TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-2600 Otsuse kuupäev 13.04.2009 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Deniss Barantšukov’i kaebus Viru Vangla toiminguga – 04.09.08 toimunud läbiotsimise käigus riiete äravõtmine – tekitatud kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 26.02.2009; 24.03.2009 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Deniss Barantšukov; Vastustaja Viru Vangla esindaja Kadi Laanemäe. Resolutsioon Edasikaebamise kord
- Rahuldada kaebus ja mõista välja Viru Vanglalt Deniss Barantšukov’i kasuks 1150 krooni.
- Mõista Viru Vanglalt välja riigilõiv 80 krooni riigituludesse. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 04.09.2008.a teostati Viru Vangla sektsioonis S10 vanglavormi väljastamist kinnipeetavatele, mille käigus kontrolliti ja otsiti läbi kõik nende isiklikud riided. Toiming viidi läbi tulenevalt Viru Vangla direktori 04.09.2008.a käskkirjast nr 207, mille kohaselt ei ole kinni peetavatel isikutel lubatud kambris omada selliseid isiklikke tarbeesemeid, mis on neile juba vangla poolt tagatud. Kuna Viru Vangla direktori 05.09.2008.a käskkirja nr 208 kohaselt tohivad kinnipeetavad omada kambris üksnes järgmisi isiklikke riietusesemeid: aluspesupüksid, sokid, kindad, sall, jalanõud, siis kaasnes vanglariietuse väljastamisega ühtlasi kinnipeetava kambris olevate isiklike riideesemete ülekontrollimine, et kõik riideesemed, mida kambris olla ei tohi, saaksid paigutatud lattu. Kinnipeetav Deniss Barantšukov kambrist nr 8260 viibis 04.09.2008.a läbiotsimise ajal kell 14-16 lühiajalisel kokkusaamisel tuttavaga. 23.12.2008.a saabus Tartu Halduskohtusse Tartu Vangla kinnipeetava Deniss Barantšukov’i kaebus Viru Vangla toiminguga – 04.09.08 toimunud läbiotsimise käigus riiete äravõtmine – tekitatud kahju hüvitamise nõudes. 28.01.2009.a määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt 04.09.2008.a, kui kaebaja viibis lühiajalisel kokkusaamisel, toimus Viru Vangla 10-S eluosakonnas läbiotsimine ja vanglavormi väljastamine. Kaebaja märgib, et kokkusaamiselt tagasi tulles, olid tema isiklikud riided ära võetud ning vanglaametnikud ei olnud koostanud riiete äravõtmise kohta vastavat akti. Ka ei viidud kaebuse kohaselt läbi mingit sisejuurdlust, et tema kadunud riideesemed üles leida. Kaebaja selgitab, et temal läksid kambrist kaduma halli värvi dressipüksid „Adidas“ (suurus L) ja halli värvi T-särk „Nike“ (suurus L). Kaebaja selgitab, et ülalnimetatud dressipükse eraldi jaemüügis ei müüda, need ostis tema lähedane sugulane komplektis koos dressipluusiga, spordikostüümina Inglismaalt ning kinkis need kaebajale sünnipäevaks. Hinnates objektiivselt riiete maksumust, lähtudes Eesti kaupluste vastavatest hindadest ning arvestades kadunud asjade amortiseerumist, nõuab kaebaja kaduma läinud dressipükste eest Viru vanglalt 1500 krooni ning T-särgi eest 800 krooni. Kaebaja selgitab, et tegemist oli uute riietusesemetega, mida kaebaja kandis väga erilistel juhtudel ning pestud neid asju ei olnud. Asju hoiti 2007.aastast kuni
