← Eesti

3-09-350/17

Obsah (9)§ 117§ 56§ 27§ 3§ 36§ 66§ 122§ 129§ 126

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2009 Tallinn Haldusasja n

) § 117 mõttes vaidlustatava hankija otsusena.

§ 117

lg 2 p 13 kohaselt võib vaidlustuse esitada ka muu riigihangete seaduse alusel hankemenetluse käigus tehtud hankija otsuse peale, mis võib rikkuda vaidlustaja õigusi.

§ 56

lg 1 sätestab, et igal hankemenetluses osaleval isikul ja huvitatud isikul, kellel on vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda, on õigus saada selgitusi või täiendavat teavet hanketeate ja hankedokumentide kohta ning pakkumuse esitamise ettepaneku kohta; b) vaidlustatud otsuses on jäetud täielikult põhjendamata, miks ei saa hankija poolt 23.01.2009 vastuses

§ 56

lg 2 alusel esitatud seisukohta käsitleda vaidlustaja õigusi rikkuva hankija otsusena

§ 117

lg 2 p 13 mõttes;

  1. c)väär on seisukoht, et vaidlustaja õigusi rikub hoopis hankedokumentide punkt 6.2.2 ning et vaidlustaja oleks pidanud esitama vaidlustuse nimetatud hankedokumentide sätetele. Vaidlustaja on põhjendanud, et tema õigusi ei riku mitte vaidlustuskomisjoni poolt osundatud säte, vaid hankedokumentide ebaõige tõlgendamine hankija poolt. Hankedokumentidest tuleneb üheselt, et pakkumuse korrektuuri esitamine hõlmab mh pakkumuse hinda. Hankija otsus tõlgendada nimetatud küsimust teisiti rikub vaidlustaja õigusi, kuna vaidlustaja on esimeses voorus pakkumuse esitamisel arvestanud võimalusega, et läbirääkimiste tulemusena arhitektuurse ja tehnilise lahenduse muutmisel saab ta korrigeerida vastavalt ka pakkumuse hinda;
  2. d)vaidlustus on esitatud tähtaegselt, kuna hankija sai protokolli väljavõttega tutvuda alles 20.01.2009; 2

(5)3-09-350 e) riigihangete seaduses puudub keeld korrigeerida väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluses pakkumuste kohandamisel ka pakkumuse hinda.

§ 27

lg 1 ja § 67 lg 1 räägivad üksnes „pakkumuste kohandamisest hanketeates ja hankedokumentides sätestatud nõuetele“. Seega seadus ei täpsusta, millist osa pakkumusest võib läbirääkimiste tulemusena kohandada ja millist mitte. Ka toetab vaidlustaja seisukohti Rahandusministeeriumi poolt 2007. aastal välja antud „Riigihangete juhis“, mis sedastab, et väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluses saab läbirääkimiste käigus käsitleda mh hinda; f) hinna korrigeerimise lubamine on kooskõlas ka

§ 3

p-s 1 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttega saavutada riigihanke tulemusena hinna ja kvaliteedi suhtes parim võimalik lahendus. 5. Pärnumaa Kutsehariduskeskus palub jätta kaebuse rahuldamata järgnevatel põhjustel: a) kaebaja ei ole vaidlustanud hankedokumente, millest pakkumuse korrigeerimise keeld otseselt tuleneb. Seetõttu ei saanud vaidlustaja anda 23.01.2009 kaebajale teistsugust selgitust. Hankedokumente enam muuta ei saanud (

§ 36lg 1).

Seetõttu puudus vaidlustusel ese;

  1. b)hankedokumentide p 6.2 kohaselt pidi pakkumus sisaldama maksumust vastavalt hankedokumentide lisas 5 toodud pakkumuste maksumuse esildise vormile, millesse ei olnud lubatud teha muudatusi (p 6.2.1). Pakkumuse maksumus pidi olema lõplik (6.2.2.) ja pakkujal ei olnud lubatud esitada tingimusi, mis ei tulene hanketeatest ja hankedokumentidest ja selle lisadest (6.13). Pakkumuste avamisel tehti teatavaks ka nende hinnad (7.14.3., 7.15.), seda pakkumuste korrektuuride avamisel ei tehtud. Hankedokumentide p 8.1. kohaselt pidas hankija esitatud pakkumuste osas läbirääkimisi, et täpsustada pakkumuse tehnilist lahendust ja tööde teostamise kava hanketeates ja hankedokumentides sätestatud nõuetele (8.1.) ning läbirääkimiste lõppemisel saadeti pakkujatele vastav teade koos ettepanekuga pakkumuste võimalikuks korrigeerimiseks koos nende esitamise tähtajaga (8.5.);
  2. c)pakkuja sai hankija sellest seisukohast teada 14.01.2009 koosolekul ning vaidlustust ei esitatud seega tähtaegselt. Kaebaja 20.01.2009 pöördumisele vastas hankija 23.01.2009;
  3. d)hankedokumentide p 9.1. kohaselt toimub pakkumuste korrektuuride esitamine vastavalt hankedokumentide punktis 7 sätestatule. Punkti 9.6. kohaselt kontrollitakse pakkumuste korrektuuride avamisel pakkumuste korrektuuri vastavust hankija poolt teates märgitule. Hankija ei ole esitanud ka pakkumuste korrigeerimise ettepanekus nõuet või võimalust pakkumuse hinna korrigeerimiseks. Iga pakkuja pidi iseseisvalt leidma, kas ja millises ulatuses on pakutud hinna raames võimalik pakkumusse korrektuure sisse viia;
  4. e)riigihangete seadus ei näe ette võimalust läbirääkimiste järel pakkumuste hinda korrigeerida.

