2-09-12927 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Hallas Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2009. a Pärnu, kirjalik menetlus Tsiviilasja

§ 162lg.1, § 407 lg.1, § 415, § 422, § 468 lg.1 p.2 1.

Rahuldada AS-i Krediidikassa hagi K.L.’u vastu. 2. Välja mõista K.L.’ult Krediidikassa AS-i kasuks põhivõlg (14 780 kr 28 s) neliteist tuhat seitsesada kaheksakümmend krooni ja 28 senti, võla sissenõudmisga seotud kulud

(600)kuussada krooni, intress (2067 kr 02 s) kaks tuhat kuuskümmend seitse krooni ja 02 senti ja leppetrahv

(4500)neli tuhat viissada krooni. 3. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele –

§ 468lg.1 p.2.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kostja K.L.’u kanda.
Välja mõista K.L.’ult põhjendatud menetluskuluna riigilõiv hagi esitamiselt ja õigusabikulud summas

(6500)kuus tuhat viissada krooni AS Krediidikassa kasuks. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100000 1

(2)2-09-12927 krooni. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, s.h. kirjalik vastus hagile. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud Tulenevalt poolte vahel 17.03.2008.a. sõlmitud laenulepingu rikkumisest võlgneb kostja hagejale hagiavalduse koostamise seisuga 19.03.2008.a. tagastamata laenusumma 14 780.28 kr, lepingulise tasumata intressi 2067.88 kr, võla sissenõudmisega seotud kuluna 600 krooni ja leppetrahvi 4500 kr. Hageja palub nimetatud võlasummad kostjalt välja mõista VÕS § 8 lg.2, § 76 lg.1, § 100 ja § 101 lg.1 p1, § 158 lg.1, § 396 lg.1,

§ 461lg.

4 alusel ja jätta mõlema poole menetluskulud, s.h. hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu 3000 kr ja õigusabikulud 5000 kr kostja kanda. Kohtu seisukoht Kohus edastas hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid kostjale ning määras kostjale tähtaja vastata hagile 14 päeva jooksul arvates hagi kättesaamisele järgnevast päevast. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud 06.04.2009.a. otsuses märgitud aadressil. Kostja tähtpäevaks kohtule vastust hagile ei esitanud ega ole teatanud ka mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostjale on selgitatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus

§ 407lg.

1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hagi tuleb kooskõlas

§ 444

, § 407 lg.1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega, kuna hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel. Kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust, mida hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda. Hagejal on õigus nõuda ka kuni lepingu ülesütlemiseni arvestatud intressi ja VÕS § 158 lg 1 alusel leppetrahvi. Menetluskulud Vastavalt

§ 162

lg.1, § 173 lg.1 jäetakse menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja K.L.’u kanda.

§ 175

lg.1 alusel, arvesse võttes tsiviilasja hinda, asja minimaalset keerukust ja lepingulise esindaja väikest töömahtu lahendi saamisel, kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku kohtukuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks vältimatu kuluna hageja kantud riigilõivu 3000 kr ja õigusabikulud vähendatud ulatuses summas 3500.- krooni (s.o. ligikaudu 25 % tsiviilasja hinnast), mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr. 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimummäära. Tulenevalt

§ 174

.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist

§ 174sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui asja menetlus taastatakse. Ingrid Hallas Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-09-12927/3