- mai 2008.a laos ning alates 30.05.08 – 04.09.08 olid need riided kaebaja juures lukustatavas kambris, mida tõendab laost väljastatud kviitung, kuid alates 04.09.08.a peale kambris läbi viidud läbiotsimist on nende riideesemete asukoht kaebaja jaoks teadmata. Kaebaja selgitab lisaks, et kaduma läinud dressipükste vasakule püksisäärele põlvekohast kuni kannani oli suurte tähtedega halli värvi kiri Adidas, püksisäärte alumisel äärel olid hallid lukud, ümber vöökoha oli hall vöö ning siseküljel ees oli 4 embleemi. Sealjuures 3 embleemi olid väiksemad – 4-5 cm ja üks embleem teistest suurem – 7 cm ning need embleemid kujutasid riikide lippe, kus selle firma tooteid toodetakse. T-särgi kohta selgitas kaebaja, et rinna vasakul osal umbes südame piirkonnas oli sinist värvi firma „Nike“ märk. Krae oli sinihallide triipudega, kaela tagumisel osal 2 embleemi, ühel kujutatud firma „Nike“ logotüüpi, teisel andmed pesemise kohta, mis temperatuuril ja kuidas pesta. 26.02.2009.a toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja, et viibis lühiajalisel kokkusaamisel kella 14.00-st kuni kella 16.00-ni. Kuna lühiajalisele kokkusaamisele ei tohi midagi kaasa võtta ja vanglas ei tohi liikuda isiklikes asjades, siis läks kaebaja sinna vanglavormis. Enne kokkusaamisele minekut pani kaebaja kõik oma isiklikud asjad kokku ja riputas nagisse kambris. Kaebaja selgitas, et tema kambrikaaslane Aleksandr Dmitrijev nägi, et ta riputas asjad nagisse, kuid kambrikaaslane ei näinud kaebaja asjade äravõtmist, kuna ta viidi koos tema asjadega ära ja kaebaja asjad jäeti kambrisse. Kaebaja selgitas, et kokkusaamiselt tagasi tulles viidi kaebaja kontaktisik Õ.Reivardt’i kabinetti ning seal avastas kaebaja, et tema isiklike riiete hulgast on puudu „Adidas“ dressipüksid ning „Nike“ T-särk. 24.03.2009.a toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja, et on nõus vähendama oma kahju hüvitamise nõuet 50% võrra sellisel juhul, kui raha ei laeku vangla arvele, vaid kas tema ema 2 või tuttava arvele. Sellisel juhul jääb kaebaja nõudeks 1150 krooni, s.o T-särgi eest 400 krooni ja dressipükste eest 750 krooni. Lähtuvalt eeltoodust palub D.Barantšukov mõista Viru Vanglalt kaduma läinud „Adidas“ dressipükste ning „Nike“ T-särgi eest välja 1150 krooni hüvitist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Viru Vangla leiab, et Deniss Barantšukov’i kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. 04.09.2008 toimus Viru Vangla sektsioonis S10 vanglavormi väljastamine, mille käigus lubati kinnipeetavatel kambrisse jätta ainult sellised isiklikud riideesemed, mis olid Viru Vangla direktori käskkirjaga nr 208 lubatud. Ülejäänud isiklikud riideesemed paigutati lattu. Deniss Barantšukov väidab, et vanglavormi väljastamisega seotud tegevuse käigus läksid tema kambrist kaduma seal olnud spordiriided (dressipüksid „Adidas“ ja T-särk „Nike“). Kaebaja isiklike asjade ühtsest nimekirjast seisuga 30.05.2008 nähtub, et ta sai Viru Vanglasse saabumisel kambrisse hallid „adidase“ dressipüksid ja 3 T-särki. 15.07.2008 koostatud isiklike asjade nimekirjast nähtub, et hallid „adidas“ dressipüksid on kinnipeetaval kambris olemas. Samuti on näha, et kambris on T-särk. Ka kinnipeetav ise tunnistab oma kaebuses, et alates 30.05.2008 kuni 04.09.2008 olid kõnealused spordiriided tal kambris. Tegemist oli kinnipeetava isiklike asjadega, mis olid temale laost kambrisse kasutamiseks väljastatud. See tähendab, et kinnipeetav vastutas oma isiklike asjade eest ise, sealhulgas nende võimaliku kadumise eest. Kinnipeetavate elukambrid on iga päev teatud aja jooksul avatud. See tähendab, et kinnipeetavad saavad vabalt liikuda ja omavahel suhelda, kuid samal ajal on suuremad võimalused