Obsah (6)

§ 76§ 271§ 292§ 293§ 316§ 309

Tsiviilasi nr 2-08-83511 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprillil 2009.a. Valga kohtumaja Tsiv

§ 76

sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.

§ 271

sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 292lg.

1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.

§ 293

sätestab, et üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Üürilepingu p. 3.1., 3.

1. ja 3.
2. kohaselt kohustus kostja tasuma vastavalt üürileandja poolt esitatud arvetele igakuiselt 10 kuupäevaks üüri 1000 krooni kuus ja teenuste (elekter, prügivedu jms) eest. Üüri ja teenuste eest tasumisega viivitamisel kohustus üürnik tasuma viivist 0,5% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja ei ole tasunud üüri nõuetekohaselt alates jaanuarist 2008.a. ning võlgneb hagejale 9 283,70 krooni ning viivised seisuga 03.11.2008.a. 7 429,90 krooni. 3 Hageja palub kostja välja mõista üürivõlg 9 283,70 krooni ja viivised seisuga 03.11.2008.a. 7 429,90 krooni kuni kohtuotsuse tegemiseni ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse kohase täitmiseni viivis 0,5 % tasumata summast iga viivitatud päeva eest.

§ 316

lg 1 p 1 kohaselt võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega.

§ 309

lg 1 p 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Hageja on esitanud kostjale üürilepingu ülesütlemisavalduse 10.06.2008.a./tl. 8/. Kuna kostja ja temaga koos elavad isik rikkusid üürilepinguga võetud kohustust tasuda üüri- ja kommunaalmakseid, ütles hageja üürilepingu üles 10.06.2008.a. Kostja ei ole vaidlustanud üürilepingu ülesütlemist. 13.04.2009.a. kinnistamisotsus ja registriosa väljatrükk /tl 34/ tõendab, et L. V. kuulub kinnistu xxxxx maakonnas xxxx alevis xxxxxxxxxxx, mille kohta on Valga Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr xxxxxxx. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Tulenevalt AÕS §st 68 lg 2 võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Hageja on kinnistu omanik. Kostja valdab hagejale kuuluvat majavaldust ebaseaduslikult, kuna üürileping on kostjaga lõppenud ning kostjal puuduvad õiguslikud alused majaomandi kasutamiseks. Kuna kostjal puudub igasugune õiguslik alus, kuulub AÕS § 80 lg 1 alusel rahuldamisele hageja nõue majavalduse kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõuda. Põhjendatud on ka hageja nõue kohustada kostjat majavaldus vabastada ja selle kohustuse vabatahtliku mittetäitmise korral kostja sealt välja tõsta. Kuna pole teada, kas ja millal käesolev otsus jõustub, siis ei pea kohus otstarbekaks määrata kindlaks otsuse vabatahtliku täitmise tähtaega kindla kuupäevaga. Kohus peab otstarbekaks anda kostjatele otsuse vabatahtlikuks täitmiseks aega kolm kuud arvates käesoleva otsuse jõustumisest. Seega, kuna kostjal puudub igasugune õiguslik alus majavalduse ja kõrvalruumide kasutamiseks, kuulub majavaldus koos kõrvalruumidega kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõuda, samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks üürivõlg 9 283,70 ja viivised seisuga 03.11.2008.a. summas 7 429,90 krooni. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostja kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 750 krooni. 4 A.Kaldma Kohtunik 13.04.2009 .a 5