← Eesti

2-08-9975/14

Obsah (4)§ 60§ 50§ 61§70

2-08-9975 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-08-9975 Otsuse kuupäev Jõhvi, 08. oktoober 2008.a kl 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi J. L. hagi V. L.`i va

§ 60

lg 1, § 70 lg 2 mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis lapse ülalpidamiseks summas 3 750 krooni tagasiulatuvalt ühe aasta eest, arvates hagi esitamisest. KOSTJA VASTUS

  2. mail 2008.a esitatud vastuses kostja hagiga ei nõustunud. Kostja teatas, et alates 31.03.2007.a nad koos hagejaga ei ela. Poolte abielu muutus võimatuks seoses hageja õigusvastaste tegudega kostja suhtes, mille kohta on algatatud kriminaalasja nr. 1-08-3124 raames hagejat süüdistatakse kahe tapmiskatse organiseerimises.
  3. Kostja äraolekul viis hageja poja ära ja takistab kostja suhtlemist pojaga. Kostja on invaliidsusel alates 31.07.2006.a, pärast kallaletungi tema elule. Selle aja jooksul on kostjal olnud 6 operatsiooni ja kostjal on tuvastatud töövõimekaotus 90%. Kostja pension moodustab 1 700 krooni.
  4. Kostja leidis, et lapse ülalpidamiskulud on liialdatud, enamus kulutustest on ühekordsed ning neid ei saa arvestada igakuiste kulutustena. Kostja teatel elab hageja mitte üürikorteris, vaid oma ema M. J. korteris aadressil Xxxx.
  5. Lisaks leidis kostja, laps peab elama tema juures, sest tapmiskatseid organiseerinud ema, ei saa täiel määral kasvatada last, ilma lapsele psühholoogilist traumat tekitamata.. KOHTUISTUNG
  6. Kohtuistungil hageja toetas hagi ja palus välja mõista kostjalt elatis summas 3 750 krooni alates 17.03.
  7. Hageja seletuste kohaselt saab ta pensioni 1 927 krooni kuus, lisaks sellele töötab ta FIE Fjodorovi juures müüjana poole kohaga ja saab töötasu 2 000 krooni. Sellele lisandub lapsetoetus 300 krooni. Lapse vajadused on märgitud hagis, laps on erivajadustega.
  8. Hageja esindaja sõnul on hageja sunnitud elamispinda üürima, mis toob kaasa lisakulutusi. Sellepärast elatise nõue on miinimummäärast suurem. Samuti sisaldab antud summa tulumaksu. Kostja poolt 2 korral ülekantud raha saab lugeda taskurahaks, mitte elatiseks, sest raha ei ole makstud hagejale. Esindaja palus hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
  9. Kostja hagiga ei nõustunud, samuti ei olnud kostja nõus elatise nõude kuupäevaga. Kostja väitel oli tal 2007.a töövõimekaotus 90%, talle tehti 6 operatsiooni ning kostja on kuni käesoleva ajani rehabilitatsiooniravil. Mis puudutab vara, siis maja suhtes on õigused kostja teisel abikaasal, sest laen selle maja ehitamiseks anti neile kui noorele perele. Talu on lõpuni 2

(5)2-08-9975 ehitamata, sõiduautod ei ole tehniliselt korras. Kostja nõustus elatise maksmisega ajast, mil ta asus tööle, s.o, alates maist 2008.a summas 2 175 krooni kuus. Kostja teatel on tema sissetulek 4 350 krooni kuus ning pension summas 1 700 krooni. Suur osa sissetulekust kuulub ravimisele. Kostjal on veel kaks täisealist tütart, kellest Tartu Ülikooli Kolledžis õpivale M. ta maksab elatist. Kostja palus arvestada, et ta ei maksnud elatist pahatahtlikult. 2007.a tehti kostja suhtes
  1. tapmiskatse, ta ei olnud võimeline osutama lapsele materiaalset abi, kuna tal oli mitu rasket operatsiooni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte ja hageja esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.
  3. Sünnitunnistuse järgi on lapse V. L.’i vanemateks hageja ja kostja (t.lk.3). Poolte abielu ei ole lahutatud. Hagiavalduse järgi elavad pooled tegelikult lahus alates 2007.a veebruarikuust. Kostja vastuse kohaselt elavad nad lahus alates 31.03.2007.a, sest seoses hageja õigusvastaste tegudega kostja suhtes, edaspidine kooselu osutus võimatuks. Hageja võttis lapse kaasa ja lahkus kostja juurest ära. Kuigi oma vastuses hagile kostja leidis, et ema ei ole võimeline last kasvatama, siiski perekonnaseaduse (

) §31 alusel nõuet lapse kostja kasvatada jätmiseks pole kostja esitanud. Seega tegelikult laps elab hageja juures ja kostjal ei ole vaidlust lapse hageja juures elamise üle.