ka asjade kadumiseks, omavaheliseks üleandmiseks ja vahetamiseks, kuna kinnipeetavad pääsevad vabalt üksteise kambritesse. Vanglal ei ole võimalik teostada kõikide kinnipeetavate asjade üle ööpäevaringset järelevalvet ning see ei ole ka vajalik. Oma isiklikus kasutuses olevate asjade valvamine ja nende eest vastutamine vanglas on eelkõige kinnipeetava enda kohustus. Vangla võimalikust vastutusest võiks rääkida üksnes sellisel juhul, kui asjad oleks läinud kaduma sel ajal, mil need olid kinnipeetava poolt vangla kätte hoiule antud. Alates 30.05.2008 olid nimetatud spordiriided aga antud kinnipeetavale kambrisse kasutamiseks. Kaebaja väidab, et asjade olemasolu kambris 04.09.2008 tõendab laost väljastatud kviitung, mille kohaselt talle on nimetatud dressid ja T-särk kambrisse antud. Ilmselt on kinnipeetav pidanud silmas temale 30.05.2008 vanglasse saabumisel väljastatud ühtset nimekirja isiklikest asjadest, mille kohaselt kambrisse antud asjade hulgas on tõepoolest hallid dressipüksid „Adidas“. Samast nimekirjast nähtub, et kambrisse on antud ka 3 T-särki. Ka 15.07.2008 uuesti Viru Vanglasse saabudes koostati kinnipeetava isiklikest asjadest ühtne nimekiri, kust nähtub samuti, et hallid „Adidas“ dressipüksid anti kinnipeetavale kambrisse, samuti on kambrisse antud T-särgid. Nimekirjad tõendavad küll seda, et spordiriided on kinnipeetavale kambrisse antud, kuid mitte seda, et nimetatud spordiriided olid kambris ka 04.09.2008, mil toimus asjade kontrollimine ja vanglariietuse väljastamine. D.Barantšukov’i lattu paigutatud riiete kohta täideti isiklike asjade laole esitatava avalduse blankett, mille kohaselt paigutati 04.09.2008 lattu järgmised riideesemed: nahktagi (musta 3 värvi), saunalina (helesinine), kampsun (halli värvi), kindad, lühikesed püksid (rohelised), 1 T-särk, 1 pikkade varrukatega särk. Inspektor-kontaktisik Õnnela Reivardti poolt koostatud õiendi kohaselt ei kirjutanud kinnipeetav 04.09.2008 tema asjade kohta koostatud nimekirjale alla, kuna väitis, et sealt on kaks riideeset puudu. Samast õiendist nähtub, et Õ.Reivardt kontrollis ühtset nimekirja kinnipeetava isiklikest asjadest (seisuga 15.07.2008), kus olid asjad kirjas. Õ.Reivardt kinnitab õiendis, et tegi seepeale ühtsesse nimekirja omakäelised märked, et asjade hulgast oli kontrollimise hetkel puudu hallid „Adidas“ dressipüksid ning 1 T-särk. Kinnipeetavate isiklike asjade laost kontrollides neid riideesemeid ei leitud. Antud hetkel ei ole millegagi võimalik tõendada, et väidetavalt kaduma jäänud spordiriided olid 04.09.2008 enne vanglariiete väljastamise toimingut D. Barantšukovi kambris olemas. Ei ole välistatud, et need kadusid kambrist enne vangla poolt 04.09.2008 teostatud riietevahetust (nt võisid riided olla antud kaaskinnipeetavatele vms). Kaebaja märgib, et vangla poolt ei ole koostatud tema spordiriiete äravõtmise akti, seega on tema hinnangul tegemist vargusega. Vastustaja selgitab, et kõnealuste riideesemete kohta ei ole koostatud ühtegi äravõtmise akti seetõttu, et neid asju kinnipeetava lattu paigutatavate riiete hulgas kontrollimise hetkel ei olnud. Vangla koostab kõikide kinnipeetavatelt äravõetud esemete kohta dokumendid. Antud juhul ei ole vangla nimetatud spordiriideid kinnipeetavalt ära võtnud ning sellest tulenevalt ei saa olemas olla ka ühtegi äravõtmise akti. Vanglavormi väljastamist viisid läbi oma töökohustusi