← Eesti

2-08-81409/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Gerty Pau Määruse tegemise aeg ja koht 19.12.

  1. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-81409 Tsiviilasi K-VOÜ hagi Eesti Vabariigi vastu õigussuhtes kohustuse tuvastamiseks Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmise otsustamine Menetlusosalised Hageja K-VOÜ (registrikood XXX, XXX) Hageja seaduslik esindaja T T Kostja Eesti Vabariik Harju Maavalitsuse kaudu Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Keelduda K-VOÜ hagi menetlusse võtmisest.
  3. Tagastada hagiavaldus koos lisadega hagejale. Edasikaebamise kord Määrusele võib kättesaamisest. esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates kohtumääruse ASJAOLUD K-VOÜ esitas Harju Maakohtusse hagi Eesti Vabariigi vastu asjaõigusseaduse (AÕS) § 2551 p 8 sisalduvate eeskirjade riigile omandiõigussuhete subjektina rakendatavuse ja riigivarale omandiõiguse objektina kohaldatavuse kinnitamiseks; riigi kohustamiseks 16.09.
  4. a sõlmitud asjaõiguslepingu täiendamiseks AÕS § 2551
  5. punktiga ja kehtestamaks 16.09.
  6. a asjaõiguslepingu AÕS § 2551 p 8 täiendamist kande tegemisega kinnistusraamatusse kohtuotsuse alusel. Kohus leidis, et hagis esinevad selle menetlusse võtmist takistavad puudused ning andis 08.12.2008.a määrusega tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 19.12.2008.a täpsustatud hagiavalduse, milles palus: 1
  7. tuvastada AÕS § 2551 p 8 sisalduvate eeskirjade kohaldatavuse riigile kui omandiõigussuhete subjektile, viidatud sätte kohaldatavus riigivarast kinnisvarale omandiõiguse objektina;
  8. tuvastada riigi kohustus 16.09.
  9. a sõlmitud asjaõiguslepingu täiendamiseks AÕS § 2551 p 8 sätestatud alustel;
  10. tuvastada, et kostja käsutusõigust piiravatena ja asjaõiguse sisu sätestavatena kuuluvad AÕS § 2551 p 8 sätestatud kokkulepped kuuluvad kandmisele kinnistusraamatusse kinnistusraamatu seadusega sätestatud korras, sellesisuliste kannete tegemine on võimalik AÕS § 621 lg 2 sätestatud korras ja § 63 sätestatud alustel. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Hageja on soovinud tuvastada kostja kohustus 16.09.2008.a sõlmitud asjaõiguslepingu täiendamiseks AÕS § 2551 p 8 sätestatuga. AÕS § 2551 p 8 sätestab, et hoonestusõiguse sisu hulka kuuluvad ka omaniku ja hoonestaja kokkulepped kinnisasja omaniku kohustuse kohta müüa kinnisasi selle igakordsele hoonestajale. Nimetatud paragrahvist tuleneb omaniku ja hoonestaja õigus sõlmida kokkulepe kinnisasja müügi kohta, kuid ei tulene omaniku kohustust sellise kokkuleppe sõlmimiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt üksnes kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Hageja ei ole ka hagiavalduse täpsustuses märkinud, millest tuleneb kostja kohustus hageja poolt soovitud lepingumuudatusega nõustumiseks. AÕS § 2551 p 8 kostja sellist kohustust ei tulene. Asjaolu, et hagejale on vaja AÕS § 2551 p 8 nimetatud kokkuleppe sõlmimist garantiina asjaõigusliku kindluste tagamiseks majanduslike riskide vähendamiseks, ei tähenda, et hagejal oleks õiguslikku alust sellise kokkuleppe sõlmimist nõuda. Kohus leiab, et hageja esitatud asjaolude alusel ei ole võimalik tuvastada kostja kohustust hageja nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks. Kuna hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada, keeldub kohus hagiavaldust TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast. Kohus leiab, et ülejäänud 2 nõude menetlemisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigusust. TsMS § 1 kohaselt on tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Hageja on nõudnud õigusnormi rakendatavuse ja kohaldatavuse kinnitamist, mis ei ole iseseisev nõue eraõigussuhtest tuleneva vaidluse lahendamiseks. Hageja on nimetanud nõude esitamise alusena TsMS §
  11. Selle paragrahvi lõige 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Nõue, et kohus tuvastaks AÕS § 2551 p 8 kohaldatavuse riigile, ei ole tuvastushagi TsMS § 368 mõttes. Kohus ei tuvasta ainuüksi selle nõude lahendamisel õigussuhte olemasolu või puudumist poolte vahel. Kohus leiab, et sellist nõuet ei ole võimalik iseseisvalt menetleda. Hageja palus kolmanda nõudena tuvastada, et 16.09.
  12. a asjaõiguslepingu AÕS § 2551 p 8 sätestatud kokkulepped kuuluvad kandmisele kinnistusraamatusse ning sellesisuliste kannete tegemine on võimalik asjaõigusseaduses sätestatud alusel ja korras. TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hageja ei ole ära näidanud, mil moel on tema 2 õigused seotud nõudes 3 esitatud üldsõnalise tuvastamise nõudega. Hageja õiguseid saaks kaitsta nõue tuvastada kostja kohustus anda nõusolek mingi konkreetse kinnistusraamatu kande tegemiseks. Hageja ei ole sellist nõuet esitanud. Gerty Pau Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.