  1. Hagiavalduse ja hageja seletuste järgi kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust, laps on hageja ülalpidamisel. Oma vastuses hagile ja ka kohtuistungil kostjal ei ole vaidlust lapse ülalpidamiskohustuse täitmise vajaduse üle. Kostja väited pikaajaliselt meditsiinilistel operatsioonidel viibimise ja kuriteo tagajärjel töövõimekaotuse kohta, ei välista kostja vastu elatise nõude esitamist.
  2. Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduse (

) peatükkis 8. Vastavalt

§ 50lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

Kooskõlas

§ 60

lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

§ 61

lg1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks. Kostja ei ole lapsele elatist maksnud. Kostja polt esitatud maksekorralduste kohaselt kandis ta lapsele kahel korral üle kokku 4 000 krooni, s.h 03.12.2007.a 2 000 krooni (t.lk. 34) 08.09.2008.a 2 000 krooni (t.lk. 61). Tema poolt ülekantud summat ei saa elatiseks lugeda, sest summat ei kantud üle hagejale ja hagejal ei olnud võimalik seda summat lapse ülalpidamiseks kasutada ja käsutada. Sellega on tuvastatud, et kostja üldse pole lapse ülalpidamiskohustust täitnud. 15.

§ 61

lg 2 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest alates elatishagi esitamisest. Sellepärast käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas lapse vajadused ei ole põhjendamatult suurendatud, millised on poolte varalised seisundid, kas kostja varaline seisund võimaldab maksta elatist hageja poolt nõutud ulatuses ja kas kostja suhtes esinevad

§61lg5 või lg6 toodud alused elatise suuruse alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära vähendamiseks. 3

