2-08-77648/13

2-08-77648 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungi sekretär Pille Kaarepere Määruse tegemise aeg ja koht 25.

1. 2009.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-08-77648 Menetlustoiming Lõpplahend Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Pajusi vald vallavalitsuse kaudu (Kalana Pajusi vald Jõgevamaa 48205) esindajad Merle Tänav ja Tiia Juhkam; Puudutatud isikud Lxxxxx Kxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Kxxxx Lxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht mõlemal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registreeritud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Mxxxx Mxxxxxx Lxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx) esindaja Tiia Tafenau (AB Sirje Must, asukoht Õpetaja 9 Tartu 51003) Menetlusosaliste ärakuulamine
2. ja
3. 01.2009.a Pajusi valla avaldus vanema õiguste äravõtmiseks RESOLUTSIOON Avaldus rahuldada. Võtta Lxxxx Kxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Kxxxx Lxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ära vanema õigused Mxxxx Mxxxxxx Lxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) suhtes. Määruse ärakiri saata 10 päeva jooksul pärast selle jõustumist Elva Väikelastekodule. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Avaldaja nõue ja põhjendused 19.11.2008 esitas Pajusi vald vallavalitsuse kaudu kohtule avalduse, milles palub võtta xxxxx Kxxxxx ja Kxxxx Lxxxxxxxx ära vanema õigused xxxxxxxxxx.a sündinud tütar Mxxxx Mxxxxxx Lxxxxxx suhtes. Avaldaja leidis, et lapse jätmine vanemate juurde on lapsele ohtlik. Avalduse kohaselt on Lxxxx xxxxx probleeme alkoholiga- näiteks oli ta 23.10.2008.a Kalana kaupluse juures ebakaines olekus. Lxxxx Kxxx on tihti ilmunud vallavalitsusse „sinikatega“ ja avaldanud, et need on tekitanud Kxxxx Lxxxxxx. Kxxxx Lxxxxxx on agressiivne ja ärritub kergesti. Lxxxx Kxxx läheb ise välja ja jätab lapse Kxxxx Lxxxxxx valvata, samas kui Kxxxx Lxxxxxxxxon arstliku ekspertiisi otsusega tuvastatud, et ta vajab ise järelvalvet. Avaldaja leidis, et vanemad võivad lapsele tekitada kahju, sest ema on pidevalt ebakaine ja isa võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju endale või ka teiste isikute elule ja tervisele ning ärritub kergesti. Sellises olukorras on laps ohustatud. Lxxxx Kxxxx on peale Mxxxx Mxxxxxx veel kolm elusolevat last, kes elavad oma isaga Axxxxxxx. Avaldajale teadaolevalt Lxxxi xxxx laste ülalpidamiseks elatist ei maksa. Kxxxx Lxxxxxxx on abielust Oxxx Lxxxxxxxx lapsed, kes on täiskasvanud. Elumaja, kus pere xxxxxx külas elab, on vana ja lagunenud. Elatakse saunas ning eluruum on väga väike mahutades vaid abieluvoodi ja lapse voodi, ruumi liikumiseks praktiliselt pole. Elamises ei ole elektrit. Tavaliselt ei lubata sotisaaltöötajat ega konstaablit pere eluruumidesse. 19.11.2008.a toimunud kodukülastusel oli laps üldiselt hooldatud, kuid voodipesu oli äärmiselt määrdunud. Ärakuulamisel selgitas avaldaja, et pere on kolinud paide valda üürikorterisse, kus on paremad elamistingimused. Lxxxx Kxxx ja Kxxxx Lxxxxxx ei lubanud ka Paide valla sotsiaaltöötajaid eluruumi, kui nad soovisid teostada kodukülastust. Avaldaja märkis ka, et Kxxxx Lxxxxxx on jätnud xxxxxx külla korduvalt maha toitmata koerad, keda siis tema lapsed või vald peavad hooldama. 