2-08-22858 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Iko Nõmm, Imbi Sidok Otsuse tegemise aeg ja koht 25.02.2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-22858 Tsiviilasi E. J. hagi S. J. vastu lapse ülalpidamiseks elatise saamiseks Apellatsioonkaebuse hind 39 150 krooni Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 15.10.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S. J. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E. J. (isikukood XXXXXXXXXXX; X XXXXX XXXXXX XXXXXXX XXXX XXXXXXX XXXX XXXXXXX XXXX XXXXXXXX); Kostja: S. J. (isikukood XXXXXXXXXXX; XXXXXXX XXX XXX-X) . RESOLUTSIOON Jätta muutmata Pärnu Maakohtu 15.10.2008 otsus ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Menetlusabi selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Poolte kooselu lõppes 10.11.2007, lapsed jäid elama hageja juurde. Kostja ei ole korduvatele lubadustele vaatamata laste ülalpidamist andnud ja on lapsed täielikult hageja ülalpidamisel. Hageja igakuine töötasu on 16 848 krooni, kostjal ca 10 000 krooni. XX.XX.XXXX sündinud poja M. ülalpidamiseks kulub kuus 6907 krooni ja 23.01.2006 sündinud poja M. ülalpidamiseks kulub 4851 krooni. Hageja palus kummagi lapse ülalpidamiseks kostjalt välja mõista elatise 2175 krooni kuus. Kostja seisukoht Kostja võttis hagi õigeks. Kostja sõlmis 13.03.2008 hagejaga lepingu ühisvara jagamiseks, mille kohaselt kohustus tasuma hagejale 2009 märtsiks 100 000 krooni, millest 60 000 krooni on hüvitus auto eest ja 40 000 krooni toetus laste ülalpidamiseks ühe aasta eest. Sel ajal ei ole kostja hagejale elatist maksnud. Maakohtu otsuse põhjendused Pärnu Maakohus mõistis S. J.lt E. J. kasuks välja elatise alates 01.06.2008 igakuiselt 2175 krooni kummagi poja ülalpidamiseks. Palga alammäära tõstmisel kuulub elatis suurendamisele uue alammäärani. Kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. Kostja viidatud lepingust ei nähtu kokkulepet laste ülalpidamiskohustuse teistsuguse täitmise osas. Hüvituse 100 000 krooni kohustus kostja tasuma hagejale ühisvarast temale jääva korteriomandi ja liisinglepingust tulenevate õiguste eest. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Hageja soovib elatist laste jaoks PkS § 61 lg 4 ettenähtud alammääras, milleks alates 01.01.2008 on 2175 krooni kuus. Kostja ei ole elatise suurusele vastuväiteid esitanud. Hagetav elatis on vähem kui pool hageja poolt esitatud arvestuslikust kulust kummagi lapse kohta kuus. Kohtul puudub alus elatise määramiseks teistsuguses summas. Apellatsioonkaebuse põhjendused S. J. palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada. Kui ringkonnakohus peab võimalikuks apellatsioonkaebusega esitatud tõendite vastuvõtmise asja juurde, jätta uue otsusega elatis välja mõistmata või mõista elatis välja alla PKS § 61 lg-s 4 sätestatud suuruse; kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks võtta apellatsioonkaebusele lisatud tõendeid asja juurde, tühistada maakohtu otsus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja ei teatanud maakohtule oma varalise seisundi kohta õigeid andmeid. Hageja ei teeni XXXXXXXX 10 000 krooni kuus. Kui pooled koos elasid, teenis hageja u 300 eurot nädalas, st 18 720 krooni kuus. Lisaks saab hageja XXXXXXXX lastetoetusi ning talle hüvitatakse eluasemekulud. Kostja varaline seisund ei võimalda kohtuotsusega väljamõistetud summat igakuiselt tasuda. Kostja saab netosummana igakuiselt töötasu 13 200 krooni. Pooltel oli ühisvarana korter XXX X-X XXX alevikus XXXXXXXXX, mille suhtes sõlmisid pooled ühisvara jagamise 2