täitvad vanglaametnikud, kellel puudub huvi kinnipeetavate asjade ebaseaduslikuks omastamiseks. Kui kinnipeetav on seisukohal, et tema asjad on vanglas varastatud, on tal võimalik pöörduda vastavasisulise avaldusega õiguskaitseorganite poole, kelle pädevuses on juhtunut uurida. Riigivastutuse seaduse § 12 lg 1 kohaselt on kahju kannatanud isikule kohustatud kahju hüvitama avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Sätte sisust tuleneb, et kahju hüvitamise kohustuslikuks eelduseks on põhjuslik seos tekkinud kahju ja avaliku võimu kandja tegevuse vahel. Antud juhul ei ole millegagi tõendatud, et kaebaja spordiriided kadusid vangla tegevuse tulemusena. Kinnipeetava väide selle kohta, et Viru Vangla siseselt ei toimunud juurdlust asjade kadumise üle, ei ole tõene. Juhtunu asjaolusid selgitati kinnipeetava poolt esitatud märgukirjale vastamisel ning juhtunut uuriti ka esitatud kahjunõudele vastuse koostamisel. Mõlemast vastusest tuleneb, et puuduvad tõendid selle kohta, et spordiriided on kaduma läinud vangla tegevuse tulemusena. Vanglariietuse väljastamise käigus ja isiklike riiete kontrollimise käigus ei leitud D. Barantšukovi isiklike kambris olnud rõivaste hulgast tema poolt kirjeldatud spordirõivaid. Üle kontrolliti ka kinnipeetav A. Dmitrijevi asjad ja seal D. Barantšukovi spordiriideid ei leidunud. See nähtub ka A. Dmitrijevi poolt 10.02.2009 antud seletuskirjast. 26.02.2009.a toimunud kohtuistungil selgitas vastustaja, et hetkel käib distsiplinaarmenetlus asjaolude väljaselgitamiseks seoses asjade väidetava kadumisega ja see ei ole käesolevaks hetkeks lõppenud. 24.03.2009.a toimunud kohtuistungil esitas vastustaja kohtule läbiviidud distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte ning selgitas, et 04.09.2008.a teostati Viru Vanglas vanglariiete väljastamist, mis seisnes selles, et kinnipeetavate isiklikud asjad mida Viru 4 Vangla direktori käskkirja alusel kambrisse ei lubatud paigutati lattu ja asemele anti teine komplekt vangla riietust. Kuna kinnipeetav Deniss Barantšukov viibis tol hetkel lühiajalisel kokkusaamisel paigutati tema riided inspektor-kontaktisiku kabinetti. Pärast tema naasmist väljastati kinnipeetavale tema vorm Õnnela Reivardt’i poolt tema kabinetist. Vanglaametnike poolt korjati kokku Deniss Barantšukov’ile kuuluvad riided ja paigutati need inspektorkontaktisiku kabinetti. Ilma kinnipeetava nõusolekuta ei toimunud riiete äravõtmist. Riided olid pandud hoiule seniks kuni kinnipeetav saabub tagasi lühiajaliselt kokkusaamiselt. Vastustaja tunnistab, et vanglaametnikud ei käitunud täiesti korrektselt. Otsese nimetusega riiete äravõtmise akti vanglas ei ole, oleks saanud koostada nimekirja, aga antud juhul ei tehtud ka nimekirja riietest mis võeti. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta D.Barantšukov’i kaebus rahuldamata, kuna kaebajal ei ole kahju tekkinud vangla tegevuse tulemusel ja see ei ole leidnud ka tõendamist. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Toimiku materjalidega on tuvastatud, et Deniss Barantšukov asus 04.09.2008.a Viru Vangla sektsioonis S10 kambris nr 8260 koos A.Dmitrijev’iga. Kella 14.00-st kuni 16.00-ni viibis D.Barantšukov lühiajalisel kokkusaamisel, kuhu ta läks vangla riietes. Viru Vangla direktori 04.09.2008.a käskkirjaga nr 207 oli täiendatud Viru Vangla direktori 04.04.2008.a käskkirja „Viru Vangla kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu“ järgnevalt: „Viru Vanglas viibivatel kinni peetavatele isikutele ei lubata kambrisse täiendavalt selliseid isiklikke tarbeesemeid, mis on neile juba vangla poolt tagatud.