06.03.2009.a esitas avaldaja kohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja palus ära võtta menetluse ajaks Mxxxx Mxxxxxx Lxxxxxx vanemate juurest. Koos taotlusega esitas avaldaja ka uusi tõendeid. Kohus rahuldas taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks 06.03.2009.a määrusega. Puudutatud isiku Liivi Kivi seisukoht Lxxxx Kxxx vaidles avaldusele vastu ja leidis, et puudujääke lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises ei ole. Kinnitas, et lapse eest hoolitseb tema ja on vaid poodi minnes paaril korral jätnud lapse Kxxxx Lxxxxxx hoolde, kes tuleb aga lapse eest hoolitsemisega ilusti toime. Eitas igasuguseid etteheiteid seoses alkoholi pruukimisega ja võimalike rünnakutega Kxxxx Lxxxxxx poolt. Esitas vastuolulisi seisukohti sissetulekute ja edasiste plaanide osas: märkis, et plaanib tööle minna, siis jälle, et mitte. Talvel igatahes elatakse Pxxxx vallas, kuid suveks on plaanis xxxxxx külla tagasi kolida. Lastetoetuste saamisega olid probleemid ja Lxxxx Kxxxxxpuudus selge ülevaade, milliseid rahasid ja mil moel tal saada on. Lxxxx Kxxx esitas tema käitumisele tehtud etteheidete suhtes alati omapoolsed etteheited teiste käitumisele ja õigustas end igati. Puudutatud isiku KxxxxxLxxxxxx seisukoht Kxxxx Lxxxxxx leidis, et lapsega on kõik korras- ta on eakohaselt arenenud, terve ja toidetud. Lapse eest hoolitsemisega tulevad nad Lxxxx Kxxxxx normaalselt toime. Lxxxx olevat ikka alkoholi pruukinud, kuid Kxxxx Lxxxxxx kinnitas, et on suutnud ta sellest kombest võõrutada. Kxxxx Lxxxxxx kinnitas, et tema alkoholi ei tarbi. Füüsilist vägivalda Lxxxx Kxxx suhtes eitas- Lxxxxxx on lihtsalt mitu kord õnnetused juhtunud tema oma lohakuse tõttu. Kirjeldas, kuidas tema üksi saab lapse eest hoolitseda ja oma puudes selle takistuseks probleemi ei näinud. Kxxxx Lxxxxxx leidis, et laste füüsiline karistamine on teatatud juhtudel täiesti põhjendatud. Mxxxx Mxxxxxx Lxxxxxx esindaja seisukoht Esindaja leidis, et avaldus tuleks jätta rahuldamata, kuna ei ole täidetud PrkS § 54 lg 1 märgitud eeldused, mis tingiksid vanema õiguste äravõtmise. Esindaja arvamuse kohaselt ei ole tõendatud, et Mxxxx MxxxxxxxLxxxxxx oleks vanemate poolt julmalt koheldud, et vanemad oleks kuritarvitanud vanemaõigusi või avaldaksid lapsele muul viisil kahjulikku mõju. Esindaja leidis siiski, et liikumispuudega Kxxxx Lxxxxxxx tekib probleeme lapse eest hoolitsemisel kui laps kasvab ja muutub aktiivsemaks. Seetõttu ei tohiks Lxxxx Kxxxxjätta last üksi koju koos isaga. Samuti on ohtlik see, kui Lxxxx Kxxx üksi kodust lahkudes lukustab ukse. Kuigi Lxxxx Kxxxx on probleeme alkoholiga, kinnitas ta, et ei tarvita enam alkoholi. Esindaja märkis ka, et kuigi Kxxxx Lxxxxxx on olnud varasemalt vägivaldne oma pere ja Ka Lxxxx Kxxx suhtes, ei ole tõendeid, et ta oleks kasutanud vägivalda Mxxxx Mxxxxxx Lxxxxxx vastu. Seega ei ole laps vanemate juures ohustatud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, uurinud tõendeid ning kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et avaldus vanemaõiguste ära võtmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 näeb ette, et ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või Kohtule esitatud ja kohtu poolt kogutu alusel leiab kohus, et käesoleval juhul esinevad Kxxxx Lxxxxxx ja Lxxxx Kxxx käitumisest PrkS § 54 lg 1 p 1 ja 4 sätestatud eeldused. Tuvastatud ei ole lapse julm kohtlemine ja vanema õiguste kuritarvitamine. Lxxxx Kxxxx on lisaks Mxxxx Mxxxxxx Lxxxxxxxx veel kolm last, kelle kasvatamises ta juba mitu aastat ei osale. Lxxxx Kxxx oli oma vanematest lastest rääkides ükskõikne, ta ei olnud huvitatud laste käekäigust, neid rahaliselt ja ka isikliku kohalolekuga ei toeta. Kohus tuvastas, et Lxxxx Kxxxx on pikaajaliselt ja pidevalt probleeme alkoholiga. Nimetatud asjaolu on tõendatud alkoholijoobe tuvastamise protokollidega 23.
4. ja 27.11.2008.a (t lk 7, 23) ja 05.03.2009.a, kodukülastusaktidega 26.
