageja korterit ebaseaduslikult. Kohus loeb tuvastatuks, et kostja valdus hageja korteri, asukohaga xxx, suhtes on ebaseaduslik.
§ 80
lg 1 ja lg 2 kohaselt, omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.
§ 82
kohaselt omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Kostja ei ole vaielnud vastu, et ta elab korteris, mis temale ei kuulu, vaid kuulub hagejale. Kohus tuvastas, et kostja valdab hageja asja ebaseaduslikult ning sellest tulenevalt tuleb kostjat kohustada välja andma korter, asukohaga xxx, hageja valdusesse. 4
(5)2-08-27446 Kostjat tuleb kohustada vabastama nimetatud korter ja tõsta ta välja eluruumist xxx. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Lõige 3 kohaselt kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusesse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega vastavalt TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Evi Kool Kohtunik 5
(5)