2-08-57875/7

2-08-57875 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 03.aprill 2009.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-08-57875 Menetlustoiming Hagita menetlus, lõpplahend Avaldaja ExxxKxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Puudutatud isik Txxx Kxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx) esindaja vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt (AB Valge ja Uiga); Eestkosteasutus Põltsamaa vald (asukoht Viljandi mnt 3 Põltsamaa 48103 ) esindajad Anne Veirem ja Rita Kaasik. Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Exx Kxxxxx avaldus lapse tagasi andmiseks vanemale Kirjalik menetlus. Menetlusosaliste ärakuulamised 08.10.2008 RESOLUTSIOON Rahuldada avaldus. Anda Txxx Kxxxxx tagasi tema emale Exx Kxxxxxxx. Kohtukulude jaotus Menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud jätta nende endi kanda, muud menetluskulude jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Esitatud avaldus ja menetlusosaliste seisukohad 1 08.09.2008 esitas ExxxKxxxxx kohtule avalduse, milles palus anda talle tagasi laps Txxx Kxxxxx, kes võeti vanemalt ära 08.04.2005.a Jõgeva Maakohtu otsusega. Txxx Kxxxxx (edaspidi nimetatud laps) elab alates 2007.a sügisest Keila SOS Lastekülas. Avaldaja on käinud last vaatamas vastavalt võimalustele umbes kord kuus. Avaldaja selgitas, et tal on kindel elu- ja töökoht Soome Vabariigis, tal on elukaaslane ja väike laps, kellega ta on avalduse esitamise ajal kodune. Seetõttu on tal ka piisavalt aega kahe lapsega tegelemiseks. Avaldaja selgitas, et tööle asumisel on ta plaaninud tegeleda lapsega, aidata teda õppimises ja võtta perega ühiselt ette erinevaid tegevusi vaba aja sisustamiseks. Lapsele on planeeritud magamis- ja õppimiskoht ning avaldajal on piisavalt materiaalseid vahendeid lapse ülalpidamiseks. Avaldaja on astunud samme ka selleks, et välja selgitada võimalused lapse koolitee jätkamiseks. Avaldaja oli seisukohal, et on suuteline oma last kasvatama selliselt, et oleks tagatud lapse huvide igakülgne kaitse. Kohus viis 08.10.2008.a läbi menetlusosaliste ärakuulamise, mille käigus selgus, et Txxx Kxxxxxx on pidevalt jätkunud suhted emaga ja ema on tundnud tema käekäigu ja tegemiste vastu pidevalt huvi. Txxx on saanud koos avaldajaga olla suvel Tallinnas ja Pxxxxxxxx vallas Kxxxxxxkülas. Ema elukohta Soome Vabariigis ei ole ta saanud minna, sest vald ei ole selleks luba andnud. Txxx teatas, et sooviks väga ema juurde elama minna ja arvas, et tal kujunevad head suhted ema uue elukaaslasega. Txxx oli huvitatud oma väikevennast. Ärakuulamisel jäi ExxxKxxxxx esitatud avalduse juurde ja selgitas, et on uurinud, millisesse kooli Txxxxxpanna saaks ja kas seal on võimalik saada abi seoses keeleprobleemiga. Avaldaja selgitas, et Txxx on kohtunud tema elukaaslasega ja nende suhted on head. TxxxxKxxxxx kasvataja SOS lastekülas (nn ema) Mxxxx Kxxxxxxxx toetas avaldust ja selgitas, et laps on oma emaga väga seotud ja praegune olukord, kus ta ei saa koos emaga elada, on lapse psüühikale halvasti mõjunud- ta on tundlik, tema õppeedukus kannatab jne, Exx Kxxxxx on olnud lasteküla töötajatega suheldes lapsele orienteeritud ja alati koostöövalmis, on tundnud huvi Txxxx tegemiste ja käekäigu vastu. Txxx on kõik vaheajad veetnud koos emaga. Eestkosteasutus oli algselt seiskohal, et lapsele tuleks kindlasti algul tagada psühholoogiline abi seoses võõra keelekeskkonna ja uue kooliga ning tegeleda tema stressi maandamisega, sest Txxx on väga tundlik laps. Kohtule 20.03.2009.a kirjalikult esitatud arvamuse kohaselt toetas Põltsamaa vald avaldust Txxx Kxxxxx esindaja toetas avaldust ja leidis, et emaga elamine mõjub lapsele positiivselt. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja uurinud asjas esitatud tõendeid leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (edaspidi PrrkS) § 53 lg 4 sätestab, et lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. Vastavalt Jõgeva Maakohtu 08.04.2005.a otsusele (t lk 6-10) oli avaldajalt lapse ära võtmise peamiseks põhjuseks asjaolu, et ExxxKrxxxx ei suutnud pika perioodi jooksul tagada lapse arenguks vajalikke tingimusi, laps oli sotsiaalselt mahajäänud ja ema ei olnud teda ette valmistanud koolihariduse omandamiseks. Samuti olnud ema olnud piisavalt aktiivne lapse igapäevasel kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel jättes lapsed üksi nende elukohta ajaks, mil ise oli pikemalt tööl Tallinnas. Arvestades seda, et avaldaja ei olnud suutnud kasvatada ka vanemat last Hxxxx Kxxxxxx, kes oli jäetud järelvalveta, mis võimaldas tal korraldada korteris pidusid ja vältida koolis käimist, oli kohtu arvates võimalik, et sarnaseks kujuneb ka Txxx Kxxxxx kasvatus. Kohus leidis, et selline kasvatamine rikub lapse huvisid. Exx Kxxxxx oli menetluse ajal passiivne, ei osanud veenvalt põhjendada, miks ta laste kasvatamisega ei tegele. 2 Tartu Ringkonnakohus jättis 30.06.2005.a otsusega Jõgeva Maakohtu otsuse muutmata (t lk 11-12). Kohtule esitatu alusel leiab kohus, et avaldaja on muutnud oma elustiili- tal on kindel töökoht ja sissetulek (t lk 13). Tal on väike laps, kellega ta on kodune. Perekonda kuulub elukaaslane, avaldaja väikelapse isa Mxxxx Pxxxxxxx, kellel on samuti töökoht. Kohus palus Soome Vabariigi Helsinki linna lastekaitsetöötajate abi avaldaja elukorralduse kontrollil. Esitatud selgitusest nähtub, et Exx Kxxxxx on alates sügisest suhelnud Helsinki lastekaitsetöötajatega ja koostöö on toimunud ladusalt. Exx Kxxxxx on kursis võimalustega saada vajadusel perele toetust. Kuna esialgse õiguskaitse korras andis kohus Txxx Kxxxxxxx loa asuda ajutiselt elama ema juurde Soome, on nimetatud selgitusest näha ka tema esmane toimetulek võõras keskkonnas. Txxx Kxxxxx on asunud õppima Kxxxxxxxxxxx algkooli viiendasse klassi, mis on mõeldud immigrantide lastele. Klassijuhataja teatel on Txxx kohanenud hästi, probleeme seoses koolis käimise, õppevahendite või õppimisega tal ei ole. Txxxx eest hoolitsetakse kodus hästi. Txxx on saanud aru keeleõppe vajalikkusest ja ta on edukas just soome keeles ja matemaatikas. Txxxx enda arvamuse kohaselt on tal emaga head suhted, tülid räägitakse alati selgeks. Selgituse kohaselt on pereliikmete vahel normaalsed suhted, pere on üksteisega kohanenud. Txxx on eriti uhke väikevenna üle ja olulisteks peab ema, õde ja venda. Eestisse jäänud sõpradega jätkab suhtlemist arvuti vahendusel. Sotsiaaltöötajate lõpliku seisukoha kohaselt tekkis neil arvamus, et ema hoolitseb Txxxx eest hästi ja hoolib temast. Txxx paistab olema Soomes kohanenud ja näeb oma tulevikku Soomes ema juures. Pere elab kahetoalises korteris, kus Txxxxx on oma koht ja ta saab vajadusel rahus oma asjadega tegeleda, kuid pere otsib suuremat ja paremat korterit. Menetluse kestel ilmnes, et lapse lahusolek emast on mõjutanud tema tervist negatiivselt: SA Tallinna Lastehaigla teatisest (t lk 36) nähtub, et Txxx Kxxxxx on viibinud korduvalt lastepsühhiaatri ja-psühholoogi vastuvõtul ja lahusolek emast häirib Txxxx õppetööd ja suhtlemist kaaslastega. Psühhiaater leidis, et laps vajaks rahulikku, turvalist kooselu emaga. Samal põhjusel tekkivaid probleeme kirjeldas ka Txxx Kxxxxx kasvataja lastekülas, Mxxxx Kxxxxxxxxx kes märkis, et Txxx on eriti tundlik kõikide märkuste suhtes, mis puudutavad tema ema ja lahusolekut temast. Sellistest kaaslaste märkustest tekivad konfliktid. Võimalik lootus asuda elama koos emaga on viinud alla Txxxx õpitulemused ja –motivatsiooni. Kohus leiab, et kuna igal lapsel on õigus perekonna hoolitsusele ja armastusele, suhtlusele oma vanematega, oleks Txxx Kxxxxx õiguste rikkumine, kui temal keelata pöördumine tagasi ema juurde. Lapse ema juurest äravõtmise alused on ära langenud. Avaldaja on avaldanud valmisolekut oma last ise kasvatada ja tema eest hoolitseda, mis on omakorda lapsevanema õigus ja samuti ka kohustus. Esialgse õiguskaitse korras lapse ema juurde lubamine on tõestanud, et ema saab hakkama ja perekond toimib normaalselt. Laps on asunud uude keelekeskkonda integreeruma ning leiab uues koolis sõpru. Perekond on teadlik võimalusest saada abi sotsiaalstruktuuridelt. Seetõttu tuleb anda luba Txxx Kxxxxx tagasipöördumiseks ema juurde. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 3 teine lause sätestab, et hagita perekonnaasjas menetluse kulud võib kohus täielikult või osaliselt jätta riigi kanda. Menetluskulud, mida menetlusosalised on juba kandnud, tuleb jätta ende eendi kanda. Maimu Laumets 3 Kohtunik 4