(5)2-08-9975
  1. Hageja arvestuste kohaselt lapse vajadused moodustavad 7 500 krooni kuus. TsMS §229 lg2 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS §231 lg1). Elatise väljamõistmiseks nõude esitamine ei vabasta hagejat tõendamiskoormisest, vaidluse tekkimisel peab hageja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega lapse vajadused tõendama. Kostja on leidnud, et lapse vajadused on põhjendamatult suurendatud. Samuti on tal on tekkinud kahtlus hageja (üürniku) ja Tamara Bessonova (üürileandja) vahel 01.04.2007.a sõlmitud üürilepingu ja selle sõlmimise vajaduse üle. Kostja väidab, et tegelikult hageja ise ja ka poolte ühine laps elab hageja ema juures, mistõttu üürileping on fabritseeritud. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit üüritava korteris elamise, selle eest üüri ja kommunaalmaksete tasumise või mittetasumise tõttu tal võlgnevuste tekkimise kohta. Seega tõendamata on lapse eluasemekulud 1 200 krooni. Kohus leiab, et mõistlikuks lapse eluasemekulude suuruseks lapse tegelikus elukohas on keskmiselt 350 krooni kuus.
  2. Kostjal ei ole vaidlust selle üle, et poolte laps on erivajadustega. Sellepärast leiab kohus, et ülejanud osas ei ole lapse vajadused suurendatud ja lapse vajadusteks on kokku 6 650 krooni kuus (7 500 – 1200 + 350). Sellest summast 300 krooni on kaetud lapsetoetusega. Katmata on lapse vajadused 6 350 krooni.
  3. Virumaa Pensioniameti Virumaa arstliku ekspertiisi komisjoni Narva koosseisu 27.05.2008.a otsuse nr 424747 kohaselt üldhaigestumise tõttu esineb hagejal püsiv töövõime kaotus 40% (t.lk. 58). Pensionitunnistuse järgi hagejale on määratud töövõimetuspension (t.lk. 11). Hageja ei esitanud kohtule tõendeid oma sissetulekute kohta. Hageja seletuste kohaselt on tema sisetulekuks kokku 3 927 krooni kuus, s.h pension 1 927 krooni ja töötasu osalise töötamise eest 2 000 krooni. Teisi lapsi hagejal ei ole, kohustusi tal ei ole. Poolte ühisvara on jagamata.
  4. Virumaa Pensioniameti Virumaa arstliku ekspertiisi komisjoni Narva koosseisu 18.09.2006.a otsuse nr 298777 ja 14.03.2007.a otsuse nr 330635 kohaselt vägivallakuriteo tagajärjel esineb kostjal püsiv töövõime kaotus 90%, mistõttu määrati talle töövõimetuspension (t.lk. 27-29). Alates 03.04.2008.a esineb kostjal töövõime kaotus 50%. Ka kostja ei esitanud tõendeid oma sissetulekute kohta. Kostja seletuste kohaselt on tema sissetulekuks pensioniraha 1 700 krooni. 4 kuud töötab kostja AS-is Securitas valvurina ja saab palka 4 350 krooni. Seega on kostja sissetulekuks kokku 6 050 krooni. Teisi alaelisi lapsi kostja ülalpidamisel ei ole. Kohustusi tal ei ole.
  5. Kostja on ise erivajadustega pensionär. 09.10.2007.a, s.o pärast abielusuhete lõppemist (2007.a märtsis) soetas kostja Tiki Treileri C-275LP, registrinumber 980GO (t.lk. 55), mille turuväärtus ei ole teada. Kuna ülejäänud vallasvara on soetatud poolte abielu kestel, siis sõidukid Opel Frontera, registrinumber 35ZHP, Nissan Primera registrinumber 069AJP ja kolm sõudepaati on abikaasade ühisvara.
  6. Eeltooduga tuvastas kohus, et alates tööle asumisest kostja varaline seisund võrreldes hageja varalise seisundiga pisut parem, kuid antud asjaolu ei anna kohtule alust hagi hageja poolt nõutud ulatuses rahuldada.

§60

lg1 alusel kohus peab põhjendatud elatise suuruseks ½ katmata lapse vajadustest, s.o 3 175 krooni. Hagi selles ulatuses rahuldamisel lähtub kohus sellest, et kostjal on lahusvarana elamumaa Xxxx (kinnisturegistriosa nr 3337108), elamumaa koos elumajaga aadressil Xxxx (kinnisturegistriosa nr 3155203). Avinurmes asuvat kinnistut 4

(5)2-08-9975 kostja ei kasuta elukohana. Selle Tiki Treiler C-275LP arvelt kostjal on võimalik maksta elatusraha summas 3 175 krooni kuus ka siis, kui kostjal üldse sissetulekuid ei ole. Sellepärast kohus ei loe kostja töövõimetust ega tema pikaajaliselt haiglates viibimist

§61

lg5 ja lg6 sätestatud elatise määra vähendamise või selle maksmisest vabastamise aluseks. 22. Kuna tulumaksuseaduse §12 lg1 p7, §19 lg1 elatis on saaja tulu, millelt vastavalt sama seaduse §43 lg1 p1 peetakse tulumaks kinni, siis tegelikult hagi rahuldamisel maksab kostja hagejale elatusraha summas 2 508.25 krooni kuus (3 175 – 21%). Tulumaksu saab kostja aasta tuludeklaratsiooni alusel tagasi. Pärast elatise väljamaksmist jääb kostjale elamiseks 3 541.75 krooni (1 700 krooni pension + 1 175 krooni palgajääk + 666.75 tulumaks elatiselt). Seega sisuliselt on võimalik elatist maksta ka ilma kostja lahusvara võõrandamata. Sellepärast vastavalt

§70

lg2 kohus rahuldab hagi summas 3 175 krooni kuus alates 17.03.2007.a kuni lapse täiseliseks saamiseni. Kohus selgitab kostjale, et varalise seisundi muutumisel on tal vastavalt

§61lg3 õigus esitada kohtule hagi elatise määra vähendamiseks. Menetluskulud . 23. Vastavalt Ts

MS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 lg1 alusel menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. 24. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, , § 442, § 444, § 452, § 453 lg 1, lg 2, §468 lg3, § 630 lg 2 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.