← Eesti

2-08-12079/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 15.septembril 2008.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08-12079 Tsiviilasi T K hagi D K vastu elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: T K (i.k. xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja M S –K Kostja: D K (i.k. xxx, elukoht xxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada.
  2. Välja mõista D K elatusraha tema poja I-JK, sünd. xxx.a., ülalpidamiseks T K kasuks 2800.- (kaks tuhat kaheksasada) krooni kuus alates 02.04.2007.a., s.o. tagasiulatuvalt ühe aasta enne hagi esitamist, kuni 15.06.2022.a., s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotamine. Jätta T K menetluskuluks olev hageja esindaja kulu 74 % ulatuses D K kanda ja 26 % ulatuses hageja enda kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
  3. Poolte abielust, mis on lahutatud xxx., sündis xxx.a. poeg I-JK.
  4. Laps elab koos emaga.
  5. 02.04.2008.a. esitas hageja maksekäsu kiirmenetluses Harju Maakohtusse avalduse kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise saamiseks. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite ja 28.04.2008.a. kohtunikuabi määrusega anti elatise nõue kostja vastu üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 4.. Kohus võttis T K hagi D K vastu lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks kohtu menetlusse
  6. juunil 2008.a. määrusega. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused. 5.. Hageja palub kohtusse esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks elatise 3797.- krooni kuus.. Hageja väidab hagiavalduses, et kostja ei abista teda lapse ülalpidamisel ega kasvatamisel alates 2007.a. jaanuarist-veebruarist, mil kostja lahkus pere juurest elamast xxx. ja palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates 2.aprillist 2007.aastast, s.o. 1 aasta enne maksekäsu kiirmenetluse nõude kohtusse esitamist. 6.. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus keskmiselt 6000.- krooni ning nimetatud summa koosneb kulutustest toidule summas 3000.- krooni, riietele 700.- krooni, ortopeedilistele jalanõudele 230.- krooni, massaažile 250.- krooni, ujulas ujumisele 500.krooni, vitamiinidele ja ravimitele 400.- krooni, lapse meelelahutustele 500.- krooni ja mänguasjadele, raamatutele, DVD-dele – 500.- krooni Hageja väidetel põeb laps südameriket, jalgade spastikat ja lampjalgsust, millest tingituna on lapsel täiendavad kulud ujula külastamiseks, massaaži tegemiseks, tugevdatud toitumiseks ja luusid tugevdavate vitamiinide ostmiseks. Hageja palub elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada ka seda, et tema kui elatise saaja peab maksma saadavalt elatiselt tulumaksu.
  7. Hageja ei tööta, sest laps on haiglane ja lapsel puudub ka lasteaiakoht. Hagejal on lootus saada lasteaiakoht 2008.a. septembris, misjärel asub hageja väidetavalt ka tööle. Kuni käesoleva ajani on hagejat ja poolte last aidanud hageja väidetel ülal pidada hageja ema T K ja vend A K .
  8. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena kohtuotsuse, millega poolte abielu lahutati, lapse sünnitunnistuse, AS Lääne Tallinna Keskhaigla tõendi lapse tervisliku seisundi kohta, SA Tallinna Lastehaigla tõendi lapse tervisliku olukorra kohta, SA Tallinna Lastehaigla talongi I-JK konsultatsioonile ja abikabinetti suunamiseks, Põhja Politseiprefektuuri teate kriminaalmenetluse mittealustamise kohta ja oma pangakonto väljavõtted Hansapangast ja Sampo Pangast. Lk 2

(5)Kostja vastuväited ja põhjendused.
  1. Kostja tunnistab hagi osaliselt ja on nõus temalt elatise väljamõistmisega summas 1500.krooni kuus. Kostja väidetel ei ole ta suuteline tasuma hagejale elatist tema poolt nõutavas summas kuna ta töötab NS kus tema palga suuruseks on 3579.- krooni, millest isegi 1500.- krooni äramaksmine on kostja jaoks väga suur summa ning mille tasumisel jääb talle elamiseks alles ainult 1819.- krooni. Kostja väidetel on ta muusik, kellel on väga raske leida täiendavat tööd, sest ta ei taha kaotada muusikuna oma kvalifikatsiooni.
