2-09-8771/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse teatavaks tegemise aeg

1. aprill 2009 a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei ja koht Tsiviilasja number 2-09-8771 Tsiviilasi Narva linna avaldus J L ja J T vanema õiguste äravõtmise nõudes Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Narva linn (regkood: xxx, asukoht: xxx) Esindaja: Narva linna Sotsiaalabiamet (regk: xxx, asukoht: xxx, lastekaitse vaneminspektor Olga Jamskaja Asjast puudutatud isik: J L (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Asjast puudutatud isik: J T (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Asjast puudutatud isik: K L (isikukood: xxx) viibib Narva Laste Varjupaigas asukoht: xxx Asjast puudutatud isik: J T (isikukood: xxx) viibib Narva Laste Varjupaigas asukoht: xxx Alaealiste K.L ja J.T esindaja vandeadvokaat Galina Tšelnokova esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
2. aprillil 2009.a RESOLUTSIOON
3. Ära võtta J L vanema õigused alaealise poja J T (isikukood xxx), kes on sündinud xxx (sünd on registreeritud Ida Virumaa Perekonnaseisuosakonnas Narva talituses 23.04.2001 a, sünniaktis akt nr 226) ja alaealise tütre K L (isikukood: xxx), kes on sündinud xxx (sünd registreeritud Ida Viru Perekonnasesiuameti Narva filiaalis 28.04.1997 a, sünniaktis kanne nr 183) suhtes.
4. Ära võtta J T vanema õigused alaealise poja J T (isikukood: xxx), kes on sündinud xxx (sünd registreeritud Ida Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talituses 23.04.2001 a, sünniaktis akt nr 226) suhtes.
5. Saata kohtumäärus teadmiseks menetlusosalistele.
6. Saata jõustunud kohtumäärus Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talitusele. Edasikaebe kord 1 Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul avaldaja ja puudutatud isikud arvates kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. I Asjaolud
7. K L on sündinud xxx Sünd on registreeritud Ida-Viru Perekonnaseisuameti Narva filiaalis 28.04.1997.a, sünniakti kanne nr
8. Karina Lebedeva sünnitunnistusel on alljärgnevad kanded vanemate kohta: ema – J L (isikukood: xxx), isa – A L (kanne ema ütluste alusel) (t 4-5).
9. J T on sündinud xxx Sünd on registreeritud Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talituses 23.04.2001 a, akt nr 226 alusel. J T sünnitunnistusel on alljärgnevad kanded vanemate kohta: ema – J L (isikukood: xxx), isa – J T (isikukood: xxx) (t 6-7).
10. Alaealised K.L ja J.T viibivad alates 08.01.2009 aastast Narva Laste Varjupaigas asukoht: xxx. II Avalduse sisu
11. Narva linn (Sotsiaalabiameti kaudu) esitas 03.03.2009.a Viru Maakohtule avalduse J L ja J T vanema õiguste äravõtmise nõudes.
