Müügilepingus järgi ei tohtinud kostja anda masinat kasutada kolmandatele isikutele Hageja leiab, et juhul, kui kostja andis masina üle kolmandale isikule, on kostja hageja arvelt alusetult rikastunud. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja esitas kohtule kirjalikud vastuväited, milles tunnistab hagi osaliselt. Vastuväidete kohaselt tunnistab kostja arvet summas 3962,44 krooni. Kostja tagastas laaduri hagejale ja leping lõpetati. 14.05.2007 ja 05.06.2007 osutatud teenused tellis isik, kellel ei ole mingisugust seost kostjaga ja kel puudusid volitused kostja nimel tegutsemiseks. 2.01.2009 esitatud vastuväidete kohaselt taganesid poole müügilepingust ja hageja väljastas 26.04.2007 kostjale kreeditarve 756/04/2007, millega vabastas kostja masina väljaostmise kohustusest. Kostja loobus masinast UJ kasuks. Eraldi kokkuleppeid selle kohta ei vormistatud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja esindajad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja võttis hagi õigeks 3962,44 krooni osas. Selles osas tuleb hagi rahuldada ning kohus ei analüüsi TsMS § 444 lg 4 järgi hageja väidete õigusust ja paikapidavust. Pooled vaidlevad poolte vahel sõlmitud järelmaksuga müügilepingu kehtivuse üle 14.05. ja 5.06.2007 teostatud remont-ja hooldustööde ajal. Kohtule esitatud 27.07.2006 lepingust E-07/06/08 nähtub, et hageja müüs kostjale ekskavaatorlaaduri ja pooled leppisid müügilepingus kokku, et müügihinna tasumine toimub vastavalt maksegraafikule. Vara anti kostjale üle 21.09.2006 koostatud aktiga. 5.07.2007 lepingust taganemise teate järgi taganes hageja kostjale esitatud teatega lepingust, sest kostja ei tasunud täiendava tähtaja jooksul maksegraafikus näidatud summasid. Ekskavaator-laadur anti hagejale üle 11.07.2007 M.V poolt. Kohtule esitatud kreeditarvest nähtub, et hageja on kostjale esitanud 26.04.2007 kreeditarve lepingu E-07/06/08 alusel.
lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Järelikult on lepingu sõlmimiseks vaja poolte kokkulepet ja seda kinnitavaid tahteavaldusi mõlema lepingu poole poolt.
sätestab, et lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Järelikult on ka lepingu lõpetamiseks vajalik poolte kokkulepe ja seda kinnitavad tahteavaldused, sest TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehingu tegemiseks vajalik tahteavaldus. Poolte poolt sõlmitud lepingu p 9 järgi toimub lepingu muutmine poolte kokkleppel ja kirjalikul nõusolekul. Kohus leiab, et kreeditarvet ei saa käsitleda kui lepingu lõpetamist. Kreeditarve esitamisest saab välja lugeda üksnes seda, et kostjal puudusid järelmaksuga müügilepingust tulenevad rahalised kohustused hageja ees, kuid rahalise kohustuse puudumine iseenesest ei muuda ega lõpeta müügilepingut. Kohtul ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et järelmaksuga müügilepingust tulenevad kohustused anti kostja poolt üle kolmandale isikule. Kohtule esitatud teeninduslehtedele on alla kirjutanud M.V . Asjaolu, et M.V ei olnud seotud kostjaga ja tal puudusid volitused kostja masina hooldustööde vastuvõtmiseks, ei tee olematuks asjaolu, et hooldustöödest sai kasu kostja, sest tema valdusesse antud masina tehnoseisund paranes. Olukorda tuleb kvalifitseerida kui käsundita asjaajamist
Juhul, kui kostja sai soodustatud isikuna kasu käsundita asjaajaja M.V tegevusest, siis vastas see tegevus kostja huvidele. Asjaolu, et M.V l puudus volitus tegutseda kostja huvides ei vabasta kostjat tema asjale tehtud kulutuste tasumise eest. Pooled leppisid müügilepingu p 6.3 ja 8.5 kokku asjaolus, et hooldustööd teostab hageja. Tegemist on müügilepinguga võetud kõrvalkohustusega, mida tuleb samuti täita. Hooldustööde teostamist tuleb käsitleda kui igakordset töövõtulepingut hageja ja kostja vahel.
lg sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
lg 1 järgi oli hageja kohustatud tehtud töö kostjale üle andma, mida tõendavad tellimislehed ja kostjal tekkis
lg 1 tulenevalt kohustu tehtud töö eest tasuda.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist vastavalt kokkulepitule ja seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 20 432,29 krooni. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.