KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2009, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-0

) § 61 lg 1 alusel elatise väljamõistmist kindla maksena igas kuus. Hinnates kohtule esitatud tõendeid, lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealist last, arvestades hagejal olevat kohustust maksta tulumaksu elatusrahalt, arvestades elukallidust ning lapse vajadusi, pidas kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks 3000 krooni kuus, millele lisandub tulumaks 3 21 %, seega 3630 krooni. Tulumaksuseaduse (TMS) § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksu.

Tulumaksumäär oli 2007.a 22% ja 2008.a 21%. Seega 2008.a on reaalselt kättesaadav elatise suurus 3000 krooni.

1. Kuna hageja ei esitanud elatise suuruse kohta tõendeid, lähtus kohus lapse vajadustest, arvestades ka lapse vanust. Elatise suuruse määramisel lähtus kohus ka kostja seisukohast.
2. Kohus leidis, et kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 04.03.2008 ja hageja soovis saada

§ 70

lg 2 alusel elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist, on elatise väljamõistmise alguspäevaks 04.03.2007 ning suuruseks 1800 krooni, millele lisandub 2007.a tulumaks 22%, seega 2196 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused

1. Kostja palus tühistada kohtuotsuse ulatuses, mis sätestab tulumaksu kohustuse ja summeerib selle makstavate elatusrahadega, ning teha vastavas osas uus otsus.
2. Kohus mõistis otsuse põhjendavas osas kostjalt välja 1800 krooni kuus alates 04.03.2007 ja alates kohtuotsuse väljakuulutamisest 3000 krooni kuus. Nende summadega kostja ka nõustus. Samad summad ei kajastu aga kohtuotsuse resolutsioonis.
3. Elatusraha ei ole eraldi maksustatav tulu liik, vaid üks osa üksikisiku kogu tulu koosseisust. Seega ei saa kohtuotsusega määrata summat, mis on üle kantav riigituludesse. Kohus oleks pidanud arvestama, et elatise maksmine on pikaajaline protsess. TMS § 4 toob välja tulumaksu suuruse järgnevate aastate lõikes ja § 23 sätestab erinevad tulumaksuvabad miinimumid. Tulumaksu automaatne lisamine väljamõistetud elatisele ei anna selget ja üheselt mõistetavat seisukohta, milline on kostja elatusraha maksmise kohustus. Kostjal tekib küsimus, kas kohtuotsuse resolutsioonile tuginedes on tal võimalik igal aastal teha iseseisvalt elatiseks makstavate summade ümberarvestust tulenevalt seadusega kehtestatud maksumäärast ning kuidas toimuks sellise otsuse täitmine. Kohus jättis ka tähelepanuta, et kostja ei ole Eesti Vabariigi maksumaksja. Töölepingust nähtub, et kostja töötab XXXXX XXXXXXXXXX ja maksab oma maksud seal. Seega puudub tal isegi teoreetiline võimalus tulumaksu tasaarvelduseks. Kohus on pannud kostja olukorda, kus tulenevalt elatise maksmise kohustusest tekib tal tulumaksuga topeltmaksustamine.
4. Kohus ei pidanud vajalikuks koguda kõiki vajalikke tõendeid elatise määramiseks ja väljamõistmiseks koos tulumaksuga. Hageja ei esitanud tõendit oma püsiva sissetuleku kohta. Juhul kui hageja ei oma regulaarset maksustatavat sissetulekut, siis on võimalik, et hagejal ei teki väljamõistetud elatusrahade pealt tulumaksu tasumise kohustust. Tulumaksuvaba miinimum on 2008.a koos lapsega 54 000 krooni ehk 4500 krooni kuus. Sellise sissetuleku puhul ei teki elatusrahade osas tulumaksukohustust, sest tulud ei ületa seaduses sätestatud määra. Kostja on seisukohal, et kohus ei ole järginud kõiki õigusakte ning otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud. Vastus apellatsioonkaebusele
5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja 4 tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 17.

§ 60

lg 1 järgi on mõlemal vanemal kohustus ülal pidada oma alaealist last.

§ 61

lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.

§ 70

lg 2 kohaselt võib kohus vanema nõudel mõista elatise välja kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud vanem ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Seega on mõlema sätte järgi nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Riigikohus on avaldanud korduvalt oma lahendites seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Maakohus on tuvastanud, et kostja on lapse ülalpidamiskohustust rikkunud ja seda ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. 18.

§ 61

lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Eelkõige tuleb lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse kasvamiseks ja arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Asja materjalist nähtuvalt nõustus kostja esimese astme kohtus sellega, et ta maksab lapse ülalpidamiseks elatist tagasiulatuvalt alates 04.03.2007 1800 krooni kuus ja alates 01.01.2008 3000 krooni kuus. Kohtuotsusest järeldub, et maakohus pidas sellises suuruses summasid lapse ülalpidamiseks vajalikeks, so arvestas neid summadena, mida hageja saaks kostja panusena lapse ülalpidamiseks tegelikult igas kuus kulutada. Maakohus arvestas kohtuotsusega väljamõistetava elatisraha suuruse määramisel õigesti asjaolu, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 järgi tasuma saadud elatiselt ka tulumaksu. Sellise juhise on kohtutele andnud Riigikohus 19.11.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-93-

2. TsMS § 442 lg 5 järgi lahendatakse otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ning resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav. Nimetatud sätet ei ole maakohus otsuse tegemisel rikkunud. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et kohtuotsus ei anna selget ja üheselt mõistetavat seisukohta, milline on kostja elatusraha maksmise kohustus. Kohtuotsuse resolutsioon kajastab selgelt, et kostjalt mõisteti hageja kasuks välja igakuine elatis lapse ülalpidamiseks 2196 krooni tagasiulatuvalt alates 04.03.2007 ning 3630 krooni alates 01.01.2008 ja sellisena tuleb kohtuotsust ka täita. Arvestades lapse ülalpidamiseks vajalikku raha ja hageja kohustust maksta elatiselt tulumaksu, mõistis maakohus õigesti kostjalt välja elatise suuremas summas, kui kostja õigeks pidas. Seda, et lapse vajadused oleks väiksemad, kui maakohus otsust tehes leidis, kostja apellatsioonkaebuses ei väida.
3. Ebaõige on kostja seisukoht, nagu oleks kohus kohtuotsusega määranud talle riigituludesse ülekantava summa tulumaksu näol. Sellist kohustust kohtuotsusega kostjale pandud ei ole. 5
4. Ringkonnakohtu hinnangul on asjakohatud kostja arutlused selle üle, kas ja kui suur võiks olla hageja tulumaksukohustus elatusrahade osas juhul, kui hageja ei omaks regulaarselt maksustatavat sissetulekut. Hageja kohtuistungil antud seletuse kohaselt oli tema palk varem 25 000 – 30 000 krooni kuus, 2008.a oktoobrist aga vähenenud töökoormuse tõttu 15 000 (t lk 113). Seega on ta kogu aeg töötanud. Kostja maakohtus seda ei vaidlustanud.
5. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud väited, et kostja ei ole Eesti Vabariigi maksumaksja ning tal tekib tulumaksuga topeltmaksustamine. Kostja maakohtus neid asjaolusid esile ei toonud ning ei põhjendanud ega põhistanud nende esitamise lubatavust apellatsioonimenetluses.
6. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul kostja. Tiit Kollom Mare Merimaa Ande Tänav