5. ja 27.11.2008.a (t lk 21-22), 22.
6. ja 05.03.2009.a, tööandaja iseloomustusega (t lk 25), tunnistaja Mxxx Lxxxxx ütlustega ning MxxxxHxxxxxxxärakuulamisel saadud teabega, samuti Lxxxx Kxxx naabri KxxxxAxxxxx poolt vallavalitsusele esitatud avaldusega. Lxxxx Kxxxxxse alkoholi tarbimist eitab ja süüdistab kõiki teisi valetamises. Kohus leiab, et Lxxxx Kxxxxselgitused, et ta ei tarbi alkoholi on kõigi eeltoodud tõenditega ümber lükatud. Kriminaalhooldaja on esitanud Tartu Maakohtule 05.03.2009.a ettekande Lxxxx xxx kohta, millest nähtub, et Lxxxx Kxxx ei täida talle kriminaalasjas nr 1-07-2953 pandud kontrollikohustusi ning kriminaalhooldaja palus pöörata karistus reaalsele täitmisele. Ettekandest nähtub, et Lxxxx kxxxxei ole koostöövalmis (helistamisel ärritub ja viskab toru hargile); ei ole käinud ametniku juures vastuvõtul, kuigi talle vastu tulles on seda võimaldatud Lxxxx Kxxxxx sobivatel aegadel; ei ole püüdnud tasuda oma rahalisi kohustusi. Ka kriminaalhooldusametnik märgib, et Lxxxx Kxxx on teiste isikute suhtes süüdistaval seisukohal ja ei otsi lahendusi oma emakohustuste täitmiseks. Alkoholijoobes olles on Lxxxx Kxxx võtnud lapse õue kaasa ebasobivas riietuses ja sõidutab last küla vahel sõiduteel, kus liiguvad ka sõidukid. Sellega ohustab Lxxxx Kxxxxlapse tervist (oht külmetuda) ja ka elu (liiklusõnnetuse oht). Lxxxx Kxxx on korduvalt jätnud lapse koju KxxxxLxxxxxx hoolde, kui on ise kodust lahkunud alkoholi tooma või siis ka alkoholijoobes lihtsalt kodust välja läinud. Kohus leiab esitatud tõenditele tuginedes, et Kxxxx Lxxxxxx ei ole võimeline ilma kõrvalise abita lapse eest hoolitsema. Kxxxx Lxxxxxxxx on 30.09.2008.a arstliku ekspertiis otsusega määratud raske puue (t lk 8) ja ta vajab ise kõrvalabi ja juhendamist. Kxxxx Lxxxxx on nimetatud otsuse küll vaidlustanud, kuid isikulikult kogetu põhjal asub kohus seisukohale, et xxxx Lxxxxxxxxxon vajalik kõrvaline abi lähtudes tema puudest. Isegi kui Kxxxx Lxxxxxx saab hakkame enda eest hoolitsemisega, on tema puude spetsiifikat (liikumispuue, mis nõuab karkude kasutamist) arvestades tal rakse väiklast hooldada. Kohus jõudis seisukohale, et Kxxxx Lxxxxxx rõhutab oma puuet, siis kui see on talle vajalik ja vaidlustab seda, siis kui puue võib talle kahjulikuks osutuda. Sellele viitavad ka tunnistajate Mxxx Lxxxxxx ja Oxxx Lxxxxxx ütlused, mille kohaselt Kxxxx Lxxxxxx nõuab oma abikaasalt, kelle ta mitmeid aastaid tagasi hülgas, ja lastelt, kelle ülalpidamises ta ise ei osalenud, enda toetamist väitega, et on invaliid. Kxxxx Lxxxxxx helistab Oxxx Lxxxxxxxx ja nõuab enda rahalits toetamist ning lapsed aitavad teda rahaliselt ja ka igapäevaeluga toime tulekul. Nimetatud tunnistajad märkisid ka, et tavapäraselt on Kxxxx Lxxxxxx neid kõnesid tehes alkoholijoobes. Asjaolu, et ka Kxxxx Lxxxxxx tarvitab alkoholi (küll tunduvalt vähem kui Lxxxx Kxxxx) on tõendatud ka kodukülastusaktidega 05.03.2009, politsei vanemkonstaabli Ivo Saarela ettekandega 05.03.2009 ja perekonna naabri poolt vallavalitsusele esitatud avaldusega. Tunnistajad Oxxx ja MxxxxLxxxxxxxselgitasid, et Kxxxx Lxxxxxx oli varem tarbinud alkoholi paaripäevaste nn kuuridena. Eeltoodu kohaselt leiab kohus, et Kxxxx Lxxxxxx väited