“ Vangistusseaduse (VangS) § 46 lõike 1 kohaselt kui vangistusseadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust ja vastustaja seletuse kohaselt, kui Viru Vangla sai kinnipeetavate jaoks küllaldase koguse vanglariietust, hakati ülalnimetatud käskkirja alusel kambritest ära võtma kinnipeetavate riideid vangla riiete vastu ja isiklikud riided paigutati lattu. (t.lk. 51) Ajal, mil D.Barantšukov oli lühiajalisel kokkusaamisel ja kambris nr 8260 oli A.Dmitrijev, teostasid Viru Vangla ametnikud toiminguid – väljastasid kinnipeetavatele, kes viibisid kambris vanglariietuse ja võtsid neilt ära isiklikud riided, mis olid kinnipeetavatele juba vangla poolt tagatud. Seoses sellega, et D.Barantšukov viibis lühiajalisel kokkusaamisel, palusid vanglaametnikud A.Dmitrijev’il panna kokku kõik temale (A.Dmitrijev’ile) kuuluvad esemed ja ülejäänud asjad olid seega D.Barantšukov’i omad. Kinnipeetavate osakonna inspektor-kontaktisik Heikki Tark pani D.Barantšukov’i asjad kokku ja viis inspektor-kontaktisik Õnnela Reivardt’i kabinetti (t.lk. 53). Peale lühiajalise kokkusaamise lõppemist, kui D.Barantšukov tuli Õ.Reivardt’i kabinetti oma asjade vormistamiseks lattu, tuvastas ta, et temale kuuluvate asjade hulgas ei ole halli värvi „Adidas“ dressipükse ja „Nike“ T-särki. Kohus leiab, et kui vanglaametnikud kambris 8260 teostasid toimingut – väljastasid kinnipeetavatele vanglariietust – ja D.Barantšukov’i ennast kambris ei olnud, siis nad ei saanud talle väljastada vanglariietust ja seega ei olnud nendel õigust ilma kinnipeetavata võtta kambrist tema riideid lattu paigutamiseks. Kuna D.Barantšukov oli lühiajalisel kokkusaamisel, ei olnud vanglaametnikel mingeid takistusi oodata, millal D.Barantšukov 5 kambrisse tagasi tuleb ja siis teostada vanglariiete väljastamist ning liigsete isiklike riiete äravõtmist. (t.lk. 85, vastustaja esindaja ütlused) Vanglaametnikud võtsid oma äranägemise järgi kambrist 8260 D.Barantšukov’i riided, mis jäid järgi peale A.Dmitrijev’i riiete äravõtmist. Vanglaametnikud võtsid D.Barantšukov’i puudumise ajal kambrist D.Barantšukov’i riided ja viisid need teise ruumi. Kambrist 8260 ära võetud riiete osas ei olnud koostatud nende riiete nimekirja, ega akti või muud dokumenti. Vangla esindaja tunnistas kohtus, et vanglaametnike tegevus ei olnud korrektne. Ta leidis, et äravõtmisakt koostatakse siis, kui leitakse keelatud esemeid või asju, mida ei ole kambris lubatud omada (t.lk. 85). Antud juhul oli tegemist vangla riiete väljastamisega. Kuna käesolevas asjas kambris nr 8260 D.Barantšukov ei olnud saanud vangla riietust, ei saa tema kohta öelda, et oli teostatud riiete väljastamise ja isiklike asjade lattu paigutamise toimingut. Alates 04.09.2008.a ei olnud kambrites lubatud isiklikke asju peale nende, mis olid määratletud Viru Vangla direktori 05.09.2008.a käskkirjas nr
