← Eesti

2-08-89257/13

2-08-89257 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-89257 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2009, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Kohtuasi O K hagi A N vastu alaealisele lapsele elatise nõudes Hagi hind 19 575 krooni Kohtuistungi toimumise aeg
  2. märts 2009 Menetlusosalised Hageja: O K (IK xxx) Kostja: A N (IK xxx) Kostja esindaja: Jevgenia Tušinskaja (volikirja alusel) RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada.
  4. Välja mõista A N O K kasuks alaealise lapse V N ülalpidamiseks elatis alates
  5. jaanuarist 2008 kuni lapse Valeria Nikolajeva täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx igakuise elatusrahana 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni.
  6. Elatise suurendamise osas kuulub kohtuotsus täitmisele viivitamatult.
  7. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses A N kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud 1

(8)2-08-89257 taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hagiavaldus Viru Maakohtule
  1. detsembril 2008 esitatud hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja abielu sõlmitud
  2. detsembril 1998 ja lahutatud
  3. veebruaril
  4. Poolte abielust sündis xxx tütar V. Peale abielu lahutamist jäi tütar elama hageja juurde. Hageja sõlmis
  5. juunil 2007 uue abielu ja muutis perekonnanime, milleks sai K. Uuest abielust on hagejal sündinud poeg. Hageja ei tööta, sest viibib lapsehoolduspuhkusel. Hageja elab koos alaealise tütre V ja uue abikaasaga SanktPeterburis. Tütar õpib sealses saksa keele, muusika ja kunstiõpetuse süvaõppega koolis, mille tasu kuus moodustab keskmiselt 2600 krooni. Peale abielu lahutamist ei ole kostja lapse ülalpidamise kohustust tegelikult täitnud. Kostja maksis ülalpidamiseks elatusraha ebaregulaarselt ning mitteolulise summana –
  6. aastal 6000 krooni,
  7. aastal nelja kuu eest 1000 krooni kuus ning 2007.-
  8. aastate eest ei ole üldse maksnud lapsele ülalpidamiseks elatusraha. Hageja väitel kostjal teisi ülalpeetavaid ei ole. Kostjal on alaline töökoht. Peale abielu lahutamist müüs kostja pooltele ühisvarana kuulunud kolmetoalise korteri ja müügist saadud raha jättis endale. Hageja leiab, et kostja varaline seisund on hageja omast tunduvalt parem. Hageja ainsaks sissetulekuks on lapsele makstav riiklik toetus summas 300 krooni ja poja eest saadav vanemahüvitis. Hagejat peab ülal uus abikaasa ja tütart toetab materiaalselt hageja ema. Alates
  9. aastast kostja lapse ülalpidamisest osa ei võta ja seetõttu leiab hageja, et elatist võib nõuda kuni aasta eest tagasiulatuvalt. Hageja väitel moodustavad lapse vajadused vähemalt 6000 krooni kuus, millest tasu õpingute eest 2600 krooni; õppematerjalid muusika, keelte ja joonistamise tundideks 1500 krooni; söök keskmiselt 1200 krooni; rõivad ja jalatsid keskmiselt 600 krooni; hügieenitarbed 150 krooni; internet, telefon, vaba aja sisustamine (ekskursioonid, transport, teatrikülastused) 700 krooni. Hageja leiab, et arvestades hagejal teise lapse olemasolu, on kostja kohustatud kandma suurema osa tütre ülalpidamisest ning elatusraha suuruseks tuleks määrata 3500 krooni kuus. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alaealise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 3500 krooni alates
  10. jaanuarist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja esitas
  11. veebruaril 2009 kohtule arvamuse kostja väidete osas. Hageja leiab, et kostja töötus ei tõenda tema maksejõuetust, kuna ta ei ole töövõimetu ning seega puuduvad asjaolud elatise vähendamiseks. Hageja väitel omab kostja head sissetulekut kalapüügist, kostjal on kinnisvara ning muid ülalpeetavaid peale tütre Valeria kostjal ei ole. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole kohtule esitanud andmeid oma varalise seisukorra kohta. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, mis kinnitaksid elatusraha maksmist alates
  12. jaanuarist
  13. Kostja ei ole vabatahtlikult elatise maksmise kohustust täitnud, kuna on maksnud elatist ebaregulaarselt vähem kui 1000 krooni. Hageja väitel teadis kostja hageja aadressi ja pangakonto numbrit, kuna
