2-08-15075/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. märts 2009.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-08-15075 Tsiviilasi O.M. hagi P.M.i vastu abielu lahutamise ja lapsele elatise nõudes Tsiviilasja hind 44 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja O.M. Kostja P.M. Eelistungi toimumise aeg
2. märts 2009.a Rahuldada O.M. hagi P.M.i vastu. Lahutada O.M. ja P.M.i abielu, mis on registreeritud Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas xx xx xxxx.a kande nr xxx all. RESOLUTSIOON Välja mõista P.M.ilt elatusraha 50% (viiskümmend protsenti) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates
3. aprillist 2007.a igakuuliselt lapse R.M. ülalpidamiseks O.M. kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtukulude jaotus Edasikaebamise kord Taastada O.M.’le abielu lahutamisel tema perekonnanimi „D.“ Jätta menetluskulud poolte endi kanda. abielueelne Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid O.M. on esitanud 22.04.2008.a kohtule hagiavalduse P.M.i vastu abielu lahutamiseks, lapse R.M. ülalpidamiseks elatise ja lapse elukoha kindlaksmääramise nõudes (lapse elukoha Tsiviilasi nr 2-08-15075 kindlaksmääramise osas on asja menetlus lõpetatud loobumisega kohtu 30.03.2009.a määrusega). Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu xx xx xxxx.a Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas kande nr xxx all (abielutunnistus tl 5). Kuni
4. märtsini 2007.a elasid pooled koos ühes leibkonnas kostja vanemate elukohas Pärnu linnas, kostja käitumine hageja suhtes oli aga selline, mis muutis edasise kooselu võimatuks. Kostja kasutas hageja suhtes füüsilist vägivalda, tarvitas alkohoolseid ja narkootilise toimega aineid. Peale eelnimetatud kuupäeva lahkus hageja poolte elukohast ja asus ajutiselt elama oma ema juurde. Hageja on seisukohal, et sõlmitud abielu on faktiliselt purunenud ja seda taastada ei ole võimalik. Hageja ja kostja abielust sündis pooltel tütar R.M. (tl 6). Kostja ei ole osalenud lapse kasvatamises ega ülalpidamises, mistõttu on ta jätnud täitmata oma kohustuse hoolitseda lapse eest. Laps elab hageja elukohas ning on tema ülalpidamisel. Eeltoodu põhjal palub hageja kostjalt elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt ühe aasta eest ning seda Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammääras. 30.10.2008.a., 25.11.2008.a ja 19.02.2009.a kohtueelistungitele pooled ei ilmunud. 17.03.2009.a toimunud kohtueelistungil palus hageja lahendada asi sisuliselt, soovides lahutada abielu ning et kohus mõistaks välja lapsele elatise tagasiulatuvalt alates
5. aprillist 2007.a kehtivas miinimummääras (50% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja loobus oma nõudest lapse elukoha määramise osas. Abielu lahutamisel soovis hageja tagasi võtta oma abielueelse perekonnanime. Kostja P.M. istungile ei ilmunud ega mingit taotlust ei esitanud. Kohtukutse on kätte saanud kostja ema. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele ega tundnud muul viisil huvi menetluse vastu. Kohtu seisukoht Kohus peab võimalikuks hageja taotlusel lahendada asi sisuliselt kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 sätetega. Kostja kohtuistungile ei ole ilmunud. Samuti ei ole teatatud mitteilmumise mõjuvatest põhjustest. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu kohtus, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hagiavaldusest ja hageja poolt kohtueelistungil esitatud seisukohtadest nähtuvalt ei ole poolte abielu jätkumine tulenevalt isiklikest põhjustest enam võimalik. Elatakse lahus 2007.a märtsikuust. Lähtudes eeltoodust lahutab kohus O.M. ja P.M.i abielu, mis on registreeritud Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas xx xx xxxx.a kande nr xxx all. Hageja taotluse ja nimeseaduse § 11 lg 2 p 1 alusel tuleb peale abielulahutust taastada O.M. perekonnanimeks abielueelne perekonnanimi „D.“. Vastavalt PkS § 60 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning selle kohustuse mittetäitmisel või ebapiisaval täitmisel on kohtul lähtuvalt laste vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista (PkS § 61 lg 1-2). PkS § 70 lg 2 tulenevalt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja mõista elatusraha PkS § 61 lg 4 sätestatud miinimummääras alates
6. aprillist 2008.a igakuuliselt lapse R. M. ülalpidamiseks O.M. kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises abieluasjas poolte endi kanda, sama paragrahvi teises ja kolmandas lõikes nimetatud erandlikke asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks pooled esile toonud ei ole. 2