12. Avalduse põhjenduste kohaselt laste ema J.L ja J T isa J.T ei osale laste kasvatamisel. Nimetatud perekond on Narva Sotsiaalabiameti lastekaitseosakonnas arvel alates 08.10.2007 aastast, kui riskiperekond. Mõlemad alaealised lapsed viibisid 08.10.2007 – 21.11.2007 Narva Laste Varjupaigas seoses sellega, et nende ema tarvitas pikemat aega alkoholi ning ei tegele laste kasvatamise ega hooldamisega. J T nimetatud perekonnas ei ela ning ei tegele oma poja J T kasvatamise ega ülalpidamisega. Alates 10.04.2008 kuni 08.01.2009 a tegeles nimetatud perekonnaga tugiisik. Alates 08.01.2009 aastast kuni käesoleva ajani viibivad mõlemad alaealised lapsed Narva Laste Varjupaigas. Laste vanemaid J L ja J T on korduvalt hoiatatud vastutusest Perekonnaseaduse §§ 53 ja 54 alusel, kuid vanemate suhtumine laste kasvatamisse ja soovi oma eluviisi muuta pole vanematel muutunud. Avaldaja palub kohtul ära võtta J.L ja J.T vanema õigused alaealiste laste K.L ja J.T suhtes. III Tõendid
13. Narva Linna Lasteaia Sipsik juhataja k.t. Anne Kaledene vastas (t 38) Narva Linna Sotsiaalabiameti päringule, et J T käis lasteias määrdunud riietega, ilma tagavara pesuta, oli arusaadav, et lapse eest keegi ei hoolitsenud.Pärast puhkepäevi oli laps alati väga näljane, tekkis mulje et laps puhkepäevadel süüa ei saanud. J ema käis väga harva lasteias, hommikul tuli J lasteaeda kas üksinda või tõi teda alaealine õde K.Laste ema pole kunagu tundnud huvi laste arengu ja terviseseisundi vastu. Ema kontakti lasteiaia rühma õpetajatega ei võtnud, kuigi viimased korduvalt seda üritasid.Vähestel kordadel, kui ema lasteiaeda külastas olid tal alati alkoholilõhnad juures.Hiljem ema ei külastnud enam lasteaeda vaid lapsel J.T käisid järel kõrvalised isikud, kes tutvustasid ennast kui sugulased.Seoses sellega, et vanemad ei käinud lastel järel, oli lasted sunnitud viima J Narva Laste Varjupaika.
14. Sotsiaalabiamet on korduvalt kirjalikult hoiatanud mõlemat lapsevanemat hooletust suhtumisest lastesse ning mõlemad lapsevanemad on andnud korduvaid lubadusi laste eest hoolitsemiseks, alkoholi tarbimise lõpetamiseks ja senise eluviisi muutmiseks (t 8, 43, 45, 47, 49, 55, 57, 59,66).
15. Kohtule on esiatatud ühiselamu xxx juhtivspetsialisti iseloomustus ( t 10) J L eluviiside kohta nimetatud elukohas xxx korteris.Iseloomustusest nähtub, et koos J.L elab korteris ka vabaabielu 2 kaaslane J T. Nimetatud isikud käituvad tihti agressiivselt, vulgaarselt ja väljendavad end ebatsensuurselt. Korduvalt on kasutatud politsei ja turva ettevõtte abi korra loomiseks korteris ja võõraste välja saatamiseks eluruumidest.Vanemad ei pööra lastele piisavat tähelepanu ning hoolitsust.Üürileandja esindaja on J.L hoiatanud, et lõpetab üürilepingu kui viimane jätkab korra rikkumisi elukohas.
16. Ida Politseprefektuur Narva Politseiosakond on esitanud 01.09.2008 a kirja ja 10.08.2008 a raporti (t 51-53) selle kohta et J.L korteris aadressil: xxx, Narva linnas kuritarvitatakse alkohoolseid jooke ning ei hoolitseta nõuetekohaselt laste K L ja J T eest. Kohtule on esitatud Tööturuameti Ida-Virumaa osakonna Narva büroo 08.08.2008 a otsus nr 41/31488 J L töötuna arveloleku lõpetamise kohta. Otsusest nähtub, et J.L on keeldunud tööotsimiskava täitmisest, seoses tema kolmanda mitteilmumisega määratud ajal.
17. Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitse inspektor on korduvalt läbiviinud kodukülastusi ning koostanud selle kohta kodukülastusakte (t 23, 61, 64, 70).
18. Kohtule on esitatud suunamiskiri (t 39, 69), millest nähtub, et alaealised lapsed K L ja J T on viibinud korduvalt Narva Laste varjupaigas mitme viimase aasta jooksul, kuna laste ema J L kuritarvitab alkohoolseid jooke, ei täida oma kohustusi laste kasvatamisel ja nende eest ei hoolitse.Kodus viibivad sageli võõrad alkoholijoobes täiskasvanud, kodus on alalised joomingud, kära ja kaklused.Lapsed on hirmunud, näljased ja kasimatud.Lastel on peatäid.Lapsed käivad kas üksinda lasteaias või võõraste või vahel alkoholijoobes ema saatel. J T isa J T perekonna juures ei ela, laste kasvatamisel abi ei osuta, on illegaal.
