3-08-1668 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 25.11.2008 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-08-1668 Haldusasi T.Š kaebus Viru Vangla direktori käskkirja nr 946-k tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 05.11.2008 Jõhvi Menetlusosalised Kaebuse esitaja T.Š Vastustaja Viru Vangla esindaja J.K 05.08.2008.a RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Kohtukulud jätta menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK T.Š esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla direktori 05.08.2008.a käskkirja nr 946-k tühistamiseks, millega määrati kaebajale distsiplinaarkaristusena ametipalga vähendamine 20 % ulatuses kaheks kuuks. Kaebaja leiab, et vaidlustatud vangla direktori käskkiri on ebakorrektne ja palub kohtul see tühistada, kuna vaidlustatud käskkirjas pole märgitud milline konkreetne punkt ametijuhendis või vangla sisekorraeeskirjas oli rikutud, või millised teenistusülesanded olid jäetud täitmata. Kaebaja viitab ka vangla administratsiooni rikkumistele töö- ja puhkeaja seaduse § 16 mõttes, kuna kaebajale ei võimaldata puhkeaja kasutamist(t lk 1 jj). Kaebuse esitaja T.Š jäi kohtule esitatud kaebuse ja selles toodud põhjenduste juurde ja palus kaebuse rahuldamist. Kaebaja märkis, et käesoleval ajal ta ei tööta enam Viru Vanglas valvurina, kuna on alates 28.10.2008.a vallandatud. 3-08-1668 Vastustaja Viru Vangla esindaja J.K palus jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud haldusakt muutmata. Kaebaja süü seisneb selles, et ta võttis puhkepausi, kuid ei teavitanud sellest vanemvalvur S. Kui kaebaja pani öösel silmad kinni, tähendab see seda, et ta ei täitnud vangivalvuri töökohustust turvalisuse tagamiseks. Kaebaja viibis sektsiooni selles osas, kust ei olnud võimalik näha kaameraid, mis jälgivad kambreid. Vastustaja märkis ka, et vangla ei saa anda puhkepause, kui töötaja ise ei puhkepausi ei küsi. KOHTU PÕHJENDUSED Esitatud kaebus on lubatud, kuid on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus tugineb toimiku 3-08-1668 materjalidele ja kohtuistungi protokollile. Kohus peab vajalikuks kõigepealt märkida, et ehkki kaebuse kohtus arutamise ajaks kaebuse esitaja T.Š ei olnud enam vanglaametnik, puudub kohtul alus öelda, et kaevatud käskkiri, kui see osutub õigusvastaseks, ei saa rikkuda tema subjektiivseid õigusi. Õigusvastaselt määratud distsiplinaarkaristuse tühistamisel on eelkõige rehabiliteeriv (mainet puhastav) eesmärk. Ka ei ole välistatud, et kaebajal on õigus karistuse tühistamise korral esitada vastustaja Viru Vangla vastu mingeid rahalisi nõudeid. Neil asjaoludel asub kohus kontrollima kaevatud käskkirja formaalset ja sisulist õiguspärasust. Halduskohus rõhutab, et distsiplinaarkorras isiku karistamine on juhi diskretsiooniotsus, mis allub kohtu kontrollile üksnes piiratud ulatuses. Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et see on antud juhindudes avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 84 p 1, § 59 lg 1 ja § 12 lg 3 p 6, vangistusseaduse (VangS) § 148 ja § 150 p 2, Justiitsministri 13.06.2006.a määrusega nr 20 kinnitatud “ Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus” § 4 lg 2 p 4,7, § 6 lg 1 ja Viru Vangla direktori asetäitja vangistuse alal direktori ülesannetes 04.08.2008.a kinnitatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest. Tulenevalt ATS § 84 p-st 1 on distsiplinaarsüüteoks teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Käskkirjas samuti viidatud ATS § 59 lg 1 kohaselt teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt ja kohusetundlikult, lähtudes avalikes huvidest, sama paragrahvi lg 2 järgi teenistuja on kohustatud täitma teenistusse puutuvaid õigusakte ja korraldusi ning, ootamata erikorraldust, ülesandeid, mis tulenevad tema teenistuskohast. ATS § 12 lg 3 p 6 kohaselt laieneb avaliku teenistuse seadus niivõrd, kuivõrd põhiseaduse või seadustega ei sätestata teisiti vanglaametnikule. VangS § 148 alusel määrab distsiplinaarkaristuse ametiisik, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 6 lg 1 järgi võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Käesoleval juhul ei ole kaebaja seadnud kahtluse alla nimetatud nõudest kinnipidamist. Õige on kaebaja väide, et vaidlustatud käskkirjas pole märgitud, milline konkreetne punkt ametijuhendis või vangla sisekorraeeskirjas oli rikutud või millised teenistusülesanded olid jäetud täitmata, kuid tegemist on formaalse puudusega, mis käesoleval juhul ei oma olulist tähtsust. Vastustaja on vaidlustatud käskkirja põhistanud ATS §-ga 59 lg 1 ja §-ga 84 p
