3-09-428/10

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. aprill 2009, Jõhvi 3-09-428 A. I kaebus Viru Vangla haldusaktide tühistamiseks, tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks
2. aprill 2009 A. I ning Viru Vangla esindaja Eve Kangro Resolutsioon 1.Jätta A. I kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 20.08.2008 esitas A. I Viru Vanglale pikaajalise kokkusaamise taotluse (tl. 17). 25.09.2008 kirjaga vasta Viru Vangla järelevalve osakonna juhataja, et taotlus jääb rahuldamata, kuna talle on ajavahemikuks 09.06.2008 kuni 09.12.2008 määratud pikaajalise kokkusaamise keeld (tl. 18). Justiitsministeeriumi 09.12.2008 vaideotsusega nr. 11-7/8958 (tl. 5) tunnistati see otsus kehtetuks ning tehti ettekirjutus asja uueks otsustamiseks. 15.01.2009 kirjaga nr. 6-20.3/2124-1 (tl. 6) jäeti taotlus uuesti rahuldamata ning põhjendati seda asjaoluga, et selle esitajale võimaldati pikaajaline kokkusaamine juulis, kuid distsiplinaarkaristuse tõttu seda ei toimunud. 25.02.2009 esitas A. I Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1-2) ning palus, et kohus tühistaks Viru Vangla 25.09.2008 otsuse ja 15.01.2009 vastuse, tunnistaks vangla tegevuse õigusvastaseks ning teeks ettekirjutuse pikaajalise kokkusaamise tagasiulatuvaks võimaldamiseks. Kaebaja kirjeldas oma tegevust ja taotluste menetlemise käiku ning väitis muuhulgas, et asja lahendamisega venitati ja talle anti kokkusaamiste kohta erinevat teavet. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl. 34) vaieldi kaebusele vastu ning leiti, et kohtul pole võimalik tühistada kohtusse pöördumise ajaks juba kehtetuks tunnistatud 25.09.2008 otsust, 15.01.2009 otsuse kohtulikuks vaidlustamiseks aga puudub üldse õigus, sest selles osas pole kaebaja järginud 1 1 kohustuslikku kohtuvälise menetluse korda. Lisaks märgiti, et 11.12.2008 on kaebaja saanud pikaajalise kokkusaamise elukaaslasega. Kohtuistungil jäi A. I kõigi oma väidete ja nõuete juurde ning selgitas, et tema põhiline pretensioon on seotud septembri kuus toimuma pidanud kokkusaamisega, sest selle ärajätmisest ei teavitatud teda ja abikaasat tähtaegselt ega esitatud põhjendusi. Oma huvi tuvastamisnõude rahuldamise suhtes põhjendas ta võimaliku sooviga esitada kahju hüvitamise nõue, kuid märkis, et teda rahuldab ka vabandus. Viru Vangla esindaja Eve Kangro jäi samuti kirjalikult esitatu juurde ega nõustunud väitega, et vangla käitumine oli õigusvastane. Samas tunnistas ta aga ka, et vangla on kokkusaamiseks eksliku lubaduse andmisega ebakorrektselt käitunud ning esitas kaebajale sellekohase vabanduse. KOHTU PÕHJENDUSED A. I on oma kaebuses vaidlustanud kaks Viru Vangla järelevalve osakonna juhataja otsustust, milledega keelduti võimaldamast talle pikaajalist kokkusaamist elukaaslasega (tl. 6 ja 18). Esimese neist vaidlustas kaebaja Justiitsministeeriumis ja see tunnistati 09.12.2008 koostatud vaideotsusega nr. 11-7/8958 kehtetuks (tl. 5). Halduskohtumenetluse seadustikust ei tulene, et isik saaks esitada kaebust kehtetu haldusakti tühistamiseks ning halduskohtul pole võimalik tühistada sellist haldusakti, mida pole enam olemas. Vangistusseaduse § 1’ lg 5 lubab kinnipeetaval vangla haldusakti peale kaebust halduskohtusse esitada vaid juhul, kui ta on eelnevalt esitanud vaide Justiitsministeeriumile ning see on vaide tagastanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. 15.01.2009 koostatud otsust (tl. 6) pole A. I justiitsministeeriumis vaidlustanud (tl. 41), seega ei ole tal õigust selle tühistamise nõudega halduskohtusse pöörduda ning halduskohus ei saa tema vastavat nõuet läbi vaadata. Asjaolu, et mõlema otsuse puhul on lahendatud sama taotlust, ei oma siinkohal mingit tähendust, sest otsustused lähtuvad erinevatest õiguslikust alustest ning on vaatamata vastuskirjana vormistamisele käsitletavad kahe sisult erineva haldusaktina. Lisaks haldusaktide tühistamisele soovib A. I, et halduskohus tunnistaks õigusvastaseks Viru Vangla tegevuse tema pikaajalise kokkusaamise taotluse lahendamisel ja teeks ettekirjutuse asja uueks läbivaatamiseks selliselt, et kokkusaamine lubataks tagantjärele. Kinnipeetavate õigus kohtuda oma lähedastega ning kokkusaamiste võimaldamise tingimused ja kord on reguleeritud vangistusseaduses ja selle alusel vastu võetud õigusaktides. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr. 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 44 lg 1 ja 2 ning § 45 sätestatu kohaselt toimuvad kinnipeetavate pikaajalised kokkusaamised oma lähedastega vastavate taotluste alusel koostatud ja direktori poolt kinnitatud graafikute järgi ning kinnipeetavale tuleb võimaldada vähemalt üks pikaajaline kokkusaamine poole aasta jooksul. Sama eeskirja § 45’ lg 1, 2 ja 3 kohaselt on direktoril või tema poolt määratud isikul õigus loa andmisest keelduda, kui ta kahtleb kokkusaaja maines, kui kinnipeetaval on poole aasta jooksul üks kokkusaamine juba olnud või kui pikaajaline kokkusaamine võib olla ohtlik vangla julgeolekule või kinnipeetava või kokkusaaja tervisele, loa andmine tuleb otsustada kahe nädala jooksul taotluse esitamisest ning keeldumine kinnipeetavale ja kokkusaajale kolme tööpäeva jooksul teatavaks teha. Kaebaja poolt 19.08.2008 koostatud taotlusele (tl. 17) kirjutatud nõusolek ja kuupäev „23.09.2008“ kinnitavad, et esialgu kaebaja soov rahuldati ning sellega arvestati kokkusaamiste graafiku koostamisel. Seejärel on aga jõutud teistsugusele seisukohale ning 25.09.2008 on taotluse kohta vormistatud keelduv otsus. Taotluse sellisel viisil tagantjärele rahuldamata jätmine ei ole küll kooskõlas eelnevalt juba viidatud „Vangla sisekorra eeskirja“ sätetega, kuid Justiitsministeerium on oma vaideotsuses keeldumise kohta tehtud otsustuse selle õigusvastasuse tõttu kehtetuks tunnistanud ja halduskohus ei saa hakata seda enam uuesti läbi vaatama. Samuti ei ole halduskohtul võimalik teha kaebuses soovitud ettekirjutust kokkusaamise taotluse uueks läbivaatamiseks. Justiitsministeerium on 09.12.2008 koostatud vaideotsusega nr. 117/8958 (tl. 6) sarnase ettekirjutuse teinud. Viru Vanglas 15.01.2009 koostatud vastusest taotlusele nähtub, et A. I taotlus ongi uuesti läbi vaadatud ja otsustatud kokkusaamist siiski mitte lubada. 2 2 Kinnipeetavatele kehtestatud kohustusliku kohtumenetluse korra järgimata jätmise tõttu ei saa halduskohus ka selle otsustuse õiguspärasust hinnata. Isegi juhul, kui see oleks võimalik, oleks ettekirjutus kaebaja poolt soovitud kujul mõttetu, sest kohtuistungil esitatud väidete (tl. 42) kohaselt on A. I kohtuotsuse kuulutamise ajaks kinnipidamiselt juba ennetähtaegselt vabanenud ja Viru Vangla ei saa enam kuidagi võimaldada talle pikaajalist kokkusaamist elukaaslasega. Kaebusest ja kohtuistungil esitatud seletustest ei nähtu, et A. I oleks Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks mingi muu kohustamisnõudest sõltumatu alus. Kohtuistungil kaebaja selgitas, et Viru Vangla käitumine kokkusaamisest äraütlemisel rikkus tema ja ta abikaasa õigusi ning on võimalik, et ta esitab tulevikus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (tl. 41-42). Samas kinnitas ta aga, et saab rahulduse ka siis, kui tema ja abikaasa ees vabandatakse. Põhiseaduse § 25 ette nähtud igaühe õigus talle tekitatud kahju hüvitamisele ei tähenda, et see peab toimuma ilmtingimata rahas makstava hüvitise näol ning mittevaralise kahju puhul võib olla piisav ka see, kui kannatanu ees vabandatakse. Viru Vangla esindaja Eve Kangro esitas kohtuistungil A. I vabanduse (tl. 43). Seega oleks tema mittevaralise kahju hüvitamise nõue ilmselgelt perspektiivitu ja selle võimalikule esitamisele tuginemine ei saa küllaldasel määral tuvastamisnõude iseseisvat rahuldamist põhjendada. Oma elukaaslase nimel ei või kaebaja aga midagi nõuda, sest halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 kohaselt saab isik kaebust esitada vaid oma isiklike subjektiivsete õiguste kaitseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole A. I kaebus põhjendatud, see tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja 250 krooni suuruse riigilõivu tasumisega (tl. 3 ja 14) kantud menetluskulu sama seadustiku § 92 lg 1 alusel tema enda kanda jätta. Viru Vangla esindaja menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud (tl. 43). Seega jäävad võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Raili Randlane Kohtunik 3 3