- Isiklikest esemetest olid kambrisse lubatud aluspüksid – 7 paari, sokid – 7 paari, kindad – 1 paar, sall – 1 tk, jalanõud – 3 paari (t.lk. 63) ja seega alates septembri algusest isiklikud asjad, mis olid kambris peale lubatud nimekirja, osutusid asjadeks, mis „ei olnud kambris lubatud“. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 61 lg 11 kohaselt vanglas või vangla osakonnas, kus kinnipeetav peab kandma vangla riietust, annab kinnipeetav isiklikud riided, mille kandmiseks tal luba puudub, vangla lattu hoiule. VSkE § 61 lõike 2 kohaselt kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest koostatakse ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Nimekiri koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale, teine lao eest vastutavale ametnikule. Kinnipeetava üleviimisel teise vanglasse lisatakse vangla käes olev nimekiri kinnipeetava isiklikku toimikusse. VSkE § 61 lg 4 kohaselt antakse asjad lattu hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale laos oleva nimekirja alusel. Asjade hoiuleandmist ja laost väljastamist kinnitavad lao eest vastutav ametnik ja kinnipeetav allkirjadega nimekirja mõlemal eksemplaril. Seega lähtudes VSkE § 61 lõikest 11, „annab kinnipeetav isiklikud riided, mille kandmiseks tal luba puudub, vangla lattu hoiule“ ja see ei tähenda, et vanglaametnikel oli õigus ilma kinnipeetava juuresolekuta ja riiete nimekirja koostamata võtta tema riided ja vahepeal kusagil hoida enne lattu üleandmist. Kaebaja riided olid võetud kambrist, kus ta asus, tema juuresolekuta, ilma nimekirja koostamata, talle nimekirja teist eksemplari andmata, asjade hoiuleandmist kaebaja ei ole kinnitanud oma allkirjaga nimekirja nii, nagu kohustavad selleks ülalnimetatud sätted. Kohtu arvates ei ole õige vastustaja seisukoht, et kuna kaebaja riided peale kambrist äravõtmist ja enne lattu andmist asusid vangla teises ruumis, ei olnud vaja selle kohta koostada nimekirja või akti. Kohus leiab, et kui vanglaametnikud kaebaja juuresolekuta võtsid kambrist tema riided, nimetatud sätete kohaselt, analoogselt, pidid nad koostama äravõetud riiete nimekirja, mis oleks olnud kirjalik tõend selle kohta, mis asjad kaebajal kambrist ära võeti. 6 Vastustaja ei ole vaieldamatult tõendanud, et kambrist, kust olid võetud kaebaja riided, ei olnud firma „Adidas“ halli värvi L suuruses dressipükse ja firma „Nike“ halli värvi L suuruses T-särki. On tõendatud, et 04.09.2008.a kaduma läinud riided olid kaebaja isiklike asjade hulgas (ühtne nimekiri kinnipeetava isiklikest asjadest, t.lk. 5-6) ja vastustaja ei vaidle vastu, et „kõnealused spordiriided olid tal kambris“ (t.lk. 50), kuid mitte riiete äravõtmise hetkel, so 04.09.2008.a. Õnnela Reivardt (viienda üksuse inspektor-kontaktisik) kirjutas õiendis, et „kinnipeetava 15.07.2008.a isiklike asjade nimekirja kontrollides olid need esemed tõepoolest nimekirjas olemas“, „hiljem käisin rääkimas ka D.Barantšukov’i kambrikaaslase Aleksandr Dmitrijev’iga, kes ei osanud kadunud asjade kohta midagi öelda“ (t.lk 52). Heikki Tark (avavangla- ja töötavate kinnipeetavate osakonna inspektor-kontaktisik) kirjutas õiendis, et „kuna kinnipeetav D.Barantšukov viibis lühiajalisel kokkusaamisel, anti korraldus kinnipeetav Deniss Barantšukovi kambrikaaslasele A.Dmitrijev’ile panna kokku kõik temale (A.Dmitrijev’ile) kuuluvad esemed. Need esemed, mis temale ei kuulunud, jäid kambrisse ja panin kokku ja viisin inspektor-kontaktisik Õnnela Reivardti kabinetti, kust kinnipeetav need asjad peale kokkusaamise lõppemist kätte sai. Ma ei mäleta, et mingisuguseid asju sealt kambrist oleks aktiga ära võetud, kuna kõik enda asjad võttis kambrikaaslane ära ja kambrisse alles jäänud asjad panin kinnipeetav