- 2 3-08-1668 Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on märgitud, et kaebajale on 13.05.2008.a tutvustatud valvuri ametijuhendit. Kaebajale on käskkirjas pandud süüks teenistuskohustuste täitmata jätmist 20.07.2008.a kella 02.10 ja 03.05 paiku E-hoone esimesel korrusel, mis seisnes selles, et ta ei taganud temale määratud sisevalvepiirkonna üle pidevat järelevalvet, ei teavitanud vahetut ülemat puhkeajale minemisel, mis võib ohtu seada üldise vangla julgeoleku (t lk 4-5, 25 jj). Halduskohus nõustub vastustajaga selles, et ametijuhendis ega ka sisekorraeeskirjas ei saa anda ammendavat loetelu kõikidest teenistusülesannetest ning nende täitmiseks vajalikest üksikutest toimingutest. Seega ei saa ametnik oma teenistuskohustuste täitmisel lähtuda ainult ametijuhendist ning sisekorraeeskirjast. Riigikohtu lahendi 3-3-1-27-01 kohaselt peab ametnik täitma ka neid ülesandeid, mis tulenevad muudest õigusaktidest, aga ka teenistuskoha olemusest ja teenistussuhte laadist, samuti ametiasutuse juhi või vahetu ülemuse korraldustest. Eeltoodust järeldub, et ametnikul on kohustus täita ka neid ülesandeid, mis otseselt ametijuhendis või sisekorraeeskirjas märgitud ei ole ning nende ülesannete süülisel täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on tegemist distsiplinaarsüüteoga ATS § 84 p 1 kohaselt. Juhul kui on jäetud täitmata ülesanded, mis ei tulene ametijuhendist või sisekorraeeskirjast, siis ei ole võimalik ka distsiplinaarmenetluse läbi viimisel ning karistuse määramisel viidata ametijuhendi või sisekorraeeskirja punktile. VangS § 150 sätestab, millistele nõuetele peab vastama vanglaametniku suhtes läbiviidud distsiplinaarmenetluse kokkuvõte. Sama seaduse § 150 lg 4 p 4 kohaselt märgitakse distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes viide distsiplinaarvastutust sätestavale seadusele ja sellele sättele, mida vanglaametnik kirjeldatud teoga rikkus. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on viide ATS § 84 p 1 olemas. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja vormistamisele vangistusseadus nõudeid ei esita ning ATS § 87 kohaselt kuulub kohaldamisele töötajate distsiplinaarvastutuse seadus. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §-s 11 lg 2 sätestatakse minimaalsed nõuded andmete osas, mis tuleb kanda dokumenti, millega vormistatakse distsiplinaarkaristus. Nimetatud sätte kolmanda punkti kohaselt peab käskkiri sisaldama süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse. Seega ei tulene, et distsiplinaarkaristuse käskkirjas peaks olema osundatud konkreetsetele sätetele, millest tulenevad ametniku kohustused, mille täitmatajätmises või mittenõuetekohases täitmises teda süüdistatakse. Haldusakt, millega isikut distsiplinaarkorras karistatakse, nagu iga muugi haldusakt, peab olema selle adressaadile üheselt arusaadav. Just seda peabki tagama haldusakti õigusliku ja faktilise motiveerimise nõue. Õige on seetõttu kaebaja väide, et isik peab aru saama, milles teda konkreetselt süüdistatakse ja milles seisneb isiku süüline tegevus. Seegi on vajalik eelkõige kaebeõiguse realiseerimiseks ja ka kohtu poolt haldusakti kontrollitavuse tagamiseks. T.Š oli kuni 28.10.2008.a teenistuses Viru Vangla valvuri ametikohal ning valvuri ametijuhendist tulenevalt on ametikoha põhieesmärgiks järelevalvetoimingute õigeaegne ja nõuetekohane teostamine. Järelevalve vanglas peab olema pidev, kuna vangla kui kinnipidamisasutuse eripärast tulenevalt võib juba lühiajaline järelevalve puudumine seada ohtu vangla julgeoleku. Seetõttu on valvuritel kohustus tagada, et neile määratud sisevalvepiirkonnas oleks tagatud pidev järelevalve. Kuna vanglaametnikele on ettenähtud ka puhkeaeg, siis selleks et ka puhkeajal oleks valvepiirkonnas tagatud järelevalve, on ette nähtud, et puhkepauside kasutamisest on vaja teavitada vahetut juhti, et vangla saaks tagada 3 3-08-1668 vajaliku asenduse. T.