2-09-7860/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2009.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-7860 Tsiviilasi I S hagi M M vastu lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I S (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja M M (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Tsiviilasja hind 19 575 krooni RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
3. Välja mõista M M I S kasuks elatis poja I M, sünd xxx, ülalpidamiseks 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni igakuiselt alates 25.02.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.
4. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel. Menetluskulude jaotus
5. Menetluskulud jätta M M kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 25.02.2009.a kohtule esitatud hagiavalduses palub I S mõista M M välja elatis poja I M ülalpidamiseks 2 175 krooni. Kostja 24.03.2009.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses võttis hagi õigeks ja tunnistas hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Leiab õigeks menetluskulud jätta poole endi kanda. Hageja 01.04.2009.a kohtule esitatud vastuses jäi arvamusele, et kostja peab maksma elatisraha lapsele summas 2 175 krooni kuus veebruarist alates ning palub mõista menetluskulud kostjalt, kuna ta ei olnud nõus enne hageja kohtusse pöördumist vabatahtlikult elatisraha lapsele maksma. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kuna kostja võttis kirjalikus vastuses hagi õigeks, kuulub hagi rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohtule esitatud lapse I M sünnitunnistuse (sünd registreeritud Ida-Viru Maavalitsuses /Narva/ 08.11.2007.a akti kande nr 569) kohaselt on lapse isaks M M ja emaks I S. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapse saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida lapse PKS § 60 sätestatud ülalpidamiskohtust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vastavalt PKS § 70 lg 1 kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 1741 lg 1 kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul 2 põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja teatas, et menetluskulude nimekirja ta ei esita. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja väitel põhjustas kostja hagi esitamist kohtule sellega, et keeldus elatise maksmisest vabatahtlikult. Kohus on arvamusel, et on alus menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Geete Lahi Kohtunik 3