19. Viru Maakohus on kohtulahendiga välja mõistnud maksekäsu kiirmenetluse korras J T J L kasuks elatise lapse ülalpidamiseks (t 71-72). J.T elatist J.L lapse ülalpidamiseks ei maksa.Seega ei täida nõuetekohaselt vanema kohustusi.
20. Avaldaja on esitanud kohtule mõlema vanema J L (t 36-37) ja J T (t 33-35) kohta karistusregistri väljavõtte, milledest nähtub, et mõlemad vanemad on karistatud pikema ajajooksul korduvalt süütegude toimepanemise tõttu.
21. Narva
22. kool kus lapsed hetkel õpivad on esitanud kohtule K L iseloomustuse. Iseloomustusest nähtub, et alaealine K õpib 5b klassis alates septembrist 2008, õppetulemused on rahuldavad, võrreldes varasemaga on ei hiline K enam kooli, kodused õppetööd on kõik täismahus tehtud, lapse välimus on muutunud korralikumaks. Klassijuhatajal pole olnud võimalust K vanematega kohtuda.
23. Narva
24. kool on esitanud 1 b klassi õpilase alaealise J T kohta iseloomustuse ( t 14). Iseloomustusest nähtub, et vanemad koolis ei käi, ema on kooli külastanud vaid ühel korral.Vajalikud õppevahendid on lastele soetatud, kuid laps polnud psühholoogiliselt valmis kooli tulema, kuna lapsel olid varasemast perioodist kohanemisraskused.Vanemad ei tunne huvi laste käekäigu vastu. Kodus elades polnud J alati kodused tööd tehtud.Lapsel oli kooli meediku poolt avastatud pedikuloos.Laps elab alates jaanuarist 2009 Narva Laste varjupaigas.
25. Narva Linnavalitsuse korraldusega on peatatud peretoetuste maksmine J L (t 21), kuna J.L ega J.T ei täida vanema kohustusi laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel, ei otsi lahendusi ega ei võta midagi ette olukorra parandamiseks.
26. Sotsiaalaabiametile on 30.01.2009 aastal esitatud õiend Laste Varjupaiga juhatajalt ning sotsiaaltöötajalt (t 22).Õiendist nähtub, et lapsed viibivad varjupaigas 2006 aastal ühel korral, 2007 aastal kolmel korral ja nüüd 2009 aastal alates 08.01.2009 aastast kuni käesoleva ajani. 3 IV Kohtuistung
27. Kohtuistungil jäi avaldaja oma nõuete juurde. Narva linna esindaja leidis, et vanemad pole nõuetekohaselt täitnud laste ülapidamise kohustust, ei hoolitse laste eest, mõlemad vanemad tarbivad alkohoolseid jooke ning elavad viisil, mis laste kasvatamiseks vastuvõetamatu.
28. Kohtuistungil kuulas kohus laste esindaja vandeadvokaat Galina Tšelnokova, lastekaitseinspektori Olga Jamskaja ja lastepsühholoogi juuresolekul ära mõlemad alaealised lapsed K L ( ik xxx) ja tema venna J T (ik xxx) (t protokoll). K L selgitas kohtus, et on korduvalt helistanud ise (helistades mobiiltelefonilt) politseisse ning kutsunud abi, kui vanemate alkoholi tarbimine ja pidutsemine muutub lastele ohtlikuks ja talumatuks. Vanemate kaaslased - võõrad täiskasvanud on maganud vahel joobes olekus laste voodites lastetoas. Süüa saavad lapsed kodus tavaliselt siis kui on sotsiaaltoetuste päevad ning toiduvalmistamine ja pesupesemine on jäetud laste endi hooleks. Vahel seisis kodus vann musta pesuga ja haisva veega päevade kaupa lastetoas. Lapsed ei pääsenud tihti sisse oma korterisse kuna vanemad olid joobes ning pidutsesid või magasid. Tihti hoolitseb nende eest ema õde - tädi. Kui lapsed on haiged saadab ema lapsed tädi juurde, et neid tädi raviks ja ostaks lastele ravimeid. K viibib tihti tädi juures nädalavahetustel ja koolivaheaegadel. Koduseid õppetöid teevad lapsed tavaliselt ühiselamu lastetoas, sest ei pääse oma koju. K hoolitseb ja on jätkuvalt valmis hoolitsema oma noorema venna eest. Laste läbisaamine on hea, kuigi noorem vend J käitumine alati õde K ei meeldi. Mõlemad lapsed selgitasid kohtule, et nad ei soovi mingil juhul tagasi pöörduda koju oma vanemate juurde ning tunnevad end vanematest eemal paremini ning soovivad jääda üksteisele toeks koos elama Narva Laste Varjupaika. Kohus võimaldas lastele küsimusi esitada kõigil teistel juuresviibijatel.
