) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Poolte laps elab hageja juures ja tema ülalpidamisel. Jõgeva Maakohtu 10.04.2000.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-75-00 on kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 500 krooni kuus.
lg 3 näeb ette, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja väitel on lapse vajadused oluliselt suurenenud võrreldes ajaga, mil kohtuotsusega kostjalt elatis välja mõisteti ja ta palub kohtul elatist suurendada ettenähtud miinimumini. Elatise alammäär on
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga 2 alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni.
lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid, leiab kohus, et poolte varaline seisund on võrdne. Nii hageja kui ka kostja ülalpidamisel on lisaks ühisele lapsele veel kaks alaealist last. Hageja ise ja kostja abikaasa on kodused ja ei käi tööl, kuna lapsed on väiksed. Mõlemad pooled maksvad eluasemelaenu makseid. Hageja on ostnud oma elukaaslasega maja, mille laenumaksed igakuiselt on ca 12 500 krooni. Kostja ja tema abikaasa maksavad korteri laenumakseid 1970 krooni kuus (tl.17). Mõlemad pooled tasuvad igakuised eluaseme kommunaalmakseid. Arvestades, et hageja elab Soome Vabariigis, kus elatustase on kõrgem, hindab kohus vaatamata igakuiste kulude suuruse erinevusele poolte võimalused võrdseteks. Ka hageja perekonna sissetulek on ilmselt võrdeliselt suurem kui kostja oma. Seega poolte varaline olukord on võrdne ja mõlemad vanemad peaksid võrdselt lapse ülalpidamises osalema. Kohus leiab, et hageja elatisenõue on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Antud juhul puuduvad asjaolud, mis
lg 6 järgi on aluseks elatise väljamõistmata jätmisel või selle vähendamisel allapoole ettenähtud miinimumi.
lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Selliseid asjaolusid antud juhul ei esine. Kostja väide, et tema sissetulek ei ole nii suur, et saaks elatist maksta, ei anna alust elatise vähendamisel alla seaduses ettenähtud miinimumi. Kostjal tuleb leida lisavahendeid, et ülal pidada kõiki oma lapsi. Hageja elatisenõue tuleb rahuldada.
lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest, s.o alates 17.09.2008.a. ja § 60 lg 1 alusel kuni lapse täisealiseks saamiseni. TsMS § 468 lg 3 alusel tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks ühe kuu elatisesumma, so 2175 krooni ulatuses. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.