  2. Kostja on seisukohal, et hageja poolt hagiavalduses märgitud lapse ülalpidamiskulud on põhjendamatult suured. Kostja on seisukohal, et 3000.- krooni kuus ehk 100.- krooni päevas on 4-aastase lapse toidurahaks liialt palju, toidurahaks lapsele kuus oleks kostja arvates piisav summa 1200.- krooni. Kostja ei ole nõus ka sellega, et lapse riiete ostmiseks ei ole vaja kulutada igas kuus 700.- krooni ning igas kuus ei ole vaja osta ka ortopeedilisi jalanõusid. Kostja väidetel ei põhjenda hageja oma väidet kui leiab, et vitamiinide ja ravimite ostmiseks kulub lapsele kuus 400.- krooni ning mänguasjadele ja meelahutusele kokku 1000.- krooni. Kostja arvates ei tähenda veel see asjaolu, et lapsel on teatud haigused, et lapsel on sellega seonduvad lisakulutused.
  3. Kostja on ka seisukohal, et tema ei pea maksma hageja eest tulumaksu, mistõttu asjaoluga et hageja peab maksma saadavalt elatiselt tulumaksu, elatise väljamõistmisel arvestada ei saa. Pealegi ei arvesta hageja tulumaksuvaba miinimumiga.
  4. Kostja ei ole nõus ka temalt elatise väljamõistmisega alates 02.04.2007.a., vaid leiab, et hagejal on õigus saada elatist alates 01.02 2008.a., mil nende abielulised suhted faktiliselt lõppesid.
  5. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja kohtule oma palgatõendi ja pangakonto väljavõtte Hansapangast käesoleva aasta kohta. . Kohtuotsuse põhjendused.
  6. Kohus, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
  7. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ning lg 2 sätetest. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
  8. Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kas kostjalt on elatise väljamõistmine kohtuotsusega õiguslikult põhjendatud. Lk 3
(5)Hageja väidab hagiavalduses, et kostja ei ole aidanud teda lapse ülalpidamisel alates 2007.a. jaanuarist-veebruarist, mil poolte abielulised suhted lõppesid ja kostja Narva elama asus. Kostja ei ole väitnud, et ta on hagejale lapse ülalpidamiseks raha andnud, kuid leiab et elatise väljamõistmine oleks vaid põhjendatud alates xxx.a., mil pooled faktiliselt lahku läksid. . Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et elatise väljamõistmine kostjalt on õiguslikult põhjendatud, sest kostja on jätnud täitmata oma poja ülalpidamiskohustuse.
  1. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kui suured on poolte lapse põhjendatud igakuised ülalpidamiskulud, sest kohtuotsuse p-s 15 osundatud seadusesätetest tulenevalt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada poolte alaealise lapse vajadustega. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 6000.- krooni, kostja väidetel on see summa ülepaisutatud ja osaliselt paljasõnaline, kuid samas ei ütle kostja kui palju oleks tema arvates lapse ülalpidamiseks põhjendatud kulu. Kohus nõustub kostjaga, et osaliselt on hageja poolt hagiavalduses märgitud lapse ülalpidamiskulud ülepaisutatud. Kohus peab põhjendatud 4- aastase lapse toidurahaks kuus 2000.- krooni, riiete ja jalanõude ostmise kuluks 400.- krooni, arvestades asjaoluga, et kohtule esitatud arstitõendite kohaselt vajab laps spetsiaalseid ortopeedilisi jalanõusid, mis maksavad rohkem kui tavalised kauplusest ostetud jalanõud, ravimite ja vitamiinide ostmise kulu summas 200.- krooni, meelelahutusele ning mänguasjadele ja raamatutele kuluvat summat 500.- krooni. Kohus on seisukohal, et poolte laps ei pea kannatama sellepärast, et teda ei kasvata vanemad koos, vaid ta kasvab ainult koos emaga. Lapse elustandart peab ühe vanemaga peres olema samaväärne mis vanemate poolt koos kasvatatud peres. Üldtuntud asjaoluks ja seega TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendamist mittevajavaks asjaoluks tuleb pidada seda, et lastel on õigus saada igapäevaselt tervislikku toitu ning olla riietatud vastavalt aastaajale ja kliimale. Lisaks eelpoolnimetatule on poolte lapsel õigus ka meelelahutusele ja kultuuriürituste külastamisele Kohus on seisukohal, et hageja on kohtule esitatud arstide poolt väljastatud tõenditega tõendanud ka seda, et poolte alaealisel lapsel on teatud erivajadused mis tulenevad lapse tervislikust seisundist. Lisaks eelpoolmainitud ortopeedilistele jalanõudele vajab laps arsti ettekirjutustel massaaži ja ujumist. Kohus on seisukohal, et hageja poolt märgitud kulu massaažile summas 250.- krooni kuus ja ujula kasutamisele summas 500.- krooni, ei ole ülepaisutatud kulu, vaid tuleb lugeda põhjendatud kuluks, mida tuleb samuti arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte alaealise lapse põhjendatud ülalpidamiskulu kuus on 3850.- krooni.