29. Kohus kuulas ära kohtuistungil ka mõlema vanema: J L ja J T seisukohad. Vanemad tunnistasid, et neil töökohad puuduvad, elavad juhusissetulekutest, leidsid et alkoholi nad ei tarbi liigselt, kodune olukord on normaalne, lastel on toit ja elukoht olemas. Vanemad ei tunnistanud probleeme laste kasvatamisel, väljapääsu tekkinud olukorrast kumbki vanem ei pakkunud. Laste eest hoolitsemise ja ülalpidamise kohta leidsid, et nad pole midagi valesti käitunud. J.L ja J.T leidsid, et puudutatud isikute kirjalikud seisukohad ei vasta tõele.
30. Alaealiste laste huve kaitsma määratud advokaat Galina Tšelnokova toetas avaldust, oli alaealiste lastega kohtunud ning vestelnud ning kohtuistungil kuulanud ära mõlema lapsevanema selgitused, leidis, et vanemad ei mõista tegelikult oma tegevusetust, julmust, kuritarvitusi ja kahjulikku mõju lastele ega oma käitumist adekvaatselt ning ei saa aru olukorra tõsidusest ega püüagi omaltpoolt teha midagi, et vanemlikud õigused laste suhtes säiliksid. Mõlemale vanemale on korduvalt antud võimalusi oma eluviise parandada ja laste ülalpidamise ning kasvatusega tegeleda. Vanemad pole neid võimalusi kasutanud. V Kohtu põhjendused
31. Kohus tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikud, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.
32. Kohus tuvastas, et K L ja J T elavad alates jaanuarist 2009 a püsivalt Narva Laste Varjupaigas. Laste ema J L ja alaealise J isa J T laste käekäigu vastu huvi ei tunne. Kumbki vanem ei oma töökohta, ei oma kindlat sissetulekut, elavad peretoetustest, tarbivad liigselt alkohoolseid jooke, peavad ühiselamus xxx oma kahetoalises korteris pidevalt pidusid, mille käigus tarbitakse võõraste täiskasvanud isikutega alkoholi. Rikutakse korduvalt korda. Laste kasvatamisega, hoolitsemisega ega ülalpidamisega kumbki vanem nõuetekohaselt ei tegele. Lapsed on tihti söömata - näljased, kasimatud, ilma järelevalveta. Vanemad ei tea kus lapsed viibivad. Vanemad 4 ei külastanud kooli ega lasteaeda. Lastel olid koolis varem õpiraskused. Vanematega on kohaliku omavalitsuse sotsiaalabiameti esindajad korduvalt kohtunud, võtnud kirjalike hoiatusi ja selgitusi, määranud perekonnale tugiisiku, paigutanud korduvalt lapsi Varjupaika, kuid kummagi vanema käitumine pole alates 2006 aastast muutunud. Mingeid järeldusi kumbki vanem teinud pole. Mõlemal vanemal on pikema perioodi jooksul karistusregistris süütegude eest määratud karistused. Laste karistamisel on vanemad kasutanud vahel pandlaga rihmaga lüües, mis tekitasid laste kehale verevalumeid, mis kohtu hinnangul on laste suhtes eriti julm kohtlemine. Laste koolielu ega varasema lasteaia elu vastu vanemad huvi ei tundnud. Lapsed viibivad alates jaanuarist 2009 a Narva Laste Varjupaigas, kus tagatakse lastele hoolitsus ning normaalne ülalpidamine. Kumbki vanem pole laste elu ega tervise ega käekäigu vastu regulaarset huvi tundnud. J L pole lastega kordagi kohtunud alates jaanuarist 2009 aastast, J T on ühel korral Varjupaigas külastanud J T. Kohus suhtub vanemate selgitustesse kriitiliselt ja leiab, et need on