Hageja tugineb kaubamärkide sarnasuse hindamisel Euroopa Kohtu lahenditele C-251/95 (p 16), TOAKi otsusele 28.07.2005 nr 699-o, mille kohaselt kaubamärgid on sarnased, kui üldsus: 1) vahetab kaubamärgid ära (otsene assotsieerumine); 2) seostab võrreldavate tähiste omanikke ja vahetab need ära (kaudne assotsieerumine); 3) peab tähist kaubamärgiga sarnaseks ja tähis meenutab kaubamärki ehkki neid segi ei aeta (tõenäoline assotsieerumine). Kaubamärgid LUNA+kuju ja BLUNA on sarnased foneetiliselt olles äravahetamiseni sarnased. Nõrk sulghäälik „b” sõna BLUNA alguses on vähemärgatav, muutes seetõttu kaubamärgid häälduselt peaaegu identseks. Sellest tulenevalt võib tarbija suulisel kasutamisel kaubamärgid ära vahetada (otsene assotsieerumine). Arvestades kaubamärkide foneetilist sarnasust on suur tõenäosus, et üldsus peab vaidlustatud tähist LUNA+kuju sarnaseks kaubamärgiga BLUNA ja vaidlustatud tähis meenutab varasemat kaubamärki, isegi kui neid segi ei aeta (tõenäoline assotsieerumine). WIPO käsiraamatu „Introduction to Trademark Law and Practice.Basic Concepts“ kohaselt võib kaubamärkide äravahetamine (assotsieerumine) tuleneda sarnasest kirjast, hääldusest või tähendusest ning sarnasus ühes märgitud aspektis on piisav rikkumiseks kui see sarnasus eksitab tarbijat. Euroopa Kohtu lahendi C-39/97 kohaselt arvestatakse äravahetamise tõenäosuse hindamisel asjakohaste asjaolude vastastikust sõltuvust, eelkõige sõltuvust kaubamärkide sarnasuse ning sellega tähistatud kaupade või toodete samaliigilisuse vahel. Seega võib tähistatud kaupade või teenuste vähest sarnasust kompenseerida märkide suurem sarnasus ja vastupidi. Antud juhul on tegemist 32 klassi kaupadega, mis on osaliselt identsed, osaliselt samaliigilised. Kuna hageja kaubamärgiga BLUNA on tegemist varasema kaubamärgiga
lg 1 p 6 tähenduses ning foneetilise sarnasuse tõttu esineb kaubamärgi registreerimisest keeldumise alusena
lg 1 p 2, palus hageja tuvastada kaubamärgi LUNA+kuju õiguskaitset välistavate asjaolude olemasolu. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited 2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja ei nõustunud hageja väidetega. Esitatud hagiavaldus tugineb eelkõige
Vaidlustatud kaubamärk LUNA+kuju on esitatud registreerimiseks kaupade suhtes klassides 29, 30, 31 ja 32.
