) § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja hea olule.
lg 1 p-de 1 – 4 kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või kuritarvitab vanema õigusi või kohtleb last julmalt või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Eestkosteasutus leiab, et avalduse kohaselt on veenvalt põhistatud, et puudutatud isik ei ole täitnud vanemakohustusi oma laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel ega mingil muul moel tundnud huvi laste elu- ja käekäigu vastu. D V ei ole ilma mõjuvate põhjusteta täitnud vanema kohustust osaleda laste ülalpidamisel ja kasvatamisel. Laste isa on kõrvale hoidnud igasugustest lastega seotud kohustuste täitmisest. Seeläbi on D V laste õigusi oluliselt riivanud ja kahjustanud. 11.03.2009.a koostas politseiinspektor kohtueelse menetluse kokkuvõtte kriminaalasjas nr 08233000810, mille kohaselt D V kahtlustatakse KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises J ja J V suhtes füüsilise vägivalla kasutamise eest. Kohtule esitatud tõenditega ja seletustega on tõendatud, et D V ei ole oma vanema kohustusi täitnud, jättes ilma mõjuva põhjuseta täitmata kohustuse laste eest hoolitseda ja neid üleval pidada. D V ei ole püüdnud oma lastega kontakti saada ega laste vastu mingit huvi üles näidanud, sellise tegevusega on D V kahjustanud laste huve. D V käitumist saab kirjeldada kui vastutustundetut, hoolimatut. D V teab laste elukohta, kuid siiski ei ole teinud mingeid katseid lastega ühenduse võtmiseks ega tundud huvi laste käekäigu vastu ega aidanud lapsi materiaalselt. Kohus leiab, et avaldus on veenvalt põhistatud ning D V tuleb võtta ära vanema õigused tütre J V ja poja J V suhtes. Riigikohus on oma 01.03.2007.a määruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-07 asunud seisukohale, et kohus võib vanemalt vanema õigused ära võtta siis, kui vanem on jätnud lapse suhtes vanema kohustused täitmata õigusvastaselt ja süüliselt. Vanema kõrvalehoidumine oma kohustuste täitmisest lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel väljenduda ka selles, et ta jätab lapse hoolitsuseta ja järelevalveta. Kuna D V on jätnud oma lapsed hoolitsuseta, siis ei ole õigustatud säilitada talle tema vanemaõigusi.
lg 5 kohaselt vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub. Vanema õiguste äravõtmise tagajärjed Kohus selgitab, et vastavalt
lg 1 isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju (
Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest (
lg 3).
MS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.