(4)lepingu. Lepingu kohaselt jäi korter kostja omandisse ning kostja maksab hagejale 100 000 krooni. Pooled leppisid kokku, et 60 000 krooni on korteri kompensatsioon ja 40 000 krooni laste ülalpidamiseks aasta eest. Nimetatud korterit ei ole võimalik elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta. Korter on müügis hinnaga 675 000 krooni. Korteri pangalaenujääk seisuga 28.11.2008 oli 584 811 krooni. Kui kostja tasub pärast korteri müüki hagejale 100 000 krooni, jääb kostja 9811 krooni võrra miinusesse. Kui korteri müük lepingus määratud tähtajaks ei realiseeru, tekivad kostjal hageja ees lisakohustused viiviste näol. Kui korterit ei õnnestu soovitud hinnaga müüa, tekivad kostjal veel suuremad kohustused. Eeltoodu kinnitab, et korterit ei jagatud üksnes eesmärgiga jagada ühisvara. Kostjal sündis XX.XX.XXXX laps H. J., kelle suhtes on kostjal varemsündinud lastega võrdsed kohustused. Kostja igakuised vältimatud püsikulutused on ca 13 866,53 krooni – 3500 krooni XXXXXXXX XXX korteri üür, 650 krooni XXXXXXXX XXX korteri kommunaalkulud, 2274 krooni XXX XX korteri kommunaalkulud, 4492,37 krooni XXX XX korteri laenumakse, 2500 krooni autoliising, 106 krooni autokindlustus, 344,16 krooni autokindlustus. Eeltoodust tulenevalt on hageja ja tema juures elavate laste varaline seisund oluliselt parem, kui kostjal ja tema juures elaval lapsel. Kostja elukaaslane on lapsehoolduspuhkusel ja saab riigilt toetust ca 4000 krooni kuus. Perekonda toetab kostja elukaaslase ema. Arvestades majanduslangust ja tööpuuduse kasvu, ei ole kostjal lähiajal lootust tasuvamat tööd leida. Kostjal on oma laste suhtes kohustused, kuid tema varaline seisund ei võimalda tal neid kohustusi täita. Kostja kinnitab, et tema varalise seisundi paranedes hakkab ta lahuselavatele lastele vabatahtlikult vastavalt võimalustele elatist maksma. Kostja viitas PKS § 61 lg-le 5, mille kohaselt võib elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lgs 4 sätestatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja viitas ka PKS § 61 lg-le 6, mille kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või vähendada alla PKS § 61 lg-s 4 sätestatud määra, kui lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja palus asja juurde võtta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid. Nimetatud tõendid jäid maakohtule esitamata, kuivõrd sünnitunnistust kohtuistungi toimumise ajal veel ei olnud, teised tõendid jäid esitamata kostja teadmatusest ja oskamatusest, kuivõrd kostjal puudusid enda esindamiseks juriidilised teadmised, samuti rahalised vahendid õigusabi eest tasumiseks. Vastus apellatsioonkaebusele E. J. ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus tuvastas, et hageja kasvatada on poolte kaks alaealist last. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut 3
(4)täisealiseks saanud last. Seega on hageja õigustatud esitama kostja vastu elatusraha saamise nõude. Maakohus mõistis kostjalt alaealiste laste ülalpidamiseks elatusraha PkS § 61 lg-s 4 sätestatud miinimummääras. Otsus väljamõistetud elatise suuruse osas on seaduslik ja põhjendatud ning elatise vähendamiseks puudub seaduslik alus. Apellandi väidetel ei ole tal võimalik kohtu poolt välja mõistetud elatist maksta, kuivõrd tal sündis kolmas laps ning on võetud võlakohustused, mida tuleb täita. Lisaks sellele ühisvara jagamisel pidi rahalisest kompensatsioonist 40 000 krooni minema laste elatusrahaks. Korteriomandit ei ole õnnestunud müüa. Kolleegium nõustub vastustajaga, et võlakohustuste võtmisel pidi kostja arvestama, et tal on oma alaealiste laste ees ülalpidamiskohustus. Abikaasade ühisvara jagamine on iseseisev kokkulepe. 13.03.2008 ühisvara jagamise lepingust ei ilmne, et rahaline kompensatsioon 100 000 krooni sisaldas elatusraha. Apellandi enda väidetest ilmneb, et rahalist kompensatsiooni ei ole tal õnnestunud maksta. Seega ei ole kostja elatist vaidlusalusel perioodil maksnud. Apellandi poolt esitatud uued tõendid võlakohustuste olemasolu kohta ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Asjaolu, kas vastustaja saab tegelikult töötasu rohkem, kui tõendid kajastavad, ei oma kostja jaoks tähendust, sest kostjalt on välja mõistetud elatis miinimummääras. Apellandi poolt esitatud sünnitunnistuse nr XX XXXXXXX kohaselt XX.XX.XXXX sündis kostjal tütar H. J.. Õige on, et kostja kolmas laps ei tohi jääda vähemkindlustatuks kui teised lapsed. Apellandi poolt esitatud töötasu õiendi kohaselt on tema brutotasu olnud aastas keskmiselt ca 14 000 krooni kuus. Nimetatud palk võimaldab anda elatist ka kolmele lapsele miinimummääras. Kolleegium ei tuvastanud alust PKS § 61 lg 5 ega lg 6 kohaldamiseks. Seega apellatsioonkaebuses toodud väited ei võimalda otsust muuta. Mare Merimaa Iko Nõmm Imbi Sidok 4
(4)