lg 3 kohaselt kohaldatakse
lg 1 p 2 kohaselt ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Seega on
lg 1 p 2 sätte kohaldamise esmaseks eelduseks hilisema ning varasema kaubamärgi identsus või sarnasus. Samas sätestab
lg 1 p 2, et kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks on registrisse kantud kaubamärgi reproduktsioon. Hagiavalduse aluseks olev hagejale kuuluv kaubamärk on õiguskaitse omandanud sõnamärgina BLUNA, kostja poolt registreerimiseks esitatud kaubamärk on esitatud vastupidiselt kombineeritud märgina. Kuna antud juhul pole tegemist identsete märkidega, tuleb hinnata, kas vaidlustatud kaubamärk LUNA+kuju ning hagejale kuuluv kaubamärk BLUNA on niivõrd sarnased, et tarbija võib tõenäoliselt antud kaubamärgid ära vahetada, sh toimub tarbijal assotsioonide tekkimine varasema kaubamärgiga BLUNA. Hagejale kuuluv Ühenduse kaubamärk BLUNA ning kostja poolt registreerimiseks esitatud kaubamärk LUNA+kuju ei ole identsed ega sarnased, mistõttu ei ole ka tõenäoline antud kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sh kaubamärgi LUNA+kuju assotsieerumine varasema kaubamärgiga BLUNA. Kaubamärkide äravahetamiseni sarnasuse hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid. Ka Euroopa Kohus oma lahendites märgib, et tarbijapoolne tõenäoline kaubamärkide äravahetamise hindamine sõltub paljudest teguritest ning antud hinnangut tuleb vaadelda tervikuna, võttes arvesse kõiki antud asjasse puutuvaid tegureid (nt Euroopa Kohtu otsused asjades nr C-251/95, p 22, nr C425/98, p 40). Taoline terviklik hindamine peab tuginema, hõlmates kaubamärkide visuaalset, auditiivset või kontseptuaalset sarnasust, nende kaubamärkide poolt loodud terviklikule muljele (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-251/95, p 23). Ainult foneetiline sarnasus kaubamärkide sõnaliste elementide vahel ei ole piisavaks argumendiks, kinnitamaks ning tõestamaks kaubamärkide tõenäolist äravahetamist tarbija poolt, sh kaubamärkide assotsieerumist. Kuigi nimetatud verbaalsete elementide vahel on täheldatav foneetiline sarnasus, ei saa käsitlemata jätta ka teisi kaubamärkide sarnasuse hindamisel käsitletavaid kriteeriume, eelkõige visuaalseid ning semantilisi aspekte, nende kontseptuaalset külge. Visuaalselt on kaubamärgid täiesti erinevad. Kui hagiavalduse aluseks olev Ühenduse kaubamärk BLUNA on õiguskaitse saanud sõnamärgina, siis vaidlustatud kaubamärgi LUNA+kuju suhtes taotletakse õiguskaitset kombineeritud kujul, st sõna “luna” on esitatud disainitud ladina ning araabia tähtedes ovaalsete kujundelementide sees ning need omakorda paigutatuna ristküliku pinnale. Analüüsides kaubamärkide tervikust loodud üldpilti, kuna ka tarbija tajub kaubamärke nendest loodud üldmulje põhjal, lisavad kahtlemata vaidlustatud kaubamärgi kujundlikud elemendid 3
-e § 10 lg 1 p 2 kohaldamise teiseks eelduseks on kaubamärkidega kaetud kaupade/teenuste identsus või samaliigilisus. Mida sarnasemad on kaubamärgid, seda suurem peab olema erinevus kaupade/teenuste vahel ning vastupidi. Sama põhimõte on väljendatud Euroopa Kohtu otsuses asjas C-39/97 Canon v MGM (p 17). Hagiavalduse aluseks olev Ühenduse kaubamärk BLUNA on saanud õiguskaitse klassi 32 kuuluvatele kaupadele -alkoholivabad karastusjoogid, kaasaarvatud limonaadid. Vaidlustatud kaubamärgi LUNA+kuju suhtes taotletakse õiguskaitset kaupade suhtes klassides 29, 30, 31 ja 32. Hagejale kuuluva Ühenduse kaubamärgiga BLUNA kaetud tooted ei ole ei identsed ega samaliigilised vaidlustatud kaubamärgiga kaetud toodetega klassides 29, 30 ja 31. Seega puudub tervikuna alus
