) § 475 lg 1 p 15 kohaselt on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad.
lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 477 lg 2 võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi 2
lg 3 järgi peab isik seaduses ettenähtud juhul olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse. Kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale kaebamisel on seadus sätestanud kohustusliku kohtueelse menetluse (TMS § 218 lg 1). Antud juhul on kohtutäitur 18.08.2008 otsuse resolutsiooni osas märkinud, et E M 15.08.2008 kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Pidades silmas otsuse sisu ja kohtutäituri seisukohti ning selgitusi, võib kõnealust kohtutäituri otsust pidada kohtutäituri otsuseks TMS § 218 lg-s 1 sätestatu mõttes, kuna täitur on motiveeritult selgitanud esitatud kaebuse läbivaatamata jätmist. 3
lg 2 sätestab, et
lg-s 1 nimetatud tähtaja saab kohtutäitur ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. Esimese astme kohtu määruse peale kaebuse kohta edasi kaevata ei saa. Kohtule esitatud materjalide põhjal ei nähtu, et avaldaja oleks taotlenud tähtaja ennistamist. Kohus tutvunud esitatud kaebusega ja tõenditega leiab, et kohtutäituri otsuse tühistamiseks puudub alus, kuna otsus on tehtud järgides seadusi ning kohtutäituri ametile seatud nõudeid ja põhimõtteid. Kohus ei analüüsi ega lahenda avaldaja 14.08.2008 kaebust sisuliselt, kuna
ei näe ette kõnealuse toimingu läbiviimist. Antud asjas on aluseks kohtutäituri otsus avaldaja kaebuse peale, milles avaldaja on minetanud tähtajad kaebuste esitamiseks. Käesoleva kaebuse läbivaatamise juures on oluline kohtutäituri tegevus otsuse tegemisel, kas see vastab kohtutäiturite tegevust reguleerivale seadusandlusele, eetikakoodeksile ja ametile kehtestatud reeglitele ning põhimõtetele. Kohtu ülesandeks on selgitada välja kohtutäituri eksimus, kas täitur on rikkunud antud toimingu tegemise nõudeid. Kohus ei tuvastanud kohtutäituri eksimust kehtestatud normide vastu ega avaldaja õiguste rikkumist antud toimingu tegemisel. Tuginedes eelpool öeldule tuleb avaldaja kaebus jätta rahuldamata ja kohtutäituri otsus tühistamata. Samas ei pea kohus võimalikuks iseseisvalt lahendada avaldaja 14.08.2008 esitatud kaebust ega tühistada 26.03.2008 pangakonto arestimisakti. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda.
lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.