  14. aasta jooksul tegi kostja hagejale tütre ülalpidamiseks seitse ülekannet kogusummas 8000 krooni; peale hagiavalduse esitamist maksis kostja hageja pangakontole veel 2175 krooni. 2
(8)2-08-89257 Hageja selgitab, et peale abiellumist
  1. aastal sõitis ta ajutiselt uue abikaasa juurde SanktPeterburi linna. Käesoleval ajal elab hageja seal ning tütar Valeria elab koos temaga. Hageja väitel õpib laps tasulises koolis ning sõltuvalt õppetundide arvust on õppetasu suuruseks 4000 kuni 5000 rubla kuus. Õppetasu on makstud
  2. jaanuariks 2009 summas 1400 rubla (umbes 700 krooni);
  3. jaanuariks 2009 summas 3350 rubla (umbes 1600 krooni) ja
  4. jaanuariks 2009 summas 2924 rubla (umbes 1500 krooni). Arvestades õpinguteks tasutud summadega kulub tütre Valeria vajadusteks vähemalt 6000 krooni kuus. Hageja väitel kannab ta iga päev tütrega seotud kulutusi, kuna tütar elab koos temaga. Hageja on seisukohal, et kostja viide massimeedias esitatud keskmise palga määra kohta Sankt-Peterburi linnas on väär ega saa olla aluseks elatise määramisel. Hageja eesmärgiks on anda tütrele hea haridus prestiižikas koolis, et tal oleks rohkem võimalusi saada tulevikus hea elukutse ja töö. Hageja arvates on kostjal võimalus kanda osa selle hariduse omandamise kuludest. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: sünnitunnistuse koopia (t.l.-3); kohtuotsus (t.l.-4-6); rahvastikuregistri väljavõte kostja elukoha kohta (t.l.-7); rahvastikuregistri väljavõte hageja elukoha kohta (t.l.-8); abielutunnistus (t.l.-9, tõlge t.l.-10); hageja sünnitunnistus (t.l.-12); pensioniameti tõend (t.l.-13); õppemaksu tasumise kviitung (t.l.-14); hageja tööraamatu koopia (t.l.-35-36); maksekorraldused (t.l.-37); õppeleping (t.l.-38-40, tõlge t.l.-41-43); leping nr 37 (t.l.-44-45, tõlge t.l.-46); tõend (t.l.-47, tõlge t.l.-48); pangakonto väljavõte (t.l.-49-51). Kostja vastus Vastuses hagiavaldusele kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja nõustub maksma tütre V ülalpidamiseks elatist. Kostja ei nõustu hageja poolt nimetatud elatusraha suuruse ja väljamõistmise perioodiga. Kostja leiab, et hageja märgitud kulutused lapsele summas 13 000 rubla kuus ei vasta 10-aastase lapse vajadustele. Kostja selgitab, et Internetist saadud info kohaselt on Venemaal alates
  5. jaanuarist 2009 kuupalga alammääraks 4330 rubla, millele
  6. aastal vastas 2300 krooni. Hageja nõuab elatist, mis mitmekordselt ületab nimetatud alammäära. Kostja leiab, et hageja ei ole lapse kulutusi tõendanud. Kostja väitel hageja esitatud kviitung õppemaksu tasumise kohta ei tõenda õppemaksu tasumist, kuna kviitungil ei ole märgitud õppeasutuse nime ja tasumise perioodi. Õppimist tasulises õppeasutuses tõendab vastav leping õppeasutuse ja õpilase vanemate vahel koos maksegraafikuga või vastav tõend õppeasutusest. Kostja ei nõustu, et kolmanda klassi õpilasele on vaja iga kuu soetada õppematerjale rohkem kui 3000 rubla eest. Kostja leiab, et need kulutused on tõendamata. Kostja väitel ei ole hageja esitanud kohtule mingeid andmeid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta. Kostja järeldab, et hageja nõue 3500 krooni suuruse elatusraha osas on põhjendamata. Kostja teatab, et perioodil
  7. jaanuar 2008 kuni
  8. november 2008, mil ta töötas, oli kostja töötasu 5000 krooni kuus. Alates
  9. novembrist 2008 kostja ei tööta ja on töötuna arvel tööhõiveametis (Tööturuameti Ida-Virumaa osakond Narva büroo). Töötutoetuse esimene väljamakse tehakse kostjale veebruaris 2009 ning selle järel saab kostja arvestada ka sotsiaalabiga. Töötutoetuse suuruseks kujuneb 32,90 krooni päevas, s.o 1000 krooni kuus. Kostja väitel ei ole ta võimeline maksma elatist hageja nimetatud elatusraha suuruses. Kostja leiab, et tema töötus on mõjuv põhjus, mille alusel tuleks vähendada elatusraha suurust alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja, arvestades oma varalist seisu ja lapse eeldatavaid vajadusi, nõustub maksma elatist igakuise elatusrahana summas 700 krooni. Kostja selgitab, et peale lahutust
