Obsah (11)

§ 162§ 428§ 429§ 168§ 486§ 173§ 174§ 175§ 124§ 150§ 178

2-08-13477 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2009.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-13477 Tsiviilasi K

) § 432 sisust. Seoses nõude rahuldamisega ja juhindudes

§ 162

g-st 1, § 168 g-st 5 ja §-st 429 loobub hageja hagist ning palub määrata kindlaks menetluskulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv kokku summas 650 krooni (s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni + hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 400 krooni) ning menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (õigusabikulud) 1000 krooni. Kostja esitas 23.03.2009.a kohtule teatise, milles nõustub hageja poolt hagiavalduse tagasivõtmisega tsiviilasjas, kuid palub mõista hagejalt välja menetluskulud täies ulatuses. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus asub seisukohale, et hageja avaldus hagist loobumiseks on võimalik vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada. Vastavalt

§ 428

lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 2 2-08-13477 Kohus peab vajalikuks seejuures osundada

§-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 428

lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist.

§ 168

lg 5 kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Kohus loeb hagi

§ 486

lg 4 tähenduses esitatuks 10.04.2008.a (s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest). Kuna hageja hagist loobumine on tingitud kostja poolt pärast hagi esitamist nõude täitmisega, kuuluvad hageja menetluskulud väljamõistmisele kostjalt. Seoses eelnevaga ei kuulu rahuldamisele kostja taotlus hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks.

§ 173

lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas

§ 174

¹ lg-ga 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt

§-s 218 sätestatule. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistel sissenõudmise piirmäärad (

§ 175lg 4).

Käesolevas asjas taotleb hageja kostjalt menetluskuluna riigilõivu 650 krooni ja õigusabikulude 1000 krooni väljamõistmist. Lähtudes

§ 124lg-s 1 sätestatust, on käesolevas asjas tsiviilasja hinnaks 8631,74 krooni.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-le 1 on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks kuni 10 000 krooni suuruse tsiviilasja hinnaga maksimaalselt 5000 krooni. Kohus, tutvunud hageja taotlusega kostjalt menetluskuluna nõustajate kulude 1000 krooni väljamõistmiseks, leiab, et taotlus tuleb rahuldada. Hageja poolt taotletav nimetatud õigusabikulu jääb kehtestatud piirmäära sisse ning vastava menetluskulu väljamõistmine kostjalt on kohtu hinnangul põhjendatud. Seoses avaldusega menetluses tasutud riigilõivu väljamõistmiseks märgib kohus, et juhul, kui hageja loobub hagist, kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust vastavalt

§ 150lg 2 p-le 2 tagastamisele.

Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (

§ 150lg 4).

Seetõttu peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt menetluskuluna välja menetluses tasutud riigilõivu pooles ulatuses, s.o 325 krooni. 3 Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks pool menetluses tasutud riigilõivust 325 krooni ja õigusabikulud 1000 krooni. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Kohus juhib hageja tähelepanu

§ 150

lg 2 p-le 2, mille kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus üksnes hageja avalduse alusel pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Indrek Parrest kohtunik 4