) § 22 lg 2, 3, 5, on ajutine pankrotihaldur koostanud aruande ning arvamuse Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. 2 Võlgadena töövõtjatele on Võlgnik seisuga 31.05.2008 deklareerinud summat 665 724 krooni. Vastavalt antud selgitustele on töötajatega töölepingud lõpetatud 10.02.2008 TLS § 86 p 3 alusel koondamise tõttu. Eelnimetatud tasu on Võlgniku juhatuse liikmele arvestatud tasu. Haldur ei ole jõudnud analüüsida, kas nimetatud tasu maksmine on kohane Äriseadustikust lähtuvalt ning arvestades Võlgniku majandustegevuse tulemusi. Vastavalt Võlgniku põhikirjale (kinnitatud 09.02.2006) on majandusaasta
§-st 31 teeb ajutine haldur ettepaneku kuulutada välja AOÜ (registrikood 11220704) pankrot. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse, et kohtul otsuse tegemise korral välja mõista ajutise pankrotihalduri M Pihlak tasu ja tehtud kulutuste katteks arvestusega 1500 krooni tunni kohta, kokku 11,75 kulutatud tunni eest 17 625 krooni (seitseteist tuhat kuussada kakskümmend viis) ning 3136 krooni tehtud kulutuste hüvitamiseks. 3 Väljamõistetud kulutused summas 3136 krooni palun kanda Aavik & Partnerid advokaadibüroo arvele nr xxxxxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas, ajutise halduri tasu summas 17 625 krooni palub haldur kanda M Pihlak arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas. Kohtuistung 30.09.2008 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes avaldatud arvamuse juurde. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. OÜ A on esitanud Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt võlgniku põhitegevusaladeks on olnud juriidiliste, finantsmajanduslike, analüütiliste, personali- ja juhtimisalaste konsultatsioonide andmine. Viimaste aastate majandustegevuse tulemusena on võlgnik suurte püsi- ja tööjõukulude ning jätkuvate probleemidega majanduses kandnud suurt kahjumit. Ettevõttel ei ole õnnestunud teenida majandustegevuse käigus kasumit. Lisaks eelnevale on AOÜ (pankrotis) esitanud kohtusse hagi võlgniku vastu summas 700 000 krooni ning 10.06.2008 on algatatud täitemenetlus Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel, mis on teinud võimatuks edasise majandustegevuse. Arestitud on võlgniku pangakonto. Võlgnik analüüsinud väljakujunenud olukorda on seisukohal, et võlgniku teadaolevad võlgnevused ulatuvad 8,6 miljoni kroonini, varade väärtus ei ületa osaühingu kohustusi, edasine tegevuse jätkamine on võimatu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on seisuga 31.05.2008 võlgnikul materiaalset põhivara jääkmaksumuses kokku summas 21 952 krooni, raha pangakontol summas 21 612 krooni ning nõuded ja ettemaksed moodustavad kokku 153 349 krooni. Võlgnikul on kohustused seisuga 31.05.2008 summas 8 815 794 krooni, sellest laenukohustused moodustavad 7 051 247 krooni. Edastatud andmete alusel ületavad võlgniku kohustused varasid ca 8 618 881 krooni ulatuses. Omakapital seisuga 31.05.2008 on negatiivne, moodustades – 8 618 881 krooni. Võlgniku seaduslik esindaja on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga. Aruandes ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgnik on seisukohal, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli peamiselt väärarvestus müügitulu prognoosi jätkuvas suurendamises alanud majanduslanguse tingimustes. Võlgniku püsikulud ja tööjõukulud ületasid müügitulu, Võlgnik polnud suuteline muutunud majandustingimustes koolitustegevusega müügitulu suurendama. Lisaks esitas AOÜ (pankrotis) võlgniku vastu hagiavalduse summas 700 000 krooni ning 10.06.2008 alustati täitemenetlust Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel. Võlgniku pangakonto arestiti, sisuliselt seiskus suvel 2008 võlgnikul seeläbi igasugune majandustegevus. Hoolimata korduvatele läbirääkimistele võlausaldajatega ei õnnestunud võlgnikul kokkuleppeid saavutada, mistõttu on võlgnikul välja kujunenud püsiv maksejõuetus. 4 Võlgniku osanik on kinnitanud, et tal puuduvad võimalused täiendavate investeeringute tegemiseks, et viia omakapital seaduses ettenähtud tasemele. Võlgnik esitas Harju Maakohtule pankrotiavalduse, kui oli tõdenud, et võlgniku kohustused ületavad varasid ning võlgniku majandustegevuse saneerimine, müügitulu kasvatamine ega kompromissi saavutamine võlausaldajatega ei ole võimalik. Ülaltoodust tulenevalt on välja kujunenud võlgniku alaline maksejõuetus.
lg 1 kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. 30.09.2008 toimunud kohtuistungil ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et esialgu puuduvad andmed, et tegemist on raske juhtimisveaga ning kuriteo tunnustega tegu, esialgsete andmete järgi haldur tuvastanud ei ole. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes toodud seisukohaga, et kuna võlgnikul on välja kujunenud alaline maksejõuetus tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohus arvestab ka asjaolu, et võlgnik on ise esitanud pankrotiavalduse, milles tunnistab oma maksejõuetust, siis tulenevalt
Ajutise halduri esitatud taotluse kohaselt on ajutise halduri kulutatud aeg kokku 11,75 tundi, tehtud vajalikud kulutused 3136 EEK.
lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Juhindudes justiitsministri määruse nr 71, 18.12.2003 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” ning Eesti Pankrotihaldurite Koja seisukohast ja väljakujunenud kohtupraktikast, ajutine haldur taotleb kohtul otsuse tegemise korral välja mõista ajutise pankrotihalduri M Pihlak tasu ja tehtud kulutuste katteks arvestusega 1500 krooni tunni kohta, kokku 11,75 kulutatud tunni eest 17 625 krooni (seitseteist tuhat kuussada kakskümmend viis) ning 3136 (kolm tuhat ükssada kolmkümmend kuus) krooni tehtud kulutuste hüvitamiseks. Väljamõistetud kulutused summas 3136 krooni taotleb haldur kanda Aavik & Partnerid advokaadibüroo arvele nr xxxxxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas, ajutise halduri tasu summas 17 625 krooni kanda M Pihlak arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas. 30.09.2008 toimunud kohtuistungil halduri tasu ja kulutuste osas võlgnikul vastuväiteid ei ole. Kohus määrab käesolevas pankrotimenetluses pankrotihalduriks M Pihlak’u, kes on selleks oma nõusoleku andnud ja kinnitanud oma sõltumatust nii võlgnikust kui võlausaldajatest. Lukiina Vismann Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.