  10. veebruaril 2005 jäi tütar ema juurde. Hageja ja tütar sõitsid peale poolte abielu lahutamist koos Belgiasse. Kostja osutas hagejale tagasitulekuks materiaalset abi. Alates
  11. aastast olid pooled kokku leppinud elatise suuruse ja maksmise tähtaegade osas ning hagejal kostja vastu pretensioone ei olnud. Peagi lahkus hageja koos tütrega Eestist ning 3
(8)2-08-89257 kostja ei teadnud, kus nad elavad. Hiljem sai kostja teada, et hageja ja tütar elavad Venemaal Sankt-Peterburis, kuid hageja täpset aadressi kostja teada ei saanud. Hageja jättis kostja ilma tütrega suhtlemise võimalusest. Kostja leiab, et sellest tulenevalt tuleb elatis välja mõista alates hagi esitamisest. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: kohtuotsus (t.l.-23-25); tõend maksustatava tulu kohta (t.l.-26); tööraamatu koopia (t.l.-27); töötuna arvele võtmise otsus (t.l.28); pangakonto väljavõte (t.l.-61-68); tööotsimise kava (t.l.-69); kinnistu ostu-müügi leping (t.l.70-77); maksekorraldused (t.l.-78-79); tõend laenu kustutamise kohta (t.l.-80). Kohtuistung Kohtuistungil hageja vähendas nõuet elatusraha osas ning palub välja mõista kostjalt elatis alaealisele lapsele igakuise elatusrahana 2175 krooni kuus alates
  1. jaanuarist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja teatab, et ei maksnud lapsele elatist
  2. aastal, kuna hageja loodud tingimustest tulenevalt ei olnud kostjal võimalik lapsega suhelda. Kostja selgitab, et alates detsembrist 2008 on ta töötu, teisi sissetulekuid ei oma ning samuti puudub ka vara, millest loobuda, et selle arvelt maksta lapsele elatist. Kahetoaline korter on kostjale vajalik elamiseks. Töö leidmisel on kostja nõus maksma elatist seadusega sätestatud miinimummääras. Kostja nõustub maksma lapsele elatist perioodi
  3. jaanuar 2008 kuni
  4. detsember 2008 igakuise elatusrahana 2175 krooni ja alates
  5. detsembrist 2008 kuni kostja varalise seisundi muutumiseni igakuist elatusraha summas 700 krooni. Kostja väitel on ta maksnud hagejale kolme kuu jooksul elatist 2175 krooni kuus. Kostja palub vähendada elatist alla elatusraha seaduses sätestatud miinimummäära. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja väitel on hageja ja alaealise lapse peamine elukoht Sankt-Peterburis, s.o Vene Föderatsiooni territooriumil. Alalist elukohta Vene Föderatsiooni territooriumil tõendab ka asjaolu, et laps õpib Sankt-Peterburi üldhariduskoolis nr 191 (t.l.-38-47). Hageja on võtnud omaks, et peale abiellumist
  6. aastal (t.l.-9) elavad nad tütrega uue abikaasa juures Vene Föderatsiooni territooriumil. Kohus tuvastas, et vastavalt sünnitunnistusele (t.l.-3) on alaealine laps Eesti kodanik. Abielutunnistuse (t.l.-9, tõlge t.l.-10) kohaselt on ka hageja Eesti kodanik (t.l.-3,10). Seega on hageja ja lapse puhul tegemist isikutega, kes elavad välismaal, sealjuures riigis, mis ei kuulu Euroopa Liidu liikmesriikide hulka. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikkel 30 p 2 kohaselt, kui üks vanem ja lapsed elavad teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik laps on. Kohus jõuab järeldusele, et käesoleva hagi lahendamisel tuleb kohaldada Eesti õigust. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alaealise lapse ülalpidamiseks alates
  7. jaanuarist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 2175 krooni. 4
(8)2-08-89257 Kostja nõustub maksma lapsele elatist perioodi
  1. jaanuar 2008 kuni
  2. detsember 2008 igakuise elatusrahana 2175 krooni ja alates
  3. detsembrist 2008 kuni kostja varalise seisundi muutumiseni igakuist elatusraha summas 700 krooni. Kostja palub vähendada elatist alla elatusraha seaduses sätestatud miinimummäära. Vaidlust ei ole, et alaealine laps põlvneb kostjast ja on hageja ülalpidamisel. PKS § 60 lg 1 kohaselt, vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last ning vastavalt PKS § 61 lg 2, lg 3 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse
