2-07-43195/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-43195 Tsiviilasi OL’i hagi K-TP’i vastu elatise saamiseks Tsiviilasja hind 58 500 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OL (isikukood xxx, elukoht: xxx) Kostja K-TP (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja esindaja vandeadvokaat M Lust Advokaadibüroo ) Asja läbivaatamine (Viruvärava Kirjalik menetlus poolte nõusolekul RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada osaliselt.
3. Välja mõista K-TP’ilt OL’i kasuks igakuine elatusraha 3000 krooni + 21 % tulumaks 630 krooni, kokku 3630 (kolm tuhat kuussada kolm-kümmend) krooni, tütre M L’i (sünd xxx.a.) ülalpidamiseks alates 16.10.2007.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni s.o xxx.a.
4. Elatusraha nõude täitmisel tasaarvestada kostja poolt alates 16.10.2007.a. tasutud elatusrahaga.. MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud ja hagi nõue. 16.10.2007.a. esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu elatusraha saamiseks Esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatusraha summas 6500 krooni tütre ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni tütre täisealiseks saamiseni. Poolte kooselust on sündinud xxx tütar M L, kes elab koos hagejaga ja on hageja ülalpidamisel. Tütre ülalpidamiseks ja tema vajalike kulutuste katteks kulub hagejal kuus keskmiselt 13 000 krooni, vastavalt hageja esitatud arvestusele: toidule 3600 krooni, lasteaed 700 krooni, inglise keel 400 krooni, eesti keel 200 krooni, ravimid ja vitamiinid 500 krooni, hügieenitarbed 500 krooni, kultuuriüritused 1000 krooni, riided ja jalatsid 2000 krooni, raamatud, näitlikud vahendid ja mänguasjad 2000 krooni, eelkool 500 krooni ja eluasemekulud 1600 krooni. Kostja kirjalik vastus Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja väited, et kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust, on kohut eksitavad ja ei vasta tegelikkusele. Kostja on regulaarselt täitnud lapse ülalpidamiskohustust ja seda tõendab kostja pangakonto väljavõtetega, millest nähtuvalt on kostja regulaarselt hagejale raha üle kandnud. Kostja väitel hageja näidatud kulutused lapsele on eksitavad ja ei vasta tegelikkusele. Haginõue on ülepaisutatud. Kostja ei nõustu, et lapse toidule kulub kuus 3600 krooni, kuna laps sööb ka lasteaias/koolis, seega on mõistlik, et kulub 2000 krooni kuus. Samuti leiab kostja, et vitamiinidele, ravimitele ja hügieentitarvetele kulub kuus kokku 400 krooni, mitte 1000 krooni. Ülepisutatud on kulutused lapse kulutuuriüritustele 1000 krooni kuus, mõistlik on 300 krooni kuus. Kostja peab mõistlikuks, et lapsele kulub riietele ja jalatsitele kuus 800 krooni ning mänguasjadele, raamatutele ja näitlikele vahenditele 600 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et laps võtab eesti ja inglise keele tunde. Samuti on tõendamata eluasemekulud summas 1600 krooni kuus, kostja peab mõistlikuks 800 krooni kuus. Seega on kostja seisukohal, et lapsele kulub kuus 5600 krooni ning kostja on jätkuvalt nõus tasuma lapse ülalpidamiseks igakuiselt 3000 krooni. Maakohtu põhjendused Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 403 lahendab kohus antud asja poolte nõusolekul kirjalikus meneltuses. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. M L’i sünnitunnistusega nr CL 0345265 (sündinud xxx.a., Tallinnas) on tõendatud, et M L’i ema on OL ja isa K TP. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Hageja on esitanud kohtule hagi kostjalt igakuise elatusraha saamiseks xxx.a. sündinud tütre ülalpidamiseks summas 6500 krooni alates hagi esitamisest kuni tütre täisealiseks saamiseni. Hageja arvestuse kohaselt tütre ülalpidamiseks kulub kuus keskmiselt 13 000 krooni: millest toidule 3600 krooni, lasteaed 700 krooni, inglise keel 400 krooni, eesti keel 200 krooni, ravimid ja vitamiinid 500 krooni, hügieenitarbed 500 krooni, kultuuriüritused 1000 krooni, riided ja jalatsid 2000 krooni, raamatud, näitlikud vahendid ja mänguasjad 2000 krooni, eelkool 500 krooni ja eluasemekulud 1600 krooni. Kostja oma vastuväite kohaselt on ta regulaarselt toetanud tütre ülalpidamist, mida tõendab esitatud