  2. Poolte varalise olukorra tõendamiseks on kohtu käsutuses poolte pangakonto väljavõtted ja kostja palgatõendid tema tööandjalt. Kohtu käsutuses olevate tõenditega on tuvastatud, et hageja käesoleval ajal ei tööta. Seda kinnitavad tema pangakonto väljavõtted, milliste kohaselt on hageja ainukeseks sissetulekuks alates 01.01.2007.a. olnud riigilt saadavad peretoetused ja alates maist 2007.a. saadud töötutoetus. Sampo Panga väljavõte kinnitab hageja väidet, et lapse ülalpidamisel on aidanud hagejat tema ema T K ja vend A K . Lk 4
(5)Kostja varalist olukorda tõendavad nii kostja palgatõendid kui kostja pangakonto väljavõte. Kostja palgatõendite kohaselt on tema keskmise palga suuruseks olnud 2008.a. 4004.- krooni. Kohus on aga seisukohal, et kostja pangakonto väljavõte tõendab, et kostjal on lisaks NLK saadud palgale tõenäoliselt veel lisasissetulekud, sest kostja pangakontole on lisaks palgale laekunud igas kuus täiendavat raha mitmetes tuhandetes kroonides. Seega ei ole kostja varaline olukord niivõrd vilets kui ta kohtule näidata püüdis. Pealegi ei vabasta miinimumpalga suuruses palga teenimine muusikuna kostjat oma lapsele piisavas suuruses elatise andmisest. Kostjal tuleb lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks leida sel juhul lisatöökoht. Arvestades kõigi eelpoolnimetatud tõenditega asub kohus seisukohale, et kostja varaline olukord on käesoleval ajal parem hageja omast, mistõttu tuleb suurem osa lapse ülalpidamiskuludest jätta kostja kanda. Arvestades ka sellega, et hagejal kui füüsilisel isikul, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, tuleb maksta saadavalt elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ka tulumaksu, mille suuruseks käesoleval ajal on 21 %, kuulub kostjalt väljamõistmisele elatis summas 2800.- krooni kuus. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et vastavalt PkS § 61 lõikele 4 ei või olla igakuine elatusraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäärast, s.o. käesoleval juhul väiksem kui 2175.- krooni, väljaarvatud siis kui esinevad sama paragrahvi lõikes 6 sätestatud erakorralised asjaolud, millisteks on vanema, kellelt elatist nõutakse töövõimetus, lapse enda piisav sissetulek või muu kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolu. Käesoleval juhul neid asjaolusid ei esine. 19 Viimasena võtab kohus seisukoha selles alates mis ajast kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Tulenevalt asjaolust, et hageja väidetel ei ole kostja lapse ülalpidamisel hagejat toetanud alates jaanuarist-veebruarist 2007 ja kostja ei ole esitanud kohtule ühtki tõendit tõendamaks, et ta on lapsele elatist maksnud pärast nimetatud aega, on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine poolte alaealise lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 2.aprillist 2007.a., s.o. 1 aasta enne hageja nõude esitamist kohtule elatise saamiseks. .Menetluskulud. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Kuna kohus rahuldab hageja nõude osaliselt, s.o. ligikaudu 74 % hagetavast summast, tuleb hageja esindaja kulust 74 % jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja 26 % osas hageja enda kanda. Kohtunik: Lk 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.