  4. detsembri 2007 määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on kuupalga alammääraks täistööaja korral 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja ja kostja varalisele seisundile ning lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Kohu leiab, et elatis alaealisele lapsele tuleb kostjalt välja mõista elatusraha miinimummääras summas 2175 krooni igakuiselt. Kostja on esitanud vastuväite, et ta on töötu ning seetõttu ei ole võimeline maksma elatist määras 2175 krooni kuus. Kostja nõustub elatusraha summaga 700 krooni kuus ja palub lugeda töötus mõjuvaks põhjuseks, et vähendada elatusraha alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Lähtuvalt PKS § 61 lg 6 p 1-3, kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 sätestatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
  5. juuni 2007 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-65-07 asunud seisukohale, et „…üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PKS 61 alusel elatise maksmisest. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. /---/ …kostja ei ole teinud kõike endast olenevat, et tagada hageja ülalpidamiskohustuse täitmine.“. Kostja ei ole ka tõendanud, et ta oleks töövõimetu või esineksid objektiivsed asjaolud, mis ei võimalda tal uut töökohta leida. Kohus on seisukohal, et üldine tööpuuduse kasv riigis ei saa olla ettekäändeks, et kostjal ei ole võimalik tööd leida. Kohus ei tuvastanud ka, et lapsel oleks piisav sissetulek. Kohus peab vajalikuks märkida, et PKS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras. 5
(8)2-08-89257 Kohus leiab, et kostja vastuväide ei ole põhjendatud ning seega puudub mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 61 lg 4 sätestatud miinimummäära. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud ning seega tuleb kostjalt väljamõistetud elatist suurendada tagasiulatuvalt alates
  1. jaanuarist
  2. Hageja väitel maksis kostja ülalpidamiseks elatusraha ebaregulaarselt ning mitteolulise summana –
  3. aastal 6000 krooni,
  4. aastal nelja kuu eest 1000 krooni kuus ning 2007.-
  5. aastate eest ei ole üldse maksnud lapsele ülalpidamiseks elatusraha. Hageja kinnitab, et
  6. aasta jooksul tegi kostja hagejale tütre ülalpidamiseks seitse ülekannet kogusummas 8000 krooni ning peale hagiavalduse esitamist maksis kostja hageja pangakontole veel 2175 krooni. Kostja nõustus maksma lapsele elatist perioodi
  7. jaanuar 2008 kuni
  8. detsember 2008 igakuise elatusrahana 2175 krooni. Kostja väitel on ta maksnud hagejale kolme kuu jooksul elatist 2175 krooni kuus. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et ei maksnud lapsele elatist
  9. aastal, kuna hageja loodud tingimustest tulenevalt ei olnud kostjal võimalik lapsega suhelda. Kostja hageja väitele muus osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
  10. novembri 2007 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07 p-s 11 asunud seisukohale, et „Perekonnaseaduse § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus vanema nõudel teiselt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatise välja, kui see vanem ei täida ülalpidamiskohustust. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus vanema nõudel mõista elatise välja kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud vanem ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Seega on mõlema sätte järgi nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Kolleegium on
  11. aprilli
  12. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kolleegiumi varasema seisukoha kohaselt (vt Riigikohtu
  13. novembri
  14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1121-04) on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt PKS § 61 lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist. Kolleegium on jätkuvalt samal seisukohal.“. Kohus tuvastas, et hageja pangakonto väljavõttest (t.l.-49-51) nähtuvalt on kostja maksnud hageja pangakontole elatist (märge alimendid)
  15. jaanuaril 2009 summas 2175 krooni,
  16. juunil 2007 summas 1000 krooni,
  17. juulil 2007 summas 1000 krooni,
  18. juunil 2007 summas 1000 krooni,
  19. mail 2007 summas 1000 krooni jne. Aastal 2008 kostjalt elatusraha hageja pangakontole laekunud ei ole. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest (t.l.-61-68) ei selgu, et kostja oleks hagejale maksnud elatist. Kostja muid tõendeid elatise maksmise kohta esitanud ei ole. Kohus loeb tõendatuks, et kostja on hagejale maksnud alaealise lapse ülalpidamiseks perioodil 2008.-