lg 1 p 2 kohaldamiseks vaidlustatud kaubamärgi LUNA+kuju suhtes klassides 29, 30 ja 31. Mis puutub vaidlustatud kaubamärgiga kaetud kaupadesse klassis 32, on kostja seisukohal, et selliseid tooteid nagu “siirupid ja teised joogivalmistusained” ei saa lugeda samaliigilisteks nende toodetega, millele laieneb õiguskaitse varasema Ühenduse kaubamärgiga BLUNA kaitstud toodetele klassis 32, kuna “siirupeid ning teisi joogivalmistusaineid” ei pakuta “alkoholivabade karastusjookidega” müügikohtades koos, vaid eraldi. Seetõttu teeb taoline osaline kaupade erinevus vaadeldavad kaubamärgid veelgi erinevamaks, mistõttu puudub tervikuna alus
lg 1 p 2 kohaldamiseks ka osade vaidlustatud kaubamärgiga kaetud kaupade suhtes klassis 32. Kostja on saavutanud õiguskaitse kaubamärgile LUNA+kuju klassides 29, 30, 31 ja 32 paljudes riikides juba pikema aja jooksul ning on ka kasutanud antud tähist kaubamärgiga kaetud toodete suhtes. Kusjuures ta on teinud selleks suuri jõupingutusi ning rahalisi kulutusi, eesmärgiga saavutada kaubamärgi populaarsus ning üldtuntus erinevatel maailma turgudel. Kaubamärgiga kaetud kaubad omavad kõrget kvaliteeti. Kõnealused kaubamärgid BLUNA ning LUNA+kuju on koos eksisteerinud paljudes maailma riikides. Kostja kaubamärk LUNA+ kuju on registreeritud Euroopa Liidu riikidest Lätis ning Leedus. Hagiavalduse aluseks oleva hageja Ühenduse kaubamärgiregistreeringu BLUNA ning kostja kaubamärgi LUNA+kuju registreeringud Lätis ja Leedus tõendavad antud kaubamärkide kooseksisteerimist ka meie lähiriikides. Hageja kaubamärk BLUNA ning kostja kaubamärk LUNA+kuju eksisteerivad koos ka Ameerika Ühendriikides. Hageja ning kostja on õiguskaitse saavutanud oma kaubamärkidele paralleelselt maailma erinevates riikides, hageja ning kostja on oma kaubamärkidega samaaegselt olnud tegutsev maailma erinevatel turgudel, mh sellistel suurtel ning olulistel turgudel nagu seda on USA ning Venemaa. Taoline 5
) § 72 lg-st 5 kohaldas kohus Patendiameti otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja lähtus asja uue menetlemise ajal kehtivast menetlusnormist. Seega kuulub kohaldamisele detsembris 2005 kehtinud
redaktsioon. Hageja nimele on registreeritud Ühenduse kaubamärk BLUNA (nr 000045203) kaupadele, mis kuuluvad 15.06.1957 märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelist klassifikatsiooni käsitleva Nizza kokkuleppe klassi 32 – alkoholivabad karastusjoogid, sh limonaadid (Siseturu Harmoniseerimisameti väljatrükk, lk 9-14). 6
§-st 10 ning leiab, et § 10 lg 1 p 2 alusel ei ole kostja poolt taotletud tähis LUNA kaubamärgina registreeritav seetõttu, et on sarnane varasema (§ 11 lg 1 p 6) kaubamärgiga BLUNA. Kooskõlas
lg 1 ei saa õiguskaitset kaubamärk: 1) mis on identne varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete kaupade või teenuste tähistamiseks; 2) mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga; 3) mis on identne või sarnane varasema registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärgi või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärgiga, millel on õiguskaitse teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, kui hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet; 4) mis on identne või eksitavalt sarnane enne taotluse esitamise kuupäeva, rahvusvahelise registreerimise kuupäeva või prioriteedikuupäeva äriregistrisse kantud ärinimega ning vastava ettevõtja tegevusala kuulub samasse valdkonda kauba või teenusega, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse või kavatsetakse kasutada; 5) mis on identne või eksitavalt sarnane Eestis registreeritud ravimpreparaadi nimetusega, kui kaubad, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse või kavatsetakse kasutada, kuuluvad meditsiini valdkonda; 6) mille kasutamine kahjustab varasemat õigust nimele, isikuportreele, kinnistu nimetusele, arhitektuuriobjekti nimetusele või kujutisele, autoriõiguse või tööstusomandi esemele või muud varasemat õigust; 7) mis on identne või eksitavalt sarnane kaubamärgiga, mis on kasutusel teises riigis ja mis oli seal kasutusel ka taotluse esitamise kuupäeval, kui taotlus on esitatud pahauskselt.
