) § 8 lg 1 kohaselt algatab kohus saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja käesolevas seaduses esitatud nõuetele ning kui ettevõtja on põhistanud, et: tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; ettevõte vajab saneerimist; ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik.
alusel kohaldatakse saneerimismenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 sätestab, et kohus nimetab saneerimisnõustaja saneerimismenetluse algatamisel pärast ettevõtja arvamuse ärakuulamist. Kohus ei ole otsuse tegemisel ettevõtja arvamusega seotud. AAS esitas 02.02.2009 avalduse AAS suhtes saneerimismenetluse algatamiseks. Kohus määras avalduse läbi vaatamiseks kohtuistungi 11.02.2009, kuhu ilmus avaldaja seaduslik esindaja JT, kuid vaata kohtu eelnevale kirjalikule nõudmisele jättis kohtule esitamata ettevõtte maksevõimet iseloomustavad tõendid. 18.02.2009 toimunud kohtuistungil esitas avaldaja esindaja kohtule nõutud tõendid. Kohtule esitatud avalduse kohaselt vajab ettevõte saneerimist, 18.02.2009 toimunud kohtuistungil põhjendas AAS seaduslik esindaja ettevõtte saneerimise vajadust. AAS ähvardav maksejõuetus on ilmselgelt tingitud äriühingu majandustegevusest, eelkõige äriühingu toodangu tellijate rahastamisega seotud probleemidest. Avaldaja nägemuse kohaselt on ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Saneerimise käigus rakendatavate abinõude osas märgib avaldaja püsikulude vähendamist ja kolmandate isikute poolset täiendavat finantseerimist. Kohtule esitatud AAS 2008.a majandusaasta aruande, vara ja võlgade nimekirja, hindamisakti ja muude tõendite kohaselt ületab avaldaja vara avaldaja kohustusi, seisuga 31.12.2008 on AAS omakapital 37 505 603 krooni, ettevõtte tegevus on peatatud. Avaldaja suurimad võlausaldajad – T OÜ, B OÜ ja Danske Bank AS Eesti filiaal – on avaldanud kirjalikult nõusolekut AAS saneerimismenetluse läbiviimiseks (tl 177-179). N OÜ on kohtule kirjalikult avaldanud, et omab huvi investeerida AAS tegevuse käivitamiseks 25 000 000 krooni. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et AAS avaldus kuulub rahuldamisele ning aktsiaseltsi AAS tuleb algatada saneerimismenetlus. Kohus leiab, et täidetud on saneerimismenetluse algatamise eeldused. Puuduvad
Ettevõtja on põhjendanud, et tema maksejõuetus käesoleval ajal on ajutine, kuid maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, kuna juhul, 3 2-08-91535 kui ettevõttesse ei investeerita täiendavaid rahalisi vahendeid, ei ole ettevõtte tegevust võimalik jätkata. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et AAS varad ületavad tema kohustusi, suurimad võlausaldajad on nõus ettevõtte saneerimismenetluse läbiviimisega ning Novaator Invest OÜ on avaldanud valmisolekut ettevõtte tegevuse käivitamiseks investeerima 25 000 000 krooni, tuleb kujunenud olukorras tuleb anda AAS võimalus saneerimismenetluse läbiviimiseks.
lg 1 sätestab, et kohus nimetab saneerimisnõustaja saneerimismenetluse algatamisel pärast ettevõtja arvamuse ärakuulamist. Avaldaja on teinud ettepaneku määrata saneerimisnõustajaks P Võrk. 18.02.2009 toimunud kohtuistungil küsitles kohus kohtusse ilmunud P Võrku. Kohtuistungil ei põhistanud P. Võrk kohtule piisavalt oma kogemusi ja erialaseid teadmisi kehtiva saneerimisseaduse alusel saneerimisnõustajana tegutsemiseks. Kuna § 15 lg 1 kohaselt ei ole kohus saneerimisnõustaja nimetamise otsuse tegemisel ettevõtja arvamusega seotud, ei pea kohus põhjendatuks määrata ettevõtte saneerimisnõustajaks P. Võrku. Kujunenud situatsioonis peab kohus mõistlikuks nimetada saneerimisnõustajateks
lg 3 p-s 1 nimetatud isikud, kelleks on vandeadvokaat A Kaljurand ja Tartu Ülikooli Majandusteaduskonna Rahanduse õppetooli lektor A Juhkam. Eelpool nimetatud isikud on andnud oma nõusoleku saneerimisnõustajaks määramise kohta. Saneerimisnõustajad on kohustatud end viivitamatult viima kurssi ettevõtte majandusliku olukorra ja kavandatava saneerimisega; analüüsima saneerimismenetluse vältel ettevõtja maksevõimet ning maksejõuetuse ilmnemisel teatama sellest kohe kohtule ja ettevõtjale; abistama ettevõtjat saneerimiskava koostamisel ja läbirääkimistel võlausaldajatega ja krediidiandjatega; andma kohtule, võlausaldajatele ja krediidiandjatele mõistliku aja jooksul pärast taotluse saamist teavet ettevõtte majandusliku olukorra ja saneerimiskava koostamise kohta; andma kohtule teavet oma ülesande täitmise kohta; hindama ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja õiguspärasust ning teavitama kohut nõudest, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata; küsima vajaduse korral ettevõtjalt ja võlausaldajalt tõendeid ümberkujundatava nõude kohta; täitma muid seadusest tulenevaid või kohtu poolt antud ülesandeid, mis on vajalikud saneerimismenetluse läbiviimiseks.
lg 3 p 2 kohaselt on saneerimisnõustaja ülesandeks saneerimismenetluse vältel analüüsida ettevõtte maksevõimet ning maksejõuetuse ilmnemisel viivitamatult teatada sellest kohtule. Kohus ei pea vajalikuks saneerimisnõustajate omavaheliste ülesannete kindlaks määramist, mistõttu kohustuvad Aldo Kaljurand ja Andres Juhkam täitma oma ülesandeid omavahelise kokkuleppe alusel, tehes igakülgselt koostööd ning täites
Merike Varusk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.