Deniss Barantšukovi asjade juurde ja kontaktisiku kabinetti. Hetkel ei mäleta, kas „ADIDAS“ spordipüksid ja T-särk „NIKE“ olid asjade juures, mis said kontaktisiku ruumi pandud. Kambrist saadeti kinnipeetav A.Dmitrijev koos enda kokkupandud asjadega osakonna päevaruumi, kus teised inspektor-kontaktisikud kontrollisid iga kinnipeetava kokkupandud asjade vastavust kinnipeetava ühtsele isiklike asjade nimekirjale. Kui A.Dmitrijevi asjade hulgas oleks olnud temale mittekuuluvaid esemeid, oleks see kontrollimise kõigus pidanud välja tulema.“ (t.lk. 53) Konstantin Nikiforov, II üksuse spetsialist, kirjeldas oma kirjalikus õiendis, kuidas D.Barantšukov’i äraoleku ajal anti korraldus tema kambrikaaslasele A.Dmitrijev’ile panna kokku kõik tema enda riided ja need riided, mis A.Dmitrijev’ile ei kuulunud, jäid kambrisse järgi ja pidid eeldatavasti kuuluma kinnipeetav D.Barantšukov’ile. K.Nikiforov kirjutas, et 3 vanglaametnikku panid D.Barantšukov’i riided kokku ja viisid Õ.Reivardt’i kabinetti.(t.lk. 54) Ei ole tõendatud, mis seisus neid riideid hoiti Õ.Reivardt’i kabinetis ja kas oli välistatud, et D.Barantšukov’i riided võidi segi ajada teiste riietega, mis parasjagu seal kabinetis olid. Mitte keegi vanglaametnikest, kes olid D.Barantšukov’i kambris, ei saanud kinnitada, et nende asjade hulgas, mis nad tõstsid kambrist kabinetti, ei olnud halli värvi „Adidas“ dressipükse ja „Nike“ T-särki. Ei ole välistatud, et nimetatud spordiriided läksid kaduma kinnipeetavatele vangla vormiriietuse väljastamise ja vahetamise ajal, sest vormiriietuse väljastamine käis ühel ajal kõikide kinnipeetavate osas. Kohus ei kahtle Viru Vangla ametnike seletustes. D.Barantšukov’i riided võisid kaduma minna 04.09.2008.a teostatud vanglaametnike toimingute käigus kolmandate isikute süü tõttu. Vanglaametnikud ei teadnud täpselt, mis riided kambris 8260 olid D.Barantšukov’i omad ja mis A.Dmitrijev’i omad. Ei ole välistatud, et A.Dmitrijev tahtlikult või ekslikult võttis D.Barantšukov’i spordiriided ja pani need osakonna päevaruumi. A.Dmitrijev’i asjade kontrollimisel oli võimalus enda riiete asemel võtta D.Barantšukov’i riided, sest riideid kontrolliti nimekirja alusel, aga nimekirjas puudus enamike asjade kirjeldus (värv, suurus, 7 firma nimetus jne) ja seega ei ole välistatud kuritarvitused teiste kinnipeetavate poolt peale riiete äravõtmist kambrist ja enne lattu üleandmist. A.Dmitrijev oma seletuses (t.lk. 65) kirjutas, et peale seda, kui ta andis üle oma asjad lattu, lubati tal minna kambrisse tagasi. Sektsioon oli lahtine, kinnipeetavad omavahel suhtlesid ja ei ole välistatud, et kaebaja riided olid lattu üleantud kellegi kolmanda isiku poolt A.Dmitrijev’i kaasabil. Käesolevas asjas ei ole õige nõuda kaebuse kinnituseks tõendeid ainult kaebaja poolt. Vangla kui toimingu teostaja on kohustatud tõendama, et tema sekkumine isiklike asjade äravõtmisel ilma kinnipeetavata ei toonud kaasa tema õiguste rikkumist ja kahju tekkimist. Kohus leiab, et vastustaja 04.09.2008.a tegutses 04.09.2008.a käskkirja nr 207 alusel, mille kohaselt „Viru Vanglas viibivatele kinni peetavatele isikutele ei lubata kambrisse täiendavalt selliseid isiklikke tarbeesemeid, mis on neile juba vangla poolt tagatud“ ja selle üldformuleeringu täitmiseks vangla ametnikud sooritasid toiminguid oma äranägemise järgi ja toimisid ebakorrektselt (mida vastustaja kinnitas) ja oma toimingute osas – lubamatute riiete äravõtmine kambrist – ei ole vormistatud ei nimekirja ega akti. Peale asjade äravõtmist järgmisel päeval oli Viru Vangla direktori poolt välja antud 05.09.2008.a käskkiri nr 208, mis detailselt kirjeldas, missuguseid isiklikke esemeid võis kambris olla ja see käskkiri jõustus alates 08.09.2008.a. Seega 04.09.2008.a vanglaametnike toimingute käigus ehk kinnipeetavate isiklike esemete kambrist äravõtmise käigus võis juhtuda arusaamatusi ja ebakorrektsusi. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes (t.lk 92) on välja selgitatud, et vanglaametnikud H. Tark ja K. Nikiforov andsid korralduse A. Dmitrijevile enda asjad kokku panna ja minna nendega inspektor-kontaktisiku juurde esemete kontrolli teostamisele kontrollimaks kinnipeetaval kaasas olevate esemete vastavust isiklike asjade nimekirjale. Seoses sellega, et kamber nr 8260 asus sektsioonis S10, mis on lahtine sektsioon, oli A. Dmitrijevil võimalus minnes inspektor-kontaktisiku juurde esemete kontrolli teostamisele, D. Barantšukovi riiete peitmiseks, sest teda ei olnud saadetud valvurite poolt. On arusaadav, et on raske märtsis 2009 tuvastada seda, mis juhtus kinnises vanglas 04.09.2008.aastal ja distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes leiti, et „ei ole võimalik tuvastada isikut, kelle süü on kinnipeetav D. BArantšukovile kuuluvad riideesemed kaduma läinud“. Kohus leiab, et ei ole mitte millegagi vastustaja poolt ümber lükatud kaebaja väited, et 04.09.2008.a olid tema kambris enne pikaajalist kokkusaamist spordiriided, mida ta ei leidnud nende asjade hulgast, mida talle anti peale kokkusaamist kontrollimiseks selleks, et lattu paigutada. Riigivastutuse seaduse § 12 lg 1 kohaselt on kahju kannatanud isikule kohustatud kahju hüvitama avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Sätte sisust tuleneb, et kahju hüvitamise kohustuslikuks eelduseks on põhjuslik seos tekkinud kahju ja avaliku võimu kandja tegevuse vahel. Antud juhul on tõendatud, et kaebaja spordiriided kadusid vangla tegevuse tulemusena – so vanglariiete vastu vahetamise käigus. Kohus leiab, et kuna vastustaja korraldas asjade äravõtmise (ümberandmise), siis vastustaja kohustuseks jäi selle korrektne vormistamine ning seetõttu on vastustaja toimingud, mille käigus läksid kaduma kaebaja spordiriided, õigusvastased. Ülaltoodu alusel kohus leiab, et vastustaja toimingu käigus läksid kaduma kaebaja spordiriided ja vastustaja ei ole tõendanud vastupidist. Vastustaja hilisemate uurimiste ja juurdluste käigus ei õnnestunud tuvastada spordiriiete kadumise põhjuseid, sest palju aega oli möödunud. Kaebaja hindas mõistlikult dressipüksid „Adidas“ 750 krooni ja T-särgi „Nike“ 8 400 krooni väärtuseks, mis kokku teeb 1150 krooni ja see kahjusumma kuulub väljamõistmisele vastustajalt kaebaja kasuks juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 3 ja p
- HKMS § 92 lg 1 alusel tuleb vastustajalt riigituludesse välja mõista kohtukulud. Vastavalt HKMS § 95 lõikele 1, kui kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. Seega kuulub riigilõiv summas 80 krooni (kuni 31.12.2008.a kehtinud Riigilõivuseaduse § 56 lg 11 redaktsiooni kohaselt makstakse riigilõiv kahju hüvitamiseks 3 % summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 80 krooni) väljamõistmisele Viru Vanglalt riigituludesse. Tamara Hristoforova kohtunik 9