) § 119 lg 1 peaks see olema sõlmitud notariaalses vormis. Seega on nõude loovutamise leping tühine, nõue ei ole hagejale üle läinud. MENETLUSLIKUD SEISUKOHAD Kohus selgitab hagejale, et kohus lõpetas 03.03.2009.a kohtuistungil asja arutamise ning tegi teatavaks kohtuotsuse kuulutamise aja. Pärast kohtuvaidluste lõppemist ning otsuse kuulutamise aja teatamist ei ole pooltel enam võimalik esitada tsiviilasjas täiendavaid seisukohti ega tõendeid. Kohus tagastab hagejale eeltoodu alusel 19.03.2009.a esitatud seisukohad ja tõendid ega arvesta neid otsuse tegemisel. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • Kostja ja T OÜ sõlmisid notariaalselt 26.08.2004.a Xxx, Tallinn asuva kinnistu mõttelise osa müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu, kaasomandi valdamise ja kasutamise kokkuleppe lõpetamise lepingud, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused (tl 4-12). • Lepingu p 5.2.2 alusel tasus kostja 600 000 krooni K OÜ kontole (tl 13). • Lepingu p 5.2.1 alusel tasus kostja tsiviilasja 2/125-5654/04 raames hagi tagamise asendamiseks 300 000 krooni Tallinna Linnakohtu deposiitkontole (tl 36). • T OÜ loovutas 01.03.2006.a lihtkirjaliku lepinguga nõude OÜ R vastu hagejale (tl 14). • Kostja tasus hagejale 04.04.2007.a OÜ Tele võlgnetava summana 50 000 krooni (tl 16). Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja ja T OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise leping kehtiv. Kohus leiab, et kostja seisukoht on õige. 2 Hageja ei ole näidanud, et võlausaldaja oleks teatanud kostjale võlgnevuse loovutamisest või et hageja oleks esitanud kostjale loovutamist tõendava dokumendi. Tulenevalt VÕS §-st 171 on kostjal õigus esitada hageja nõudele vastuväiteid, s.h vastuväiteid, mis tulenevad nõude loovutamise tehingust endast. Nõude loovutamist reguleerivad VÕS § 164 jj, mis ei sätesta loovutamislepingu vorminõudeid. Üldise põhimõtte kohaselt on loovutamisleping vormivaba, kuid nõuete loovutamisel tuleb arvestada ka VÕS §-ga 11 lg 3. Nimetatud paragrahv sätestab, et kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega peab lepingust tuleneva nõude loovutamise leping olema samas vormis, millises sõlmiti põhileping. OÜ R ja T OÜ sõlmisid 26.08.2004.a asjaõiguslepingu kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks.
kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping).
lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud.
lg 1 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalse tõestatud. Kuna OÜ R ja T OÜ vahel 26.08.2004.a sõlmitud lepingule nägi seadus ette kohustusliku notariaalselt tõestatud vormi, pidi ka lepingust tulenevate nõuete loovutamine olema samas vormis. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 01.03.2006.a sõlmitud nõude loovutamise leping on lihtkirjalik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega on 01.03.2006.a sõlmitud nõude loovutamise leping tühine ning hagejal pole tekkinud kostja vastu nõudeõigust. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Gerty Pau Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.