3-09-472/8

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. aprill 2009, Jõhvi 3-09-472 P. U kaebus Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks
2. aprill 2009 P. U ning Viru Vangla esindaja Eve Kangro Resolutsioon 1.Jätta P. U kaebus täies ulatuses rahuldamata 2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 02.03.2009 esitas P. U Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 2) ja palus, et kohus selgitaks välja, kuhu kadusid tema jalatsid, kes on selles süüdi ja mõistaks Viru Vanglalt välja hüvitise talle tekitatud kahju eest. Kaebaja väitis, et andis jalatsid vangla lattu, kuid need on sealt kaduma läinud. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl. 23) vaieldi kaebusele vastu, paluti seda mitte rahuldada ning leiti, et kaebaja on ise oma asjadega hooletu olnud. Seejuures märgiti, et enne kartserisse minekut paigutati kaebaja asjad kappidesse nr. 397 ja 383, 17.09.2008 andis ta nende tagasi saamise kohta oma allkirja ning jääb arusaamatuks, miks ta teatas väidetavast kadumisest alles 17.11.
3. Kohtuistungil jäi P. U oma kaebuse väidete ja nõude juurde ning selgitas, et tegemist oli kasutatud, kuid tervete ja kvaliteetsete korvpallijalatsitega, mis maksid uutena 3800 krooni. Ta väitis, et andis jalatsid koos teiste kambris olnud asjadega kartseri lattu, kuid vabanemisel neid enam hoiule antud asjade hulgas polnud ja see, et nad on üleüldise asjade äravõtmise käigus kaduma läinud, selgus alles hiljem. Viru Vangla esindaja Eve Kangro jäi samuti kirjalikult esitatu juurde ja väitis, et kuna kaebaja jalatsite arv mahtus lubatu piiridesse, polnud vajadust neid ära võtta ja isiklike asjade lattu paigutada. KOHTU PÕHJENDUSED Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on käsitletud riigivastutuse seaduse § 7 lg. 1 ja
4. Kehtestatu kohaselt võib kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui see tekitati avaliku võimu kandja õigusvastase ja isiku õigusi rikkuva tegevuse või tegevusetusega ning kahju polnud võimalik vältida ega kõrvaldada muul viisil. Sama seaduse § 12 1 1 lg. 2 kohaselt loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks vaid vastavaid ülesandeid täitnud isiku poolt vahetult põhjustatud kahju. Kaebuse väidetest ja taotlusest nähtuvalt nõuab P. U varalise kahju hüvitamist, mis tekkis tema spordijalatsite kadumise tagajärjel ajal, mil ta ise kartseris viibis. Vangla sisekorraeeskirja § 61 lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetava juurde kambrisse ning lattu hoiule antavatest asjadest koostada ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. P. U asjade kohta on nimekiri koostatud 05.05.2008 (tl. 6-7). Selle kohaselt olid sinist värvi Nike spordijalatsid kaebaja juures kambris. Kartserisse paigutamine on reguleeritud vangistusseaduse § 65’ lg 1 ning vangla sisekorra eeskirja § 100 lg 1 ja 2, kus on kehtestatud, et kinnipeetavale antakse kartseri arvel olev riietus ning tema juures kambris olnud isiklikud asjad pannakse lattu ja tagastatakse pärast kartserist vabanemist. Kuidas täpselt seejuures asjadega toimida, kumbki nimetatud õigusaktidest ette ei näe ja seda ei tulene ka Viru Vangla kodukorra punkt 10.15, milles on kehtestatud vaid see, et kinnipeetava kartserisse paigutamisel ladustatakse tema isiklikud asjad kartseri laoruumi. Viru Vangla esindaja seletuste (tl. 34-35) kohaselt peetakse kartseris tööraamatut ainult selle kohta, millisesse kappi kinnipeetava asjad paigutatakse ja asjade nimekirju ei koostata. Nimetatud raamatu väljavõte (tl. 29) tõendab, et 04.09.2008 paigutati P. U asjad kappidesse nr. 397 ja 383, 17.09.2008 on ta andnud allkirja nende kättesaamise kohta ning esitanud alles kaks kuud hiljem väite jalatsite kadumisest (tl. 8). Viru Vangla esindaja väidetel (tl. 34) viidi septembris 2008 direktori käskkirja (tl. 28) alusel läbi kinnipeetavate riietamine vangla riietusse, sellega seoses võeti küll osa kambrites olnud asjadest ära ja paigutati lattu või saadeti vanglast välja, kuid kaebaja jalatsite arv jäi lubatu piiridesse ja puudus vajadus neid ära võtta. Samas möönis ta, et üleliigsete asjade kohta ei koostatud mingeid nimekirju nende ümber paigutamisel ega ka ära saatmisel. Sellist kohustust õigusaktidest küll otseselt ei tulene, kuid vangla sisekorraeeskirja § 61 lg 2 ja 4 mõte on selles, et kinnipeetavate asjade asukoha üle peetaks arvestus ning nende lattu paigutamine ja väljastamine saab toimuda vaid laos oleva nimekirja alusel ja kinnitatakse asjaomaste isikute allkirjadega. Käesoleval juhul pole seda kartseri laoruumi paigutatud asjade puhul piisava hoolikusega tehtud ja tagantjärele on võimatu kontrollida, millised neist tagastati kaebajale ja millised saadeti vanglast välja. See asjaolu aga pole iseenesest veel küllaldane alus kaebuse rahuldamiseks, sest tegelikult ei kinnita miski peale kaebaja enda hilinenud väidete, et vaidluse põhjuseks olevad jalatsid üldse on kaduma läinud ning, et see toimus just vanglas peetava puuduliku arvestuse või mistahes muu avalik-õiguslike ülesannete täimisega seotud tegevuse või tegevusetuse tõttu. Riigivastutuse seadusest tuleneva kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks on vajalik, et kohtumenetluses oleks tuvastatud nii kahju tekkimine, kaebaja õiguste rikkumine avalik-õiguslikus suhtes kui ka põhjuslik seos väidetava kahju ja õigusvastase teo vahel. Käesoleval juhul need puuduvad. Kohtuistungil viitas P. U võimalusele, et tema jalatsid võis võtta ka keegi kinnipeetavatest (tl. 35). Sellisel juhul pole tal aga üldse alust väita, et Viru Vangla on kahju vahetuks põhjustajaks ja nõuda selle hüvitamist riigivastutuse seaduse alusel. Eeltoodust tulenevalt ei ole P. U kaebus põhjendatud, see jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja poolt tasutud 250 krooni suurune riigilõiv (tl. 3) sama seadustiku § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Viru Vangla esindaja menetluskulude hüvitamise taotlust ja vastavaid kuludokumente ei esitanud (tl. 36). Seega jäävad ka vastustaja võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Raili Randlane Kohtunik 2 2