  20. aasta elatist ühel korral, s.o
  21. jaanuaril 2009 summas 2175 krooni. Aasta ja kahe kuu pikkuse perioodi kohta makstud ühe kuu elatusraha summa ei ole piisav, et lugeda ülalpidamiskohustus kostja poolt kohaselt täidetuks. Kohus jõuab järeldusele, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust täitnud. Lähtuvalt PKS § 70 lg 1 ja lg 2, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
  22. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja taotles elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt, alates
  23. jaanuarist
  24. Hagi on esitatud kohtule
  25. detsembril
  26. s.o hageja taotles elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt vähem kui ühe aasta eest. Kohus tuvastas, et kostja ei ole vähemalt 2008.-
  27. aasta osas 6
(8)2-08-89257 ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud. Kohus ei tuvastanud kostja osas ka PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid, millest oleks saanud järeldada, et kostjal ei olnud võimalik täita ülalpidamiskohustust vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Seega tuleb elatis alaealisele lapsele mõista kostjalt välja tagasiulatuvalt, s.o alates
  1. jaanuarist
  2. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis alaealise lapse ülalpidamiseks alates
  3. jaanuarist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuise elatusrahana summas 2175 krooni. Hageja tõendid – pensioniameti tõend (t.l.-13), õppemaksu tasumise kviitung (t.l.-14), hageja tööraamatu koopia (t.l.-35-36), maksekorraldused (t.l.-37) – ei pea kohus vajalikuks analüüsida, kuna hageja esitas elatise nõude elatusraha miinimummääras ning hagejal puudub kohustus tõendada oma varalist seisukorda ja lapse vajadusi. Hageja tõend - kohtuotsus (t.l.-4-6) - ei ole asjassepuutuv, kuna lahutuse fakt ei mõjuta elatise hagi lahendamist ning vaidlust ei ole, et pooled on lahutatud. Samuti ei ole asjakohane hageja tõend - hageja sünnitunnistus (t.l.-12), kuna hageja sünnijärgse ja abieluga omandatud perekonnanime osas vaidlust ei ole. Hageja tõendid – rahvastikuregistri väljavõte kostja elukoha kohta (t.l.-7) ja rahvastikuregistri väljavõte hageja elukoha kohta (t.l.-8) – ei pea kohus vajalikuks analüüsida, kuna vaidlust ei ole, et alaealine laps elab hageja juures. Kostja tõend - kohtuotsus (t.l.-23-25) – ei ole asjassepuutuv, kuna lahutuse fakt ei mõjuta elatise hagi lahendamist ning vaidlust ei ole, et pooled elavad eraldi. Kosja tõendid - tõend maksustatava tulu kohta (t.l.-26), kinnistu ostu-müügi leping (t.l.-70-77), tõend laenu kustutamise kohta (t.l.-80), maksekorraldused (t.l.-78-79) – jätab kohus analüüsimata, kuna hageja esitas elatise nõude elatusraha miinimummääras ning seega puudub kohtul vajadus anda hinnang hageja ja kostja varalisele seisundile. Kostja tõendid - tööraamatu koopia (t.l.-27), töötuna arvele võtmise otsus (t.l.-28), tööotsimise kava (t.l.-69) – jätab kohus tähelepanuta, kuna vaidlust ei ole, et kostja on kohtuistungi aja seisuga töötu. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsuse viivitamatu täitmine TsMS § 468 lg 3 kohaselt, elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagi esitamise eesmärgiks oli välja mõista elatis alaealisele lapsele, kuna kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust seadusega sätestatud miinimummääras ning selle tagajärjel ei olnud tagatud lapse vajaduste rahuldamine. Kohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja elatise seaduses sätestatud elatusraha miinimummääras. Kuna elatusraha miinimummäär tagab vaid lapse eelduslike minimaalsete vajaduste rahuldamise, mis on vajalikud lapse täisväärtuslikuks arenguks 7
(8)2-08-89257 ja kasvamiseks, on hagejale lapse igapäevase elu korraldamiseks hädavajalik, et laps hakkaks saama elatist kohtuotsusega välja mõistetud elatusraha ulatuses koheselt. Kohus leiab, et kohtuotsus tuleb elatise väljamõistmise osas tunnistada viivitamatult täidetavaks. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.