ennastõigustavad, mitte kahetsevad ega ka usaldusväärsed. Lapsed sellises vanuses üldjuhul olenemata vanemate käitumisest soovivad alati pöörduda koju oma vanemate juurde. Käesoleval juhul kinnitasid mõlemad alaealised lapsed, et ei soovi koju tagasi pöörduda ning leiavad et Varjupaigas eemal kodust ja vanematest on neil parem elu. Perekonnaseaduse (PkS) § 54 lg 1 p 1, 2, 3 ja p 4 kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või kuritarvitab vanema õigusi või kohtleb last julmalt või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Lastekaitseseaduse (LkS) § 3 kohaselt tuleb alati ja igal pool esikohale seada lapse huvid. PkS § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Igal lapsel on õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule (LkS § 8). Lapse elu on korraldanud eestkosteasutus, sest kostja ei ole oma kohustustega, mis tulenevad perekonnaseadusest (PkS § 50 lg 1 ja 2), toime tulnud.
33. Kohus tuvastas, et J Le ega J Ti ei täida laste ülalpidamiskohustust. Laps vajab arenguks stabiilsust ja on lapse huvides, et ta kasvaks ja areneks stabiilses ja turvalises keskkonnas. Vanema kõrvalehoidumine oma kohustuste täitmisest lapse kasvatamisel väljendub lapse vanema hoolitsusest ja toest ilma jätmises. Mõlemad vanemad on suhtunud ükskõikselt ja hoolimatult oma lapsesse.
34. Nimetatud asjaolud on tõendatud menetlusosaliste selgitustega, kohtulahendiga, samuti teiste asja kirjalike materjalidega (loetletud ptk Tõendid). Karistusregistri kohaselt on mõlemad vanemad karistatud ka kriminaalkorras. Nimetatu kinnitab, et J L ega J T ei käitu seaduskuulekalt.
35. Kohus leiab, et arvestades kõike eeltoodut on mõlemad vanemad kuritarvitanud vanema õigusi, kohelnud lapsi julmalt. Julm kohtlemine ei pea kohtu hinnangul seisnema ainult füüsilises vaid ka psüühilises väärkohtlemises ning vanemate selline eelpool nimetatud käitumine avaldab lastele kahjulikku mõju. Avaldaja esindaja ja laste esindaja selgitustest kohtule nähtub, et lapsevanemad ei ole laste kasvatamisega pikema aja jooksul tegelenud ega nende käekäigu vastu huvi tundnud, kuritarvitavad oma vanema õigusi, kohtlevad lapsi julmalt ning avaldavad lastele kahjulikku mõju.
36. Kohus leiab, et J L ja J T vanema õiguste äravõtmine on põhjendatud, kuna mõlemad on jätnud mõjuva põhjuseta täitmata oma kohustused laste eest hoolitsemisel ja kasvatamisel. Kohtuistungil ei leidnud tuvastamist mõjuvate põhjuste, milledest tingituna puudutatud isikud (lapsevanemad) ei suuda nõuetekohaselt täita oma kohustusi lapse kasvatamisel, olemasolu. 5 Vastavalt PkS § 55 lg 1 kaotab isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, lapse suhtes kõik õigused.
37. Kooskõlas PkS § 54 lg 5 saadab kohus 10 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest vanema õiguste äravõtmise kohtumääruse ärakirja Perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub.
38. Kohus teatab puudutatud isikutele J L ja J T, et kohus võib PkS § 56 alusel vanema õigused lapse suhtes taastada, kui vanem on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. Fred Fisker Kohtunik 6