pangakonto väljavõtetega. Nii on kostja perioodil alates 02.10.2007.a. kuni 02.09.2008 .a. tasunud 11 maksekorraldusega (summast 1000 krooni kuni 10 000 krooni) hageja kontole märkega „M raha“ kokku 38 500 krooni (tlk. 37 - 42), mis on keskmiselt ülekande kohta 3500 krooni, ehk aastas keskmiselt 3200 krooni kuus. Kostja peab käesoleval ajal mõistlikeks tütre ülalpidamiskuludeks kuus kokku 5600 krooni ja on jätkuvalt nõus maksma tütre ülalpidamiseks igakuiselt 3000 krooni. Kuid samas palub kostja jätta hagi rahuldamata hagi tõendamatuse tõttu ning kostja on regulaarselt toetanud tütre ülalpidamist. Lisaks on hageja esitatud
5. aastase lapse ülalpidamiskulud ülepaisutatud ja ebamõistlikud. 2 Hageja on 03.03.2009.a. kohtule esitanud lapse ülalpidamiskulusid tõendavad dokumendid. Kohus, uurinud ja analüüsinud hageja esitatud tõendeid 6.aaastase tütre ülalpidamiskulude kandmise kohta, leiab et hageja on esitanud kohtule oma konto väljavõtte, mille järgi tasus 03.11.2008.a. inglise ja eesti keele kursuste eest 380 krooni Tallinna Linnakantselei Finantsteenistusele (tlk. 66). Nimetatud ülekandest ei ole aru saada, kas hageja tasus enda või lapse keeleõppe eest. Kohtule on selgusetu, mis seos on hageja esitatud 23.12.2007 ostetud meestekingade (hind 1529 krooni, tlk. 61) ostutšeki ja 6.a lapse ülalpidamiskulude vahel, sest vaevalt usutav on fakt, et 6.a. tütarlaps kannab meeste kingi. Samuti ei ole kohtule veenev dressipluusi, täiskasvanu riietuseseme suuruses nr 38 (549 krooni, 03.02.2009, tlk.65) vajalikkus 6-7.a. lapsele, selle sobilikkus ja eakohasus. Samuti on kaardimaksekviitungitega 03.02.2009, summas 549 krooni (tlk. 62), müügitšekkidega 06.02.2009 summas 598 krooni, 20.08.2008 summas 1148 krooni (tlk. 63) ja 07.02.2009 summas 168 krooni (tlk. 64) tehtud ostusid, kuid ei ole tõendatud, mida ja kelle jaoks osteti. Seega kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud ülalnimetatud tõendeid asjakohased tema poolt kantud lapse vajalike ja mõistlike ülalpidamiskulutuste tõendamiseks. Lisaks märgib kohus, et enne hagi esitamist, s.t. enne 16.10.2007.a. oleva perioodi kohta ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, kassatšekki, ostukviitungit, keeleõppe kviitungit, lasteaia maksu tõendit või eelkooli õppe tasumise kohta tõendit, seega et hageja ei ole kuidagi tõendanud, et ta kulutab lapse ülalpidamiseks igakuiselt 13 000 krooni, millest tulenevalt hageja esitas hagi kostja vastu elatusraha 6500 krooni saamiseks. Kostja esitatud maksekorraldustest nähtub, et kostja poolt elatusraha maksmine lapse ülalpidamiskulude katteks toimub mitte igakuiste kindlate summadena, nagu sätestab PKS § 61 lõiked 2 ja 4, vaid siis, kui see sobib kostjale, millest tulenevalt ei ole tagatud lapse regulaarne ja korrapärane ülalpidamine ning sega on rikutud ka lapse õigust saada igakuiselt regulaarselt ja kindlal ajal ülalpidamist. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr. 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole kostja maksnud lapse ülalpidamiseks elatist igakuiselt, seega on kohus seisukohal, et kostja maksab elatist ebaregulaarselt ning ebapiisavalt, mistõttu tuleb elatis juhindudes PKS § 61 lg 1 välja mõista kohtu kaudu ning ei ole alust jätta hagi rahuldamata. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesoleval ajal kuue aastase lapse vajalike ja mõistlike ülalpidamiskulude katteks piisab 6000 krooni kuus, millest mõlemal poolel tuleb kanda 3000 krooni Samas kuna hageja on kohustatud kohtuotsuse alusel saadavalt elatiselt tasuma tulumaksu, tuleb lisada välja mõistetavale elatisele tulumaks 21% ja kostjal on tulumaksuosa võimalik tuludeklaratsiooni esitades tagasi saada, siis lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista tütre ülalpidamiseks igakuine elatusraha 3630 krooni (3000 krooni + 21%) alates 16.10.2007 kuni tütre täisealiseks saamiseni s.o xxx. Kohus märgib, et elatusraha saamisel tuleb arvestada juba kostja poolt tasutud elatusrahaga alates 16.10.2007.a. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Poolte menetluskulud jätab kohus vastavalt TsMS § 164 lg 3 poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 3