) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni.
sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui
§-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et 5 2-08-52812 netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt
§-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt
§-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise.
180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. OÜM esitas avalduse võlgniku OÜE pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on poolte vahel 20.04.2007 sõlmitud töövõtuleping, mille järgi võlausaldaja teostas objektil XXX, Tallinn gaasikatlamaja väljaehitamise koos vastavate seadmete paigaldamisega. Kokkuleppe kohaselt tuli tööd teostada etapiviisiliselt ja tööde üldmaksumuseks oli 1 022 808 krooni, kaasa arvatud võlgnikule üle antud gaasiseadmed 637 300 krooni väärtuses. 13.12.2007 koostati akt tööde lõpetamise kohta, võlgnik tööde kohta pretensioone ei esitanud. Võlgnik on tasunud võlausaldajale üksnes 689 927 krooni ja tema võlgnevus võlausaldaja ees on 332 881 krooni. Võlausaldaja on esitanud võlgnikule 23.01.2008 pretensiooni ning 10.04.2008 ja 14.07.2008 pankrotihoiatused. Kuna võlgnik ei ole vastanud ega nõuet rahuldanud ja võlausaldajal on tekkinud alus pankrotiavalduse esitamiseks, siis palub võlausaldaja võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlgniku esindaja on eel- ja kohtuistungitel võlausaldaja OÜM nõude õigeks võtnud. Kohus leiab, et kuna võlausaldaja on esitanud kohtule tõendid nõude suuruse, aluse ja maksmise tähtaja kohta ning võlgniku lepinguline esindaja on eel- ja kohtuistungitel omaks võtnud võlausaldaja nõude aluseks olevad asjaolud ja on tunnistanud võlausaldaja poolt esitatud nõude suurust, siis on võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue selge. Võlgniku maksejõuetust on võlausaldaja OÜM põhistanud asjaoluga, et võlgnik ei ole vaatamata korduvatele meeldetuletustele võlgnevust tasunud, võlgnik hoiab kõrvale võlausaldajaga suhtlemisest, samuti keeldub tahtlikult võlgnevuse tasumisest. Samuti põhistab võlausaldaja võlgniku maksejõuetust PankrS § 10 lg 2 p 1 toodud asjaoluga. Võlausaldaja on 10.04.2008 ja 14.07.2008 esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse (tl 26, 27, 33, 34), milles on hoiatanud võlgnikku kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlgniku esindaja ei ole pankrotihoiatuse kättesaamisele vastu vaielnud. Võlausaldaja V Eesti filiaal on esitanud avalduse OÜE pankroti väljakuulutamiseks. Äriseadustiku § 384 lg 2 kohaselt ei ole välismaa äriühingu filiaal juriidiline isik. Kohus leiab, et kuna V on saanud loa Eesti filiaali asutamiseks, filiaal on kantud nõuetekohaselt registrisse 6 2-08-52812 ja on piisavalt määratletud ning võlausaldaja on esile toonud, et tegutseb filiaali kaudu, siis omab võlausaldaja tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet ning võib osaleda menetluses. Võlausaldaja V Eesti filiaal pankrotiavalduse kohaselt olid võlausaldaja ja võlgniku vahel ärisuhted, mille raames võlausaldaja müüs võlgnikule kaupa ning on esitanud selle eest arved kokku summas 306 954.56 krooni. Võlgnik ei ole kauba kvaliteedi kohta pretensioone esitanud, samuti ei ole ta vastu vaielnud arvetele. Käesoleva ajani on võlgniku poolt talle esitatud arvete eest tasumata 200 227.11 krooni, millele lisandub viivis. Võlausaldaja esitas võlgnikule pretensiooni, kus teavitas võlgnikku täiendavalt võlgnevusest ning andis täiendava tähtaja selle tasumiseks. Võlgnik võlgnevust tasunud ei ole. Võlausaldaja on teinud võlgnikule pankrotihoiatuse, kuid sellele vaatamata ei ole võlgnik võlgnevust tasunud. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgniku esindaja on eel- ja kohtuistungitel võlausaldaja V Eesti filiaal nõude õigeks võtnud. Kohus leiab, et kuna võlausaldaja on esitanud kohtule tõendid nõude suuruse, aluse ja maksmise tähtaja kohta ning võlgniku lepinguline esindaja on eel- ja kohtuistungitel omaks võtnud võlausaldaja nõude aluseks olevad asjaolud ja on tunnistanud võlausaldaja poolt esitatud nõude suurust, siis on võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue selge. Võlgniku maksejõuetust on võlausaldaja V Eesti filiaal põhistanud asjaoluga, et võlgnik ei ole vaatamata pretensioonile ja täiendava täheaja andmisele võlausaldajale võlgnevust tasunud. Lisaks nimetatule põhistab võlausaldaja võlgniku maksejõuetust PankrS § 10 lg 2 p 1 toodud asjaoluga. Võlausaldaja on 10.04.2008 ja 14.07.2008 esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse (tl 26, 27, 33, 34), milles on hoiatanud võlgnikku kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlgniku esindaja ei ole pankrotihoiatuse kättesaamisele vastu vaielnud. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – ajutise pankrotihalduri aruanne; registriväljavõtted; väljavõte pangatehingutest; laenuleping; vastused järelepärimistele; võlgniku 2006.a ja 2007. a raamatupidamisbilanss; 2006.a kasumiaruanne – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust. Võlgnikul majandustegevus on lõppenud. Võlgnikul puuduvad vahendid ja võimalused majandustegevuse jätkamiseks. Võlgnikul on vara teadaolevalt 10 650.33 krooni, kohustusi on võlgnikul kokku 591 249.72 krooni. Võlgniku 2006.a bilansi kohaselt on võlgniku majandusaasta tulemuseks olnud kahjum 364 443 krooni, 2007.a bilansi kohaselt on majandusaasta tulemuseks olnud kahjum 1 083 379 krooni. Võlgniku 2008.a raamatupidamisaruandeid kohtule esitatud ei ole. Arvestades asjaolu, et käesoleval ajal on võlgnikul vara 10 650.33 krooni ja kohustusi 591 249.72 krooni, siis ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara kordades. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara mitmekordselt, siis on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Äriseadustiku (edaspidi
) § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse.
sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui
nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise.
Seisuga 31.12.2007 oli võlgniku omakapital 687 935 krooni (tl 145). 2008.a majandusaasta aruannet ega bilanssi ei ole kohtule esitatud. Arvestades asjaolu, et võlgnikul 7 2-08-52812 on vara 10 650.33 krooni ja kohustusi 591 249.72 krooni, siis ei ole tõenäoline, et võlgniku omakapital vastaks
Raamatupidamise algdokumentide ja aruannete puudumisel ei ole võimalik tuvastada võlgniku maksejõuetuks muutumise aega. Kohus on tuvastanud, et võlgnik on maksejõuetu ning ta on maksejõuetuks muutunud 2008.a jooksul. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et pärast omakapitali vähenemist alla
sätestatud miinimumkapitali oleks võlgniku osanikud tarvitusele võtnud
ettenähtud abinõusid võlgniku omakapitali vastavusse viimiseks seaduses nõutud määraga. Kohtul puuduvad andmed, kas võlgniku juhatuse liikmed on seoses võlgniku netovara vähenemisega ja tulenevalt
Olenemata sellest, et võlgniku osanikud ei ole otsustanud võlgniku pankrotiavalduse esitamist, on võlgniku juhatuse liikmel tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja
lg 51 kohustus esitada hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse väljakujunemisest pankrotiavaldus. Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole täitnud, võlgnik ei ole kohtule pankrotiavaldust esitanud. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamine on kaasa toonud vara tagasivõitmise nõuete esitamise tähtaja aegumise OÜ VHM K vastu ning juhatuse liikme JK poolt SEB Pank AS nõude tasumise tulemusel on JK saanud võimaluse tasaarvestada enda nõudeid, samuti on pankrotiavalduse esitamisega viivitamine kaasa toonud täitmata kohustuste olulise suurenemise. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et juhatuse liikme poolt äriühingu pankrotiavalduse esitamata jätmine on käsitletav võlgniku juhatuse liikmete raske juhtimisveana. Sama tegu on karistusseadustiku § 3851 kohaselt süütegu. Äriregistri andmetel on äriregistrile esitatud 2006.a majandusaasta aruanne, hilisemaid majandusaasta aruandeid äriregistrile esitatud ei ole.
kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus.
lg 4 kohaselt on osaühingu juhatus kohustatud esitama osaühingu majandusaasta aruande äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Arvestades asjaolu, et puuduvad võlgniku 2008.a raamatupidamisaruanded ja äriregistrile ei ole esitatud äriühingu 2007.a majandusaasta aruannet, on võlgniku juhatuse liige jätnud täitmata oma kohustused. Kuna puuduvad võlgniku 2008.a raamatupidamisaruanded, mis ei võimalda tuvastada võlgniku omakapitali suurust ja sellest tulenevalt võlgniku maksejõuetuks muutumise aega ning karistusseadustiku § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse teadvalt rikkumine süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kauba ja teenuskulude liialt suur ülekaal müügikäibes, maksejõuetuse situatsioonis ei ole äriühingu juhatus kohelnud võlausaldajaid võrdselt ning on hilinenud pankrotavalduse esitamisega. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri seisukoht võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta on põhjendatud ja õige. SEB Pank AS väljavõtte kohaselt on juhatuse liige ja osanik JKmaksnud osanikule laenu tagasi 182 000 krooni ja võtnud pangast kaardiga raha 327 800 krooni, kokku on väljamaksed 509 800 krooni. Kassa dokumentidest selgub, et võlgnik on tasunud kassast 250 000 krooni OÜ-le VHM K ja töötasu 50 096 krooni, kokku 300 096 krooni. Samas on JK andnud äriühingule laenu 322 562.58 krooni, millega on täidetud kohustus AS SEB Pank ees. Laenu maksmiseks on JK võtnud ise AS-lt SEB Pank laenu 20 aastaks. Seega on JK saanud osaniku laenu tagasi 182 000 krooni (pangast ülekanded) ja 27 704 krooni (kassajääk), kokku 209 704 krooni. Samas on JK andnud laenu 322 562.58 krooni. Käesoleval ajal peaks äriühing võlgnema osanikule 112 822.58 krooni. Kahele võlausaldajale SEB Pank AS ja OÜle VHM K on tasutud võlgnevused kohu ulatuses, kokku summas 520 000 krooni, äriühingu enda vahenditest on tasutud 442 000 krooni. Puuduvad andmed selle kohta, mis võlgnik ei kohelnud võlausaldajaid võrdselt kohustuste täitmisel. Võlgniku juhatuse liikme seletus, et ta lootis, et Venemaa äriühingult laekub raha ning sel juhul on võimalus tasuda ka teistele 8 2-08-52812 võlausaldajatele, on paljasõnaline põhjendus, sest ajal kui teostati makseid SEB Pank AS-le ja OÜ-le VHM K oli ettevõttel käimas sisuline likvideerimine. Võlgniku juhatuse liige pidanuks lähtuma Venemaa ärihingu nõuete laekumise hindamisel raamatupidamise seaduse § 16 p 8 kohaselt konservatiivsuse printsiibist ja sellest tulenevalt puudus alus eelistada kohustuste täitmisel ühtesid võlausaldajaid teistele, millega on rikutud võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiipi. Käesolevaks ajaks on võla tasumise tagasinõudmine ühele võlausaldajale eelistades teist võlausaldajat aegunud. Võimalik oleks esitada tagasivõitmise nõue JK vastu 182 000 krooni, samas omab JK nõuet äriühingu vastu, mis annab võimaluse nõude tasaarvestamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige on rikkunud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, millest tulenevalt ei ole võimalik vara puudumisel rahuldada ülejäänud võlausaldajate nõudeid summas 591 249.72 krooni, siis on võlgniku juhatuse liikme nimetatud tegu raske juhtimisvea tunnustega. Juhatuse liikme mitteõigeaegse pankrotiavalduse esitamise tagajärjel ei ole võimalik esitada tagasivõitmise hagi OÜ VHM K vastu ning JK poolt AS SEB Pank nõude tasumise tulemusel on JK saanud võimaluse tasaarvestada enda nõudeid. Tekitatud kahju suurust ei ole ajutises pankrotimenetluses aja ja ressursside puudumisel võimalik kindlaks teha. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna OÜEei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜEpankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata. Merike Varusk Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.