← Eesti

2-08-65106/10

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-65106 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill
  2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg
  3. märts
  4. a Kohtuasi E.N.`i hagi A.N.`i vastu elatise nõudes Menetlusosalised Hageja: E.N. (IK xxx; elukoht: xxx) Hageja esindaja: A. V., volikirja alusel Kostja: Kostja esindaja: A.N. (IK xxx; elukoht: xxx) P. P., volikirja alusel RESOLUTSIOON Jätta E.N.`i hagi A.N.`i vastu elatise nõudes rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS 1 Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. EDASIKAEBE KORD Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. I Hagiavalduse sisu
  6. oktoobril
  7. a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja A.N. hageja isa.
  8. veebruari
  9. a kohtuotsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis igakuise elatusrahana 650 krooni kuni gümnaasiumi lõpetamiseni (Viru Maakohtu tsiviilasi nr 2-07-42130). Alates
  10. septembrist
  11. a õpib hageja Narva Kutseõppekeskuses
  12. kursusel päevases osakonnas. Kuna kostja hagejat vabatahtlikult materiaalselt ei toeta, taotleb hageja perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 2 ja § 61 lg 4 alusel muuta elatise suurust ja kostjalt elatise väljamõistmist 1 500 krooni kuni õpingute lõpetamiseni Narva Kutseõppekeskuses. Kuigi hagi on esitatud elatise suurendamiseks, tuleneb hagist ja esitatud asjaoludest, et hageja taotleb elatise väljamõistmist. II Kostja vastus
  13. Kirjalikus vastuses hagile (tl 12-13) kostja hagi ei tunnistanud.
  14. Kostja esitas alljärgnevad vastuväited: 3.
  15. Kostjal puudub seadusest tulenev kohustus hagejale elatise maksmiseks, kuna hageja sai täisealiseks
  16. oktoobril
  17. a ning täisealiseks saamise ajal õppis Tammiku Gümnaasiumis kuni gümnaasiumi lõpetamiseni
  18. aastal. Narva Kutseõppkeskuses alustas hageja õpinguid
  19. kursusel päevases osakonnas alates
  20. septembrist
  21. a. Seega pole täidetud PkS § 60 lg 2 sätestatud tingimused. 3.
  22. Lisaks sellele ei ole kostja võimeline hagejale elatist maksma, kuna kostja on töötu ning 90% töövõimekaotusega. Kostja ainsaks sissetulekuks on pension summas 2 706 krooni. Kostjal vara puudub. Kostja tugineb PkS § 61 lg 6 p
  23. 2 III Kohtuistung
  24. Hageja esindaja selgitas kohtuistungil, et hageja sai täisealiseks (09.10.
  25. a) ajal, kui õppis Tammiku Gümnaasiumi
  26. klassis, gümnaasiumi lõpetas hageja
  27. a juunis ning kutseõppekeskusesse asus õppimas
  28. septembril
  29. a. Hageja esindaja jäi nõude juurde, selgitades, et kohtuotsuse alusel maksti elatist kuni õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis (
  30. a juunini). Kui hageja soovis asuda õppima kutseõppekeskusesse, pöördud ta kostja poole abi saamiseks. Kostja polnud nõus abistama. Eelmisel aastal kostja töötas mitteametlikult ning sai tulu 6 000 – 7 000 krooni kuus.
  31. Kostja esindaja taotles, et kohus jätaks hagi rahuldamata kostja poolt esile toodud asjaolude tõttu, kuna kostjal puudub seadusest tulenev kohustus hagejale elatist maksta. IV Kohtu põhjendused
  32. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et E.N. on sündinud xxx. a (tl 2), 09.10.
  33. a sai E.N. 18-aastaseks, õppides samal ajal Tammiku Gümnaasiumi
  34. klassis (tl 5). Viru Maakohtu 16.04.
  35. a kohtuotsusega on hageja isalt A.N.`ilt (tl 2, 5) välja mõistetud elatis hageja ülalpidamiseks kuni hageja täisealisuseni. Kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-07-42130 (tl 4-6) nähtub, et E.N. esitas 10.10.
  36. a kohtule hagi A.N.`i vastu, milles taotles elatise väljamõistmist õpingute ajal, kohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 10.10.
  37. a igakuuliselt 650 krooni kuni hageja õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis (tl 4-6). E.N. lõpetas gümnaasiumi
  38. klassi
  39. a juunis (tl 28) ning asus alates 01.09.
  40. a õppima Narva Kutseõppkeskuses
  41. kursusel päevases osakonnas erialal „Ehitusviimistlus“ nominaalõppeajaga 3 aastat (tl 3). Elatist on hageja saanud kostjalt 22.02.
  42. a kohtuotsuse järgi kuni
  43. a juunini (õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis).
  44. PkS § 60 lg 2 sätestab, et kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.
  45. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostja seisukoht, et kostja seadusest tulenev ülalpidamiskohustus lõppes ajast, kui hageja lõpetas õpingud gümnaasiumis. Riigikohus on oma 03.10.
  46. a otsuses 3-2-1-83-06 märkinud: „Kolleegium mõistab PkS § 60 lg-t 2 selliselt, et isik, kes hageb selle sätte alusel ülalpidamist, peab õppima selles sättes nimetatud õppeasutuses täisealiseks saamisel ja ka pärast seda. Seega peab PkS § 60 lg 2 alusel hagi esitamiseks olema täidetud kaks tingimust: hageja peab õppima ühes eelnimetatud õppeasutustest ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks“ (arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&indeks=0,2,10688,10745,10749&tekst=RK/3-2-1-83-06 ).
  47. Seega tuleb hagi õigusliku aluse ja hageja poolt õiguskaitse vajaduse tõendamatuse tõttu jätta rahuldamata. Hageja lõpetas õpingud gümnaasiumis, saades gümnaasiumis õppimise ajal täisealiseks, õpinguid Narva Kutseõppekeskuses alustas hageja täiskasvanuna. Kohus märgib, et täiskasvanuks saanud lapse abistamine vanema poolt võib olla vabatahtlik ning hea tava kohaselt abistavad vanemad oma abi vajavaid lapsi võimaluse korral ka peale lapse 3 täiskasvanuikka jõudmist. Hagi rahuldamata jätmine ei tähenda seda, et kostja ei võiks oma last vabatahtlikult võimaluste olemasolul toetada. V Menetluskulude jaotus
  48. Hagilises perekonnaasjas kannavad menetlusosalised oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1). Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.