enda täiskartskusest ei ole õiged. Kohus märgib ka, et Kxxxx Lxxxxxx puue ei pruugi olla suureks takistuseks imiku eest hoolitsemisel, kuid lapse kasvades ja aktiivseks muutudes ei suuda ta üksi lapse turvalisust tagada- roomama, kõndima ja ronima õppinud laps on aktiive ja soovib maailma avastada, mis tingib vajaduse tema liikumist piirata , teda juhendada, tõsta, kinni hoida jne. Kxxxx Lxxxxxxx ei ole see puude tõttu võimalik. Lapse sulgemine võrevoodisse või turvaaeda ei ole aga lapse arengut arvestades soovitatav. Kohus leiab, et lapsele võib lisaks vanemate alkoholilembusele ja Kxxxx Lxxxxxx füüsilisest puudest tulenevale takistusele lapse hooldamisel, probleemiks olla ka Kxxxx Lxxxxxx vägivaldsus. Kxxxx Lxxxxxx ise igasugust vägivaldsust eitas ja leidis, et laste füüsiline karistamine on põhjendatud. Lxxxx Kxxxxeitas samuti, et Kxxxx Lxxxxxx on tema suhtes füüsilist vägivalda tarvitanud. Avaldaja esindaja ja tunnistaja MxxxxLxxxxxx aga märkisid, et on näinud Lxxxx Kxxxx kehavigastusi (sinikad, muhud, kriimud) ja vestluses on selgunud, et need on tekitanud Kxxxx Lxxxxxx. Kxxxx Lxxxxxx vägivaldust tõendavad ka Oxxx ja Mxxx Lxxxxxx ütlused, mille kohaselt Kxxxx Lxxxxxx pidevalt lõi abikaasat ja lapsi; karistas lapsi igasuguste üleastumiste eest füüsiliselt (lõi, tõukas, raputas), kusjuures ka kõige väiksemaid lapsi; eriti ärrituv ja noriv oli alkoholijoobes ja aastatega see karistamisvajadus süvenes. Kxxxx Lxxxxxx ärrituvust tõendavad ka kodukülastusaktid ning politseikonstaabel Ivo Saarela ettekanne 05.03.2009.a. Avaldaja esindaja selgituste kohaselt on Kxxxx Lxxxxxx väga vihane ja sõjakas nii, et kodukülastusele tuleb alati minna koos politseitöötajatega. Mxxx Hxxxxx, kes kirjeldas kirjalikus tunnistuses Lxxxx Kxxx käitumist alkoholijoobes lapsega jalutamas olles, märkis kohtu ärakuulamisel, et pärast nimetatud kirja esitamist vallale olid nii Lxxxx Kxxx kui Kxxxx Lxxxxx teda ähvardanud. Kõigist kohtule esitatud kodukülastusaktidest nähtub, et Lxxxx Kxxx ja Kxxxx Lxxxxxx suhtuvad eestkosteasutuse lastekaitsetöötajatesse halvasti ja keelduvad koostööst ja abist, mida neile on püütud pakkuda. Tavapäraselt keelduvad nad sotsiaaltöötajaid oma elukohta laskmast ja on agressiivsed, mistõttu on koduse olukorra ja lapse hooldamise kontrollime olnud raskendatud. Eeltoodu kohaselt leiab kohus, et Kxxxx Lxxxxxx on agressiivne, kergesti ärrituv ja ta ei saa aru, et lapse füüsiline karistamine on taunitav. Kohtu arvates on vaid aja küsimus, kui Kxxxe Lxxxxxx agressiivne iseloom võib osutuda väikelapsele ohtlikuks. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus Kxxxx Lxxxxxxxx ja Lxxxx Kxxxxx tuleb vanema õigused ära võtta, sest alkohoolsete jookide tarvitamise tõttu on nad jätnud lapse olukorda, mis võib osutuda lapsele ohtlikuks ning sellega avaldavad nad lapsele kahjulikku mõju. PrkS § 54 lg 3 korraldab MxxxxxMxxxxxx Lxxxxxx edaspidist elu eestkosteasutus- Pajusi vald. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 3 teise lause kohaselt võib kohus jätta hagita perekonnaasja menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab kantud menetluskulud, sealhulgas tunnistajale tasutud sõidukulud, riigi kanda. Maimu Laumets Kohtunik