lg 1 järgi on varasem kaubamärk: 1) kaubamärk, mis omandas üldtuntuse varem; 2) registreeritud kaubamärk, kui taotluse esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev on varasem; 3) registreerimiseks esitatud kaubamärk, kui taotluse esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev on varasem. registreerimiseks esitatud kaubamärk on varasem kaubamärk ainult juhul, kui see registreeritakse; 4) Madridi protokolli alusel Eestis kehtiv kaubamärk, kui rahvusvahelise registreerimise kuupäev või prioriteedikuupäev on varasem; 5) Madridi protokolli alusel registreerimiseks esitatud kaubamärk, kui rahvusvahelise registreerimise kuupäev või prioriteedikuupäev on varasem. Registreerimiseks esitatud kaubamärk on varasem kaubamärk ainult juhul, kui sellele ei keelduta Eestis õiguskaitset andmast; 6) Ühenduse kaubamärgi määruse alusel registreeritud Ühenduse kaubamärk, kui taotluse esitamise kuupäev, prioriteedikuupäev või Eesti registreeringu alusel omandatud vanemusekuupäev on varasem; 7) Ühenduse kaubamärgi määruse alusel registreerimiseks esitatud kaubamärk, kui taotluse esitamise kuupäev, prioriteedikuupäev või Eesti registreeringu alusel omandatud vanemusekuupäev on varasem. Registreerimiseks esitatud kaubamärk on varasem kaubamärk ainult juhul, kui see registreeritakse. Tulenevalt
lg-s 2 märgitud varasema kaubamärgi omaniku või muu varasema õiguse omaniku kirjalik luba puudub. Seega tuleb kindlaks teha, kas esinevad
lg 1 p 2 nimetatud identsus või sarnasus varasema kaubamärgiga ning kas on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Kaubamärgiseaduse (
) § 3 alusel on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Sellest tulenevalt on kaubamärgi põhiülesandeks eristada kaubamärgi omanikule kuuluvaid tooteid või teenuseid konkurentide omadest – toote individualiseerimine. Kaubamärgi individualiseeriv toime tähendab, et tarbijal oleks võimalik eri märkidega varustatud kaupu üksteisest eristada märgi alusel, mis võimaldab tal kergemini ostuotsust teha. Kaubamärgi ülesandeks on ka anda tarbijale teavet kauba kvaliteedi kohta ja kaubamärgi alusel võib tarbija luua endale eelistusi eri toodete vahel ning see võimaldab tal korduvas olukorras leida turult kergesti soovitud toote. Tarbija poolt toote eristamisel tuleb hinnata eristamise võimalust mitte kahe tähise samaaegsel vaatlemisel tekkiva mulje alusel, vaid selle järgi, kas tarbija on võimeline kaupu eristama tähiste järgi siis kui ta näeb tähiseid eraldi ja mitte samaaegselt (Euroopa Kohtu otsus C-342/97 p 26). Hageja nimele registreeritud Ühenduse kaubamärgi BLUNA – varasem kaubamärk – koosneb ainult sõnalisest osast „bluna“, samal ajal kui taotletav märk on kujutismärk. Kostja poolt registreerimiseks esitatud tähise LUNA+kuju näol on tegemist kombineeritud märgiga, mille puhul märk koosneb ladina tähtedes (stiliseeritud) sõnast „luna“ koos selle araabiakeelse vastega ning kujutisest (tähed on ovaalse disaini sees, mis on paigutatud ristkülikule). Vastavalt WIPO juhiste („Introduction to Trademark Law and Practice. The Basic Concepts”, Genf 1993) p-le 6.2.2 on kaubamärk äravahetamiseni sarnane varasema kaubamärgiga, kui neid kasutatakse