Š`le on eelnevalt selgitatud, et puhkepauside kasutamiseks on vaja teavitada vahetut juhti. Seda selgitas T.Š`le julgeolekuosakonna juhataja kt M.K 02.07.2008.a. Selgitamise kohta on M.K koostanud 23.07.2008.a õiendi, mis on osa distsiplinaarmenetluse materjalidest. T.Š, kui neljanda üksuse valvuri vahetu juht, on tulenevalt valvuri ametijuhendile tema üksuse vanemvalvur. 20.07.2008.a oli neljandas üksuses vanemvalvuriks A.S. A.S`i T.Š oma puhkepausist ei teavitanud ning jättis temale määratud sisevalvepiirkonna järelevalveta, millega T.Š pani toime distsipliinirikkumise. Käskkirjas on ka selgitatud, et T.Š viibis eemal kohast, kus on näha E1 ja E2 osakonnad, kus valvuril oli kohustus järelevalve tagada. Samuti olid T.Š`l silmad kinni, mistõttu ei saanud ta jälgida valveruumis olevaid kommunikatsioonivahendeid. Asjaolu, et valvuri vahetuse ajal oli kõik kambrites korras ning erijuhtumeid ei esinenud, ei tee olematuks T.Š süütegu. T.Š väited vanemvalvur R.N`i teenistuskohustuste täitmise kohta on asjassepuutumatud. T.Š ei ole teiste ametnike töökohustuste täitmise hindajaks ning ei saa teada, mis põhjustel vanemvalvur N ei ole oma tööpiirkonnas viibinud. R.N on seletuskirjas märkinud, et ta viibis oma tööpiirkonnast eemal peavalve/korrapidamise loal. Töötulemuste üheks näitajaks on kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu. T.Š`le distsiplinaarkaristuse määramisel on arvestatud, et ta omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust (noomitus, mis on määratud Viru Vangla direktori 16.06.2008.a käskkirjaga nr 723-K). Seega on ebaõige kaebaja väide, et ei ole arvestatud tema töötulemusi. T.Š rõhutab, et on vahetuses 13 tundi ning ei saa kasutada puhkeaega, kuna võimalust selleks ei ole. Kaebaja viitab, et rikutud on töö-ja puhkeaja seaduse § 16, mille kohaselt on tööandja kohustatud andma töötajale vaheaja puhkamiseks ja einetamiseks pärast 4 tundi kestnud töötamist. T.Š sellekohane väide ei puuduta antud vaidlust distsiplinaarkaristuse tühistamiseks, kuna distsiplinaarkaristus määrati T.Š`le mitte seetõttu, et temale oleks puhkepausid keelatud, vaid seetõttu, et T.Š ei teavitanud oma puhkepausi kasutamisest ning jättis seetõttu tagamata pideva järelevalve oma sisevalvepiirkonnas. Karistuse määraja ja kohus hiljem kontrollijana peavad küll tuvastama selle, kas isik oli süüdi oma konkreetsete teenistuskohustuste täitmata jätmises või mittenõuetekohases täitmises. Halduskohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, nagu ei oleks vaidlustatud käskkirjast arusaadav, millised teenistusülesanded olid jäetud täitmata. Kohus peab sellekohaseid väiteid ilmselt otsituteks. Kohus on juba eelnevalt nentinud, et käskkirjas märgitu kohaselt on kaebajale süüks pandud ATS § 59 lg 1, § 84 p 1 toodud teenistuskohustuste süülist täitmata jätmist, mis seisnes selles, et olles teenistuses 20.07.2008.a kella 02.10 ja 03.05 paiku Ehoone esimesel korrusel ei taganud kaebaja temale määratud sisevalvepiirkonna üle pidevat järelevalvet ja ei teavitanud vahetut ülemat puhkeajale minemisest, mis võis ohtu seada üldise vangla julgeoleku. Lisaks eelmärgitule tõendab fakti, et kaebajale oli ja on tegelikult talle distsiplinaarkaristuse määramise asjaolud ja põhjused arusaadavad, tema enda üksikasjaline kohtukaebus. Kaebuse esitajat oli eelnevalt karistatud noomitusega analoogilise süüteo - teenistuskohustuste süülise täitmata jätmise – eest, st tal oli kehtiv karistus ning talle on määratud distsiplinaarkaristuseks ametipalga vähendamine 20 % ulatuses kaheks kuuks. Neil asjaoludel peab halduskohus vaidlustatud haldusakti, Viru Vangla direktori 05.08.2008.a käskkirja nr 946-k, ka sisuliselt õiguspäraseks ja proportsionaalseks haldusaktiks, mis ei riku ega saagi 4 3-08-1668 rikkuda T.Š subjektiivseid õigusi. Järelikult puudub igasugune alus selle käskkirja tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 92 lg-st 1 jäävad ka kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Viru Vangla ei ole omapoolset kohtukulunõuet esitanud. Kohus kohaldas HKMS § 25, § 26 lg 1 p 6, § 28 lg 1, § 31 lg 1, 4,
- Ülle Polluks Kohtunik 5