§ 66

lõikest 3 tulenevalt on hankija määratlenud andmed, mille üle hankemenetluse käigus läbi räägitakse. Pakkumuse hind või maksumus selleks ei ole.

  1. Kolmanda isiku AS YIT Ehitus vastuses palutakse jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja kanda ning nõustutakse vaidlustuskomisjoni seisukohtadega.
  2. Kolmanda isiku OÜ Wolmreks Ehitus vastuses leitakse, et hankija on riigihanke läbi viinud nõuetekohaselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus käsitleb esmalt ringkonnakohtule esitatud taotluse lubatavust ja ringkonnakohtu volitusi asja sisuliseks läbivaatamiseks (I), seejärel vaidlustatud hankija otsuse peale kaebamise lubatavust (II) ning lahendab lõpuks kaebuse taotlused (III). I 3

(5)3-09-350 9. Vaidlustuskomisjon tegi asjas otsuse, millega jättis vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastas selle. Vaidlustuskomisjoni selline volitus tuleneb

§ 122

lõikest 3.

§ 129

lõike 1 kohaselt kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse hankija asukoha järgsele ringkonnakohtule ning selle menetlemisele kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatut riigihangete seaduse 7. peatükis sätestatud erisustega. Halduskohus ei ole esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi

§ 117lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjades.

Et

§ 126

lõike 1 ja § 128 lõike 2 kohaselt vaidlustuse läbivaatamata jätmise ja tagastamise kohta tehtud otsus ei ole aluseks vaidlustusmenetluse lõppemisele, siis ei ole ringkonnakohtule kaebuse esitamisel

§ 129lõikes 2 nimetatud piirangud kohaldatavad.

Sellise kaebuse esitamisele ei laiene ka

§ 129lõikes 3 nimetatud tähtaeg.

10. Küsimus, kas ringkonnakohus saab vaidlustuskomisjoni otsuse jätta vaidlustus läbi vaatamata tühistamise korral hankija otsuse õiguspärasust ise hinnata või peab saatma vaidlustuse uueks läbivaatamiseks vaidlustuskomisjonile, tekkib üksnes siis, kui ringkonnakohus asub seisukohale, et vaidlustuskomisjon on vaidlustuse jätnud läbi vaatamata õigusvastaselt. II 11.

§ 117

lg 2 p 13 jätab loetelu nendest vaidlustaja otsustest, mis võivad rikkuda pakkuja õigusi ja mille peale võib esitada vaidlustuse, avatuks. Kaebaja leiab, et käesolevas asjas vaidlustatud hankija kiri on selliseks otsuseks, mis võib rikkuda tema õigusi, vaidlustuskomisjon ja hankija on aga seisukohal, et tegemist sellise otsusega ei olnud.

  1. Kolleegium kaebajaga ei nõustu. Vastustaja 14.01.2009 koosoleku protokollilise otsusega selgitati hankedokumentide sisu. 23.01.2009 kirjaga, mida käesolevas asjas vaidlustati, keelduti selle seisukoha muutmisest. Kolleegium nõustub vaidlustuskomisjoniga, et hankedokumentide tõlgendamist ja selgitamist hankija poolt ei saa pidada hankija iseseisvaks otsuseks (eelhaldusaktiks hankemenetluses), mis saab rikkuda iseseisvalt pakkuja õigusi. Pakkuja õigused, sh pakkumuse hinna korrigeerimise küsimuses, on kindlaks määratud hankedokumentidega. Korrigeeritud pakkumuste vastavuse otsustamisel peab hankija lähtuma hankedokumentidest sõltumata sellest, kuidas hankija menetluse käigus hankedokumente on selgitanud. Pakkujal ei ole kohustust hankedokumentide kohta antud selgitusi muuta ning nendest selgitustest ei teki hankijale õigusi ega kohustusi. III
  2. Seetõttu ei ole vaidlustatud kirja näol tegemist

§ 117

lõike 2 punktis 13 nimetatud otsusega ning vaidlustuskomisjon tagastas vaidlustuse õigesti.

  1. Kolleegium peab vajalikuks juhtida tähelepanu siiski ka asjaolule, et vaidlustuskomisjon asus seisukohale, et vaidlustusega soovitakse sisuliselt muuta hankedokumente ning sellise vaidlustuse esitamise tähtaeg on möödunud. Ringkonnakohus märgib, et vaidlustuskomisjon ei saanud vaidlustaja dispositiivsuse põhimõttest lähtuvalt tõlgendada vaidlustust taotlusena tühistada hankedokumentide punkt 6.2.
  2. või mõni muu hankedokumentide säte. Sellist nõuet pole kaebaja kordagi esitanud ega hankedokumentide õigusvastasust väitnud. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et vaidlustus esitati tähtaja rikkumisega.
  3. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et hankija poolt hankedokumentide kohta esitatud selgituste peale ei saa kaebust esitada ka halduskohtule, kuigi

§ 129lõige 1 seda ei keela.

Kui hankemenetluse käigus teeb hankija otsuse, mis võib rikkuda vaidlustaja õigusi, on see vaidlustatav vaidlustuskomisjonis

§ 117lg 2 p 13 kohaselt. Kui selline 4

(5)3-09-350 otsus vaidlustaja õigusi rikkuda ei saa, ei ole täidetud HKMS § 7 lõike 1 esimese lause tingimus, mis lubab kohtusse pöörduda isikul, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. 16. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lõike 1 kohaselt tema enda kanda. Oliver Kask Silvia Truman Ruth Virkus 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.