samaliigiliste kaupade tähistamiseks ja kaubamärk on varasema kaubamärgiga nii sarnane, et on tõenäoline tarbija eksitamine kauba päritolu suhtes. Oluline ei ole eksitamise tahtlus ega tegelik eksitamine, vaid selle tõenäosus. Euroopa Kohtu praktika kohaselt kujutab endast äravahetamise tõenäosust risk, et tarbijad eeldavad kaupu või teenuseid pärinevat samalt ettevõttelt või asjaoludest sõltuvalt majanduslikult seotud ettevõttelt (C-342/97 Lloyd Schuhfabrik Meyer, p 17). Seega tuleb järgnevalt analüüsida, kas tõenäoline, et kaubamärkide sarnasus võib tarbijat eksitada kauba päritolu suhtes. WIPO juhiste p 6.2.2.1 kohaselt tarbija üldjuhul ei kõrvuta kaubamärke. Keskmisel tarbijal on ka keskpärane mälu. Esmapilgul tarbija tavaliselt ei märka kaubamärkide vahelisi erinevusi, mida ta pakutavat toodet hoolikamalt uurides võiks tähele panna, seega on otsustav kaubamärgi esmamulje. Põhimõtteliselt sama seisukoht tuleneb ka Euroopa Kohtu praktikast (nt C-251/95 Sabel, p 23). Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et kaubamärkide suurem sarnasuse aste võib kompenseerida kaupade väiksema sarnasuse astme ja vastupidi (C-342/97 Lloyd Schuhfabrik Meyer, p 19). Nii hageja kui kostja kaubamärgi puhul on tegemist osaliselt identsete (klass 32) kaupadega ning kostja kaubamärgi registreerimiseks puudub hageja nõusolek. Tuleb hinnata, kas kostja kaubamärk assotsieerub hageja varem registreeritud kaubamärgiga ning on nendega äravahetamiseni sarnane. 8
lg-le 8 võetakse kaubamärkide õiguskaitse ulatuse määramisel aluseks kaubamärgi reproduktsioon. See hõlmab nii kaubamärgi visuaalselt tajutavat osa kui kaubamärgis sisalduvate sõnaühendite kaitset (Riigikohtu 05.11.2002 otsus nr 3-2-1-110-02, p 7). Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb kaubamärkide äravahetamiseni sarnasuse, sh assotsieerumise hindamisel hinnata kaubamärkide visuaalset, foneetilist ja kontseptuaalset sarnasust, lähtudes kaubamärkidest kui tervikutest, kuid seejuures pöörates tähelepanu nende eristusvõimelistele ja domineerivatele osadele (C-342/97 Lloyd Schuhfabrik Meyer, p 25). Seejuures kaubamärkide assotsieerumine ei ole alternatiiv äravahetamiseni sarnasusele, vaid täpsustab äravahetamiseni sarnasuse astet (C-342/97 Lloyd Schuhfabrik Meyer, p 17; C-251/95 SABEL, p 18, 19). Segiajamise tõenäosuse hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, arvestades eelkõige nende eristavaid ja domineerivaid osi (Esimese Astme Kohtu kohtuasja T-292/01 p 47, T-296/02 p 62). Väljakujunenud Euroopa kohtupraktika kohaselt tähendab segiajamise tõenäosus, et avalikkus võib uskuda, et asjaomased kaubad (antud juhul alkoholivabad joogid) või teenused pärinevad samast ettevõttest või omavahel majanduslikult seotud ettevõtetest. Segiajamise tõenäosust tuleb nimetatud kohtupraktika kohaselt hinnata üldiselt, vastavalt sellele, kuidas asjaomane avalikkus neid märke ning kaupu ja teenuseid tajub, ning arvestades kõiki asjakohaseid tegureid, eelkõige märkide sarnasuse ning tähistatud kaupade või teenuste sarnasuse vahelist vastastikust sõltuvust (162/01 p-d 31-33, kohtuasja T-185/02 p-d 49-50). Segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärk seostatakse varasema kaubamärgiga (Esimese Astme Kohtu kohtuasja T-22/04 p 20). Kaupade laadist tulenevalt moodustavad asjaomase avalikkuse lõpptarbijad. Nii hageja kui kostja kaup on igapäevaseks tarvitamiseks. See tähendab, et avalikkuseks on keskmine tarbija. Keskmine tarbija on eeldatavalt piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas (Euroopa Kohtu otsus C-342/97 p 26, Esimese Astme Kohtu kohtuasja T-296/02 p 45). Segiajamise tõenäosus seisneb selles, et avalikkus võib arvata, et kaubad pärinevad samalt ettevõtjalt või omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Segiajamise tõenäosus on seda suurem, mida tugevam on varasema kaubamärgi eristusvõime. Segiajamise tõenäosus
viidatud sätte tähenduses eeldab, et kaubad on identsed või sarnased. See eeldus on käesolevas asjas täidetud, kuna tegemist on samaliigiliste kaupadega. Tegemist on sarnaste kaupadega. Samas nõustub kohus kostja seisukohaga, et tooteid müüakse müügikohtades mitte kõrvutiasetsevalt vaid eraldi. Alkoholivabad karastusjoogid ning siirupid ja teised joogivalmistusained ei ole müügikohtades koos vaid eraldi. Kuna osaliselt on taotletava kaubamärgiga tähistatavad kaubad ja varasemate kaubamärkidega tähistatavad kaubad samaliigilised, identsed, tuleb kontrollida, kas kõnealuste märkide vaheline sarnasus on piisavalt suur järeldamaks, et nende kaubamärkide segiajamine on tõenäoline. Segiajamise tõenäosuse hindamisel lähtub kohus vastuolus olevate märkide visuaalse, foneetilise või kontseptuaalse sarnasuse puhul nende märkide tekitatavast üldmuljest. Eelkõige võtab kohus arvesse nende eristavaid ja domineerivaid elemente juhindudes seda tehes Euroopa praktikast (Esimese Astme Kohtu kohtuasja T-292/01 p 47, T-29/04 p 42, 58-61). Sarnasuse analüüsil arvestab kohus asjaomase avalikkuse tajumist. Kohtu arvates visuaalne sarnasus puudub. Hageja kaubamärgi puhul on tegemist sõnalise märgiga, kostja tähise puhul kombineeritud märgiga. Asjaolu, et mõlemas esineb 4 sama tähte – „l“, „u“, „n“ ja „a“, ei muuda märke visuaalselt äravahetamiseni sarnaseks ja seda eelkõige seetõttu, et hageja kaubamärk koosneb vaid sõnalisest osast; kostja poolt registreerimiseks esitatud tähis on aga 9
Apellatsioonkaebuse põhjendused 4. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse ja hagi rahuldada. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus hindas vääralt tõendeid, mis tõid kaasa ebaõige otsuse tegemise. Kohtuotsuse põhjendused on vastuolulised. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb hinnata kaubamärkide visuaalset, foneetilist ja kontseptuaalset sarnasust, lähtudes kaubamärkidest kui tervikutest, kuid seejuures pöörates tähelepanu nende eristusvõimelistele ja domineerivatele osadele (C-342/97 p 25). Kohus kohaldas ebaõigesti viidatud kohtupraktikat, mille kohaselt kaubamärkidele hinnangu andmine peab küll põhinema kaubamärgi reproduktsioonil kui tervikul, kuid arvestada tuleb seejuures nende eristusvõimelisi ja domineerivaid osi. Kohus lähtus hinnangu andmisel vaid kaubamärkide üldmuljest, jättes tähelepanuta kaubamärkide